Laam mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Laam Laam on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Litosfäär" title="Litosfäär" style="color: rgb(11, 0, 128); background-image: none; background-position: initial; background-size: initial; background-repeat: initial; background-attachment: initial; background-origin: initial; background-clip: initial; font-family: sans-serif; font-size: 14px;">litosfääri</a> hiigelplokk, mis piirneb <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Seismoloogia" title="Seismoloogia" style="color: rgb(11, 0, 128); background-image: none; background-position: initial; background-size: initial; background-repeat: initial; background-attachment: initial; background-origin: initial; background-clip: initial; font-family: sans-serif; font-size: 14px;">seismiliselt</a> aktiivsete vöönditega.

Pinnamood

1

Laama alla - subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort.

Laamtektoonika

1

Laamade lahknemine – esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud • tekivad riftid ehk murrangulõhed • uue maakoore moodustumine • pangasmäestike teke • kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa

Riigieksami materjal

0

Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril • mineraal - looduslik tahke või keemiline ühend, millele on iseloomulik kristallstruktuur • kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass • tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim • settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.

Litosfääri konspekt

0

Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk.

Litosfäär küsimused ja vastused

0

Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Enamik tänapäeva kaheksast suurest laamast hõlmab nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort, ainult Vaikse ookeani laam on tervikuna ookeaniline.

Maateadus

0

Laam - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad

Laamad, vulkaanid

0

Laamtektoonika – õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist; laamad lahknevad, s.t liiguvad teineteisest eemale ja põrkuvad, s.t liiguvad teineteise poole (ookeaniline ja mandriline, mandriline ja ookeaniline ning ookeaniline ja ookeaniline) ning liiguvad teineteise suhtes küljetsi.

Litosfäär

0

Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid:  vulkanism;  maavärinad;  kurrutused – kurdmäestike teke;  murrangud – pangasmäestike teke;  kivimite teke ja ringe;  maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine

Laamtektoonika

1

Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.

Planeet Maa

1

Laama äärealadel on vulkaanipurskeid. Ookeanilaamad on raskemad kui mandrilaamad.

Maa

0

Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest ( ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini( mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Laamad: 7 suurt(üle 100 milj km2) 8 keskmist ja 20 väikest.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Laam - ehk plaattektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi;  Laam – litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril;  Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.

Litosfäär

1

Laamad - suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad

Laamad

0

Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt • Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks.

Laamtektoonika

1

Laama kesk - või ääreosas jne).

Hiina, uurimistöö

0

Laamade eemaldumine – Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.

Laamatetoonika

0

Laamtektoonika - on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest, mis kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad.

Geograafia riigieksami mõisted

-1

Laamtektoonika ehk laamade liikumine • Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; • laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad “ujuvad” ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; • laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; • liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.

Laamtektoonika

0

Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta.

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

0

Laamtektootika - õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed

Litosfääri mõisted

-1

Laamade lahknemine – Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift – kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika)

Vulkaanid

0

Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Laamade põrkumine – Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni.

Laamatetoonika

0

Laamade kokkuliikumine – 10-11 cm aastas Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nozca laam, tekivad süvikud, mäestikud.

Litosfäär

0

Laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu.

Maa siseehitus - Litosfäär

0

Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest.

Litosfäär küsimused ja vastused

0

Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks.

Lõpueksami kokkuvõte

0

Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla

Geograafia mõisted.

0

Laamtektoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor & vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks.

Vulkaanid

0

Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.

Geograafia põhimõisted

0

Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.

Vulkanism

0

Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest.

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

0

Laam on litosfääropank, mis liigub 1 –10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks.

Geograafia koolieksam 2013

0

Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega.

Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused

0

Laamtektoonika on äärmiselt huvitav teeema kuna see räägib meile meie kodu ehk meie planeedi Maa ajaloost.

Laamtektoonika

0

Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega.

Litosfäär

0

Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon – laamade liikumine küljetsi

Geograafia KT \\\"Litosfäär\\\"

0

Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast.

Vulkanism

0

Laamade eemaldumisvööndis on magma pärit vahevööst ning see purskab tavaliselt rahulikult lõhevulkaanidena.

Vulkanism

0

Laamtektoonika – laamade mõiste, nende liikumine ja tähtsus tänapäevase maailma kujunemisele.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

0

Laam - maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal.

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

0

Laam – maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal.

Geograafia 11. klassi konspekt

0

Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet.

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

0

Laam – maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas.

Vulkaanid

0

Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid.

Vulkaanid

0

Laamtektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähte.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

0

Laam – litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst.

Vulkaanid

0

Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi.

Litosfäär, konspekt

0

Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised.

Litosfäär

0

Laamtektoonika on teooria, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi.

Litosfäär

0

Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Litosfäär

0

Laam on maakoore ja vahevöö ülemise osa (kliptosfääri) hiigel pangas.

Geo konspekt

0

Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim.

Vulkaanid

0

Laamtektoonika – laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus.

Geograafia mõisted.

0

Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.

Geograafia mõisted

0

Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid:

Laamtektoonika

0

Laam - jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud.

Geograafia - Litosfäär (ptk7-8)

0

Laamtektoonika – õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist

Riigieksami materjal

0

Laamade lahkuliikumine - moodustub juurde uut noort maakoort ~2-3 cm aastas.

Litosfäär

0

Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..)

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

0

Laam - suur, lai tükk või lahkam avar pind või väli.

Maa kui süsteem

0

Laam – suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas.

Litosfäär

0

Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas.

Geograafia konspekt

0

Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid.

Maakera siseehitus, laamad

0

Laamtektoonika on laamade ehitust ja liikumist käsitlev õpetus.

Litosfäär

0

Laam - litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega

Litosfäär

0

Laam - litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril.

Mõisteid kirjanduse eksamiks

0

Laam - naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk

Geograafia mõisted

0

Laamtekroonika - teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist)

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

0

Laamtektoonika – õpetus laamade ehitusest ja liikumisest.

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Laam - suur litosfääri blokk, liigub vahevööl

Litosfääri mõisted

0

Laam - suur maakoore vblokk, mis liigub.

Litosfäär

0

Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat.

Litosfäär

-1

Laamade liikumine - laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

0

Laamad – Litosfääri hiigelblokk.

Kordamine geograafia kontrolltööks

0

Laamad on maakoore lõhenenud osad.

Geograafia KT2

-1

Laamade liikumine - vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid.

Maastikuökoloogia eksam

0

Laam – maakoore hiigel plokk

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Laamade jaotus - suured- Euraasia laam.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

0

Laam on suur maakoore plokk.

Maa kui süsteem

-1

Laamad on pidevalt aeglases liikumises , mille käigus laamad põrkuvad, eemalduvad või nihkuvad üksteise suhtes.

Maavärinad

-1

Laamade sukeldumine – ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres.

Laamatetoonika

-1

Laamad - litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

-2

Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). 8 laama.

Maateaduse eksamiküsimused

-2

Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes.

Laamad, maavärinad, vulkaanid

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti