Pretsessioon pöörlemistelje tiirlemine (16ka) Päikesekiirguse koguenergia muutub väga vähe, kuid muutub selle jaotus aastaaegade vahel, mis on jääaegade tekkel olulisem. Jääajal rikastub ookeanivesi hapnik-18 isotoobiga(H2O koostises), mis on veidi raskem (hapnik-16 ladestub liustikes). Saab mõõta nii jää koostist kui ka süvameresetteid. Jääaja tekkeks on tarvis ka polaaraladel mäestikulisi alasid, kuna merest ei saa liustik algust saada. Seega on oluline ka laamtektoonilised perioodid. Oluline on kõige selle kombinatsioon. Maateaduste alused I (20.okt) Igikelts. Ulatub Siberis suhteliselt madalate laiuskraadideni. Ida-Siberis ja Kanadas puudus jääajal piisavalt sademeid, et moodustuks liustikud. Levis külm ja kuiv tundra. Liustikud toimisid aga heade isolaatoritena ja hoidsid maapinna suhteliselt soojas. Siberis maksimaalselt 1km paksune igikelts. Selle põhjal saab arvutada, et Siberis pidi aasta keskmine temperatuur olema väga pika aja jooksul -30'C
Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid. Need on tektoonilised superkontinendid. Superkontinetaalse tsükli pikkus on ca 300 miljonit aastat. 100. Kuumad täpid, joonelised vulkaaniahelikud, basaltplatood nendevahelised seosed. Ookeanilised basaltplatood (LIP): mandrite basaltplatoode (trepikatete) analoogid - kuumatäpi magmatismi produktid 101. Maakoore pingevälja kolm tüüpi, nende laamtektoonilised väljendused. Litosfääri laamade piirid kui erinevat tüüpi pingeväljad: venitus-, surve- ja nihkepinged. Sõltuvalt litosfääri laamade piiri tüübist on ülekaalus erinevad tüüpi pinged. 1) laamade põrkepiiridel, ookeani süvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid) 2) laamade lahknemispiiridel, ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida-
annaabi.ee 
