Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Lääne-Eesti paekallas - sarnased materjalid

pank, ninase, mustjala, klint, siluri, kesse, tagaranna, pangad, paekallas, rguse, rgeim, nemere, kihid, astang, alusp, hjas, nurgal, rike, ikesed, tuuling, utlib, laane, mandrij, tektooniliste, survega, rindi, serval, iget, option, hkhk, vanker, paljandid, geoloogilist, paljandub, jaagarahu, pikkune, koppel, juhendaja, ennek, vanusest, rina, rsed
thumbnail
12
doc

Lääne-Eesti madalik

Risti- Palivere seljandikul asub ka Läänemaa kõrgeim punkt ­ Pikajala mägi (50,6 m) (Arold, 2005). · Haapsalu linn asub kahel kagu-loode suunalisel paralleelsel oosil, mille kujundasid jääsulamisveed jääaja lõpul. · Lihula maalinn on rajatud kümnekonna meetri kõrgusele Siluri ajastu klindisaarele(Arold,2005) · Salevere salumägi on ka siluriaegne klindisaar, mis tekkis 5000-6000 aastat tagasi. Selle kõrguseks on kuni 5m. · Kuijõe barr on 10 km pikkune kaarjas rannavall Joonis 1. Lääne-Eesti madalik mis kujunes 8000-4000 aastat tagasi (Estonica, 2009) 1.3 Rannajoon ja rannikualad 8000 aastat tagasi, kui Eestis juba inimesed elasid, oli Lääne-Eesti veel vee all. 4000 aastaga

Eesti loodusgeograafia
38 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Soome lahe rannikumadalik

liigendatud rannajoon on pea kaks korda pikem. Rannikumadalik hõlmab paekalda jalamil olevat maariba koos suurema osa rannikumeres paiknevate Eesti saartega (Arold 2005, Linkrus 1998). Ala kogupindala on hinnanguliselt 1003 km 2, moodustades umbes 2,21% Eesti pindalast (Arold 2005). Lõunapoolt piiravad rannikumadalikku Harju lavamaa, Kõrvemaa ja Viru lavamaa. Ala lõunapiir on kõige paremini eristatav seal, kus maastikurajooni piiri määratlev Põhja-Eesti paekallas esineb järsu astanguna. Samas on ka piirkondi, kus paekallas on kulutatud ja mattunud paksu pinnakatte kihi alla ning kus rannikumadaliku piirile viitavad vaid kaudsed tunnused. (Linkrus 1998) Rannikumadaliku laius varieerub paarist meetrist paarikümne kilomeetrini. Kõige laiem on see Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaarte juures (19-20 km) ning kõige kitsam (kohati vaid paarimeetrine) on see Harju ja Viru lavamaa põhjapiiril paiknevate pankade juures. (Arold 2005, Linkrus 1998)

Eesti loodusgeograafia
11 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi) · Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides · Ligi 150 m paksune lasund · Tuntuim on Lontova kihistu · Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil · Aseris (drenaazitorud) ja Kundas (tsement), Tallinnas ja Loksal tellised · Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud · Nt Pakri pank Ordoviitsiumi ladestu · Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist · Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega · Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid · Avamused Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaal · Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

aktiivse lainetuse tsoon on pikemat aega püsinud samal tasemel või tugeva lainetusega rannikul, kus lainetusele alluvad vähese vastupidavusega setendid, on omaaegse liigestatud laheline rannajoon peaaegu täielikult õgvenenud. Niisuguseid piirkondi tuleb käsitleda õgurannikutena. Eestis tagasihoidliku levialaga. *Kulutus-kuhjeline õgurannik on nt Pärnu/Liivi lahe idarannik. Kuhjeline õgurannik on nt Narva laht. Kulutuseline - Põhja-Eesti paekallas *ÕGVENEVAD RANNIKUD: Selle piirkonna rannik ei arene mitte kunagi tüüpiliseks õgurannikus, vaid raugastub peale pikaajalist ja aeglaselt kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on omane kas vähene vanemate setete kulutus või tagasihoidlik, tavaliselt aleuriitsete setete kuhjumine ning siin kujunevad möllirannad. Muutunud sirgjooneliseks

maastikuökoloogia ja...
21 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna.

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud ­ valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus ­ Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jagatakse 3-ks alltüübiks: · 0-30cm ­ väga õhukese kattega pt (loometsad, K') · 30-100cm - õhukese kattega pt (salumetsad, K'') kui pinnakatte paksus > 50cm siis reeglina head toitaineterikkad põllumullad · 30-100 cm ­ liivase kattega pt 24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... C - Kh'

Eesti loodusgeograafia
171 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademete paksus avamustel täielik. Ometi küündib siluri karbonaatkivimite paksus kohati kuni 400 m ja üle selle (Ohesaares 436 m). Siluri ajastul (435 – 405 milj. a. t.) oli Eesti ala merelaht ning asus ekvaatori lähedal, mistõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik (sammalloomad, mereliiliad jne.). Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed – kalad, skorpionilaadsed. Sõltuvalt

Eesti loodus- ja...
57 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Pank ja kroon

EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008

Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põhja Eesti rannikumadalik

Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi.

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pank ja kroon

Eesti rahasüsteem________________________________________________________ 6 Eest rahareform (1992)____________________________________________________7 Pildid__________________________________________________________________8 Kokkuvõte______________________________________________________________9 Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10 2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga ülesanne on tagada hinnastabiilusus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma ülesande täideviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis,

Majandus
91 allalaadimist
thumbnail
3
txt

PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED

Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted. K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas. *Kliima ja veestik

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja ­jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.

Eesti loodusgeograafia
48 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas.

Eesti loodusgeograafia
194 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Geoloogiline olustik Siluri ajastu algas 443 ja lõppes 416 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 27 miljonit aastat. Siluris hakkasid mandrid uuesti ühinema. Algas see Baltika ürgmandri liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele. Endiselt eksisteeris ekvaatorilt lõunanabani ulatuv

Geoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

püsielupaigad. Neil on kaks vööndit: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri määrusega. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html] (16.03.08) Kaitstavad looduse üksikobjektid "Kaitstavate loodusobjektide seadus" sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elus- või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand, karst (või nende rühm). "19. sajandi 70. aastatel algatas Gregor von Helmersen rändrahnude kui loodusmälestiste kaitse Baltimaades. Järgnevatel aastakümnetel ilmus mitmeid kirjutisi, mis rõhutasid rändrahnude ja ka teiste looduse üksikobjektide kaitse vajadust. 1935. aastal kinnitatud Eesti esimene looduskaitseseadus andis üksikobjektide kaitsele seadusliku aluse ning 1940. aastaks oli kaitse alla võetud juba 202 põlispuud ja 210 rändrahnu.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
29 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Referaat Lahemaa rahvuspark

Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad.

Ökoloogia ja...
62 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

taimekasvatusele. Jätkuvalt oli tähtsal kohal kartulikasvatus kui piirituse tooraine. Praktiliselt oli hääbumas lambakasvatus. Taludis oli I MS ees 54 000 (enam-vähem päriseks ostetud), 23 000 renditalu. 24.09.2008 Balti kubermangudele laiendati Vene talurahva panga tegevus. Peamiseks tegevusalaks kujunes mõisamaade kokkuostmine. Ostetud krundid müüdi päriseks talurahvale. Nii müüdi enne I MS talurahvale ca 3000 talu. Talurahva pank andis ka soodustingimustel talurahvale laenu. Stolõpini talurahvaseaudse negatiivne külg seisnes ümberasustamispoliitikas. Tekkisid kümned uued eestlaste asustused Põhja- Venemaal ja Siberis. Ümberasustamispoliitika aitas kaasa ka mõisamoonakate elu parandada ­ tööjõupuuduse tõttu tõusis neil palk, kaasnesid soodustused jne. Lahkunud eesti talupoegade asemel sooviti sisse tuua saksa koloniste Venemaalt.

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Saaremaa maastik

kooseisult mitmekesise rannaniidu alaga,mida on varem kasutatud karjatamiseks.Sõrve ppoolsaare kõige kaugemale merreulatuv tuletorniga maatipp moodustab pika aheneva sääre,mis lõpeb laidude ja madalikega.Esimene puidust tuletorn ehitati siia 1646.aastal.1770.a.püstitati neljatahuline kivitorn,mis hävis 1944.Jämajas edelas auv Ohesaare on tüüpiline Sõrve rannikuküla.Loodusobjektikidest väärib tähelepanu eelkõige neli meetrit kõrge Ohesaare pank,kus paljandub eesti noorm siluri lade.Panga kaitseks on asustatud Ohesaare maastikukaitseala. Viidumäe 5 Viidumäe asubüksjagu Saaremaa kõrgemail osal-Lääne-Saaremaa kõrgustikul.See on see osa Saaremaast,mis esimesena umbes 10 000 aastat tagasi merest kerkis.Tollase saare edelarannikule murrutas meri järsu astangu,hiljem kuhjas juurde liivaluiteid.Enide rannaastang poolitab praegulooduskaitseala pikisuunas kaheks

Ma ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Tupenurme pank

.......................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus See töö jutustab erakordsest Muhu saarest, selle ajaloost ning peategelaseks on ürgne Tupenurme pank. Ülevaade luuakse panga elustikust ning selle kaitsmisvõimalustest. Tutvustatakse ka saare elu 800 aastat tagasi. Kirjeldatakse üksikasjalikult pangal elutsevatest taimedest ning elustikust ja kooslusest selle ümber. Ökoloogid, bioloogid ja muud looduseuurijad hindavad Tupenurme panga ainulaadsust. Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele sellele leiab vastused juba edasi lugedes. 3 Saare ajalugu

Keskkonna kaitse
2 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Harjumaa loodusgeograafia

veel liiva ja savi setteid. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 ­ 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3 Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 2 Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 3 http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf 4

Eesti loodusgeograafia
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vaivara klint

Sissejuhatus Balti klint ­ see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja ­jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit

Eesti loodusgeograafia
208 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

Rohkesti on karsti - Adilas, Hageris, Urgel ja Põlmas, Eesti suurimad karstikoopad asuvad Pael ja Kuimetsas. Põhja-Eesti lavamaal asuvad maakonna suurim soo (Mahtra, 9670 ha) ja järv (Järlepa, 48 ha). Jõed voolavad kas Soome lahte (Vääna, Keila) või Väinamerre (Kasari, Vigala). Põhja-Eesti lavamaa on tihedasti asustatud. Põllumaad on suhteliselt viljakad. Kevadtulv Kostivere karstialal Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel (24 m), Türisalu (30 m) ja Rannamõisa pangal (35 m). Tallinna kohal, Tiskrest alates, taandub paekallas merest, moodustades ulatusliku pangalahe. Tallinnast ida pool, Harju lavamaa piires paekallas üldiselt kusagil enam mereni ei ulatu ning selle kulg on katkendlik. Erandiks on vaid Muuksi (47 m) ja Tsitre pank. Klint on merest kaugel ning osaliselt mattunud ka

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti pinnamood

pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 30­80 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja liivakivid, mida võib näha Põhja-Eesti paekalda jalamil,jõeorgudes ning savikarjäärides. Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis toimus muutus keskkonnatingimustes-madal meri asendus süvamerega ning ladestuma hakkasid lubjakivid. Kuna ordoviitsiumi ja siluri ajastu meri oli väga elurikas,sisaldavad sel ajal kujunenud kivimid rohkesti kunagiste organismide kivistunud jäänuseid ehk fossiiile. Siluri ajastul jätkus lubjakivide teke. Väga kõvad ja kulumiskindlad dolomiidid(lubjakivid,mis sisaldavad magneesiumi) moodustavad Lääne-Eesti paekalda ülaosa Saaremaal ja Muhus ning (selle jätkuks olevad) paeastangud mandriosas. Siluri kivimid on kõige paremini esindatud

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

Kõvadus 2 - 3. Porsumiseks on optimaalseteks tingimusteks Risti (Poola) mäestikus? puuduvad, kuna sellel perioodil oli Eesti ala Eestis leidub glaukoniiditeri hajali peaaegu maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult valdavalt maismaa, setteid kuhjus vähe ning kõigis Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri suur sademete hulk. Nii on porsumine kõige Poola- Devoni hääbumisega algas uus etapp hilisem settekivimeis. Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. Eesti ala arenguloos. Meil pole selle aja kohta mandriliustik kandis needki minema. Seetõttu ei lademe glaukoniitliivakivis (foto 1) küünib

Geoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Režiimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab, seda rohkem vett. KVALITEET: ● manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile ● töötava osa läbimõõt ja pikkus ● filtri pikkus ja materjal (filtri avatud osa suhtarv), puistefilter ● filtri paiknemine töötavas osas, setteosa 35. Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) Kivimid: ​Kõige suurema levikuga on Eestis siluri ja ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid, mis on esindatud lubjakivide, merglite ja dolomiitidega. Siluri kivimite hulgas on suure levikuga lubjakivid ning savikad lubjakivid. Levik: Siluri põhjaveekiht levib Kesk- ja Lääne- Eestis lõuna pool Haapsalu- Viru raba joont. Ordoviitsiumi kivimid levivad peaaegu kogu Eestis va Põhja- Eesti madalik ja Lõuna- Eestis Mõniste. Toitumine: Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti pinnamood

need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 40­80 meetri kõrgusel ü.m.p. paikneb Valga nõgu. Sellest väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb 70­100 meetri kõrgusel Hargla nõgu, millest lähtub Haanja ja Otepää kõrgustikku eraldav Võru orund. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid kulutusastanguid, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde- Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes 56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn

Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geograafia

fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid. Silur Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb KeskEestis ja LääneEesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademe paksus avamustel täielik. Ometi küündib paksus kuni 400m ja üle selle. Siluri ajastul oli Eesti ala merelaht ning asus akvaatori lähedal, misõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Pakri poolsaar

Põhjarannikul Harju lavamaa lääneosas Paldiski ja Lahepere lahe vahel ning lõpeb Pakri (Pakerort) neemega.Teiseks saab öelda, et osa poolsaarest kuulub kindlasti Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni (Laheperest alates). Poolsaare pikkus on 12 km, laius keskmiselt 5 km ja pindala 40 km², kõrgus kuni 31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m. Geoloogiline ehitus 2 Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel

Loodus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun