Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laamad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laam, laamad, euraasia, austraalia, antarktika, tüüpiliselt, sentimeetri, geoloogilist, niimoodiKivimid on vahevöös plastilises olekus, peaaegu tahked (u 1% on sulanud olekus). Vahevöö ei ole ühtlaselt plastiline, on vedelamaid ja tahkemaid osi. Välistuuma piiril vahevöö kivimid sulavad ning väiksema tihedusega sula mass kerkib üles. Litosfäärini jõudes hakkab mass liikuma külgsuunas ning mingil hetkel vajub allapoole tagasi. Külgsuunas liikudes tirib mass endaga kaasa litosfääri laamasid, tekitades sellega mandrite triivimise. Seal kus laamad üksteisest eemale tiritakse, tungib magma maapinnale ja tahkub. Nii tekib kogu aeg uut maakoort juurde. Kohtades, kus laamad kokku surutakse, tekivad mäed (laamad surutakse ,,kortsu") või surutakse ühe laama serv teise alla. Astenosfäär suhteliselt õhuke kiht, kus kivimid on plastilised. Mandrite all 100 km alates kuni 200 km sügavuseni, ookeanide all 30-60 km Litosfäär- ei ole ühes tükis ümber maakera. Ta on jagunenud plaatideks, mida
Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:
Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5. Kes pakkud välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6. Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7. Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega
Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Mis oli selle mandri nimi? Selle mandri nimi oli Pangaea. 4) Mis oli Wegneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud) 5)Kes pakkus väljaa et mandrite liikumist p6hjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6) Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7) Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises
kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. Mõnede autorite arvates ulatub kuni 150 km sügavuseni. ASTENOSFÄÄR - (tuleneb kreeka k. stenos - tugevus, kõvadus, a aga muudab selle sisu - kõvaduse puudumine). Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala) mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Analoogseks näiteks on vanade majade aknaklaasid mis aja jooksul on häguseks muutunud ja alt paksenenud klaasile mõjuva pikaajalise ning pideva gravitatsioonijõu tulemusel. VAHEVÖÖ on koore-tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides)
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad"
Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam. Väiksema tihedusega. Saab sukelduda vahevöösse. Ei saa sukelduda. Hävineb ja uueneb. Tekib pidevalt juurde sukeldus- ehk subduktsioonivööndites. 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud,
üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5. Arthur Holmes oli see , kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivolud,aastal 1918. 6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi. 7. Atlandi ookean laieneb, kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8
Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad? Eesti asub? Euraasia (EESTI), Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Aafrika, India-Austraalia, Antarktika ja Vaikse ookeani laam. Laamade liikumine üksteise suhtes: Lahknedes (ookeanilised), põrkudes (mandrilised) ja üks laam vajub teise alla (mandriline ja ookeaniline). Laamade liikumise põhjustab: Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisesoojusest: toimub aine pidev ringliikumine, mis omakorda rebestab õhukese maakoore laamadeks.
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam
Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad,
Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. 2900 - 6378 km läbimõõt, Suur rõhk. Tuum Välistuum 2900-5100 Raud, nikkel Vedel
Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Maardla maavara leiukoht. Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam.
- Settekivimid on tekkinud murenemis-saaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel (nt. põlevkivi; liivakivi; kivisüsi) - Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümber-kristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid (nt. graniit → gneiss; lubjakivi → marmor) Laamtektoonika Teooria põhipunktid: - Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks - Jaotus 1) Suured laamad - Euraasia laam - Aafrika laam - Austraalia laam - Antarktika laam - Lõuna-Ameerika laam - Põhja-Ameerika laam - Nazca laam - Vaikse ookeani laam 2) Keskmised laamad (nt. India laam) - Kariibi laam - Filipiini laam 3) Väikesed laamad (nt. Scotia laam) - Laamad liiguvad üksteise suhtes
Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma litosfääri laamad 4)Rasked laamad
Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 4. Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam.
Millist teist maakeral aset leidnud nähtust kasutas Wegener oma hüpoteesi tõestamiseks? Ta kasutas ka seda, et 300 m.a.t katsid kontinentaalsed liustikud maa- alasid Lõuna-Ameerikas, Ingias ja Lõuna-Austraalias. Ta väitis, et ainus viis, kuidas jää võis osaliselt katta Lõuna-Ameerikat, Lõuna-Aafrikat, Indiat ja Lõuna-Austraaliat korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud. Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus. Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata. Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II maailmasõda viidi läbi laialdane ookeanipõhja kaardistamine. Avastati Atlandi ookeani ja ka teiste ookeanide keskahelikud
* Kontinentaalne rift mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad
9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. 3. Valgla ja selle äravool? Maa-ala millest vesi veekogusse voolab jõkke- merre 4
6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tihedus 13,3 ; tahke ; temperatuur ~35oo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. 2. Mandriline ja ookeaniline maakoor. Maakoore paksus : M: -7o km ; O: -2o km Vanus: M: - 4 miljardit aastat O: -18o miljonit aastat Tihedus: M: 2,7 (kergem)
Graniit II. Settekivimid On tekkinud murenenud pudedast kivimist või organismidest Nt. Põlevkivi, lubjakivi, liivakivi III. Moondekivimid On tekkinud teistest kivimitest Tingimused: 1. Kõrgem rõhk 2. Kõrgem temp Nt. Graniit-> gneiss Lubjakivi-> marmor Laamtektoonika Teooria põhipunktid I. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks II. Laamad jaotatakse: a) Suured- pindala üle 100 mln km2 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Austraalia laam 4. Vaikse ookeani laam 5. Lõuna-Ameerika laam 6. Põhja-Ameerika laam 7. Antarktika laam b) Keskmised- pindala üle 1 mln km2 1. Nazca laam (17cm aastas) 2. Kariibi laam 3. India laam c) Väikesed: Nt. Cocose laam III
See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Teadlaste poolt välja töötatud laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille moodustavad tulised kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid). Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab
venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C
2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt
mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved Fluvioglatsiaalsed settedLiustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Islandi saare tekeOokeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks:
settekivimid ja ka palju tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak- metalle sisaldav maavara, kristallsed ained. Maavara- kivimid, ained maapõues, mida inimene oskab kasutada enda heaks Kütused-settelise päritoluga 3.2. Laamtektoonika Laamtektoonika on teooria, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Laam- suur maakoore vblokk, mis liigub. Suuremad laamad: Põhja-Ameerika-, Aafrika-, Euraasia-, Vaikse Ookeani-, Antarktika-, India- ja Austraalia laam. Väiksemad laamad: Kookose-, Kariibi-, Nazca-, Araabia-, ja Filipiini laam Laamade liikumise viisid: · lahknemine( Atlandi ookeani keskahelik, Island, India ookeani keskahelik) · põrkumine( Himaalaja, Aasia- Ida rannik) · külg libisemine ( San Andrease murrang) 3.3. Vulkaanid
Islandi saar, tekkis niimodi, et vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island asetseb ookeani keskahelikul ning veel kuuma täpi kohal. Eestis ei esine tugevaid maavärinaid kuna me pole ühegi laama nn. Äärealas.. MÕISTED: astenosfäär Maa vahevöö üleval osas olev osa mis on plastiliselt käituv. Selle peal triivivad laamad. Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Settekivim kivim, mis on nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis settimise elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
fosforiit murendatakse. Vanimad kivimid maismaal. · osa kivimeid kasutatakse metallide saamiseks ja nim. Maakideks. · Fosiilsed kütused · Ehitustmaterjalid, paekivi Maakoore koostiselemendid: Hapnik 46%, Räni 28%, Alumiinium 8%. Maa koostiselemendid: Raud 35%, Hapnik 30%, Räni 15% 3.2 Laamtektoonika Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Ookeanilised Mandrilised Õhemad, raskem paksemad, kergemad Liiguvad: lahku, kokku, paralleelselt. Laamade liikumised toimuvad nii vertikaalselt, kui horisontaalselt. 1. Laamade lahkuliikumine- moodustub juurde uut noort maakoort ~2-3 cm aastas. Esineb maavärinaid ja vulkaanilist tegevust
ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad TUUM koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel. Jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke)' · Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3 10 km paks 25 70 km paks Koosneb: settekivimite ja basaldikihist Koosneb: settekivimite kihist,
Pangea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel mandritel. 10) Laamtektoonika(põhjused, esinevad protsessid laamade erinevatel servaaladel, näited). Maakera katab 50-200 km paksune jäik kiht (litosfäär), mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ja on lõhustunud laamadeks. Litosfääri all asetseb osaliselt sulanud astenosfäär. Astenosfääris konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island)
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked
annaabi.ee 
