Veerelaagri monteerimiseks võlli üks ots peab olema ilma äärikuta. Veerelaagri eeliseks on . - suurem kasutegur, - töökindlus, - väiksem hooldusmaht, ei vaja pidevat järelvalvet. puuduseks. - Suure diameetriga erilaagrite valmistamine kallis - suurem müra. - Ilma äärikuteta võllide kasutamise vajadus ,mis teeb võlli valmistamise kallimaks Liuglaagrite korral võib ahtifriktsioonsulamiga (babiidiga ) olla valatud ainult laagriliu alumine osa, kuna kandelaagrile ei mõju ülessuunas mõjuvaid jõude. Ülemine liud võib puududa ja babiidist poolrõngas valatakse otse kandelaagri kaane mõlemale otsale. Liuglaagri põhiosad: 1. Laagri kere 2. Kaas, 3. Malmist või terasest paksuseinalised babiidiga ülevalatud ( 2 -3 mm ) laagriliud, 4. Laagri otsatihendid, 5. Õlijahutus, 6. Õlitusseade, 7. Kahel pool laagri otsas pronksrõngas, mis takistavad võlli läbivajumist laagriliu avarii (laagri sulamise ) korra.
pool kontaktpinda ja kahjustused esinevad mõlemal pool kontaktpinda (vask/vask, teras/teras). 3.1. Hõõrdekulumise katseseadmed ja katsemetoodika Kermiseid kasutatakse viimasel ajal ka rasketes tingimustes liugelaagritena, kus on suured koormused ja väikesed kiirused. Tavalised liugelaagrimaterjalid nagu babiit, tinapronksid jne pole kasutatavad eelkõige suurte survete ja väikeste kiiruste tõttu, kuna õlikiilu võlli kaela laagriliu vahel ei teki. Hõõrdekulumise määramiseks kasutatakse põhiliselt ,,sõrm kettal" (pin-on-disk) ja ,,plokk rõngal" (block-on-ring) katsetamisskeemi Siinkohal on näitena äratoodud katseseade ja metoodika, mis on välja töötatud TTÜ-s. Abrasiivkulumise määramiseks mõeldud seadet vastavalt standardile ASTM B611-85, mida täiendati hõõrdejõu määramise ning terasketta kulumise mõõtmise abinõudega (joon.3.12)