ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad",
informatsiooni allikas, sidemees ja nõuandja eesti põgenikele. "Eesti Sõna" ilmus Berliinis 4. novembrist 1944 11. aprillini 1945, kokku 58 numbrit. Ajakirjanikkude omavaheliseks sidelüliks ilmus Austrias "Pressimeeste Press", mida trükiti kirjutusmasinal kuni 14 eksemplari. See oli põrandaalune leht, mida levitati saksa posti kaudu. Üksikuid katseid oli teisigi. DP displaced person (ingl.k), st paigalt nihutatud isik. Pagulased koondusid Saksamaal 1945. a suvel nn DP-laagreisse. Pagulased vajasid omakeelset ajakirjandust, aga sõjaväe seadused ei näinud Saksamaa kapitulatsiooni järel ette pagulaste oma ajakirjandust läänlaste arvates pidid kõik DP-d ruttama koju. Pealegi oli liitlaste üheks osapooleks Nõukogude Liit, kelle arvates kõige parem on DP-d eraldada igasugusest informatsioonist. Sel eesmärgil keelati Ameerika sõjaväelehe "The Stars and Stripes" levitamine ja lugemine laagreis, samuti keelati saksa lehtede levitamine ja lugemine.
annaabi.ee 
