mittelaagerdatud ja vaakumpakendatud veiseliha). Kui kaua peaks veiseliha laagerdama? Siin on mitmeid tegureid: temperatuur, õhuniiskus ja õhu liikumine. Enamik veiselihast laagerdub 2-6 C juures ja sel juhul laseks HF-W lihal VÄHEMALT 2 nädalat laagerduda, et saada "huvitav" liha ja ligi 1 kuu, et saada "perfektne" liha. Isegi üle kuu on täiesti OK. HF-W on eksperimenteerinud isegi pikemaajalise laagerdamisega. Ühte Devon Rub veist laagerdas lausa 9 nädalat. Loom tapeti oktoobri lõpus. Esimesed 4 nädalat laagerdus jahekambris. Siis 5 nädalat marlisse mähitult õues, kus ööd olid 0 C lähedal ja päeval oli temperatuur 8-9 C. Kas kodustes oludes on võimalik poest ostetud veiseliha kvaliteeti parandada laagerdamise teel? Jah, aga vaid teatud määral. Seda saab teha vaid suuremate lihatükkide puhul (lihalõik vaid kuivaks, mitte ei laagerduks)
SAVIDE PLASTSUS PÕLETATUD TELLIS Rullpiir niiskusesisalduse järgi Telliste vormimiseks sobiv savi on savi konsistents, mille puhul plastsus on savi niiskusesisaldusel käte vahel 3-mm läbimõõduni 18...25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25
Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani peitub selle piirkonna võlu. Kuid Rioja on midagi veel. Viinamarjakasvatajad (mitte suurfirmad), kes töötavad oma viinapuuaias ja kasutavad Prantsuse tamme ning lühemat laagerdamisega, toodavad tänapäeval palju sügavamaid, tumedamaid ja intensiivsema maitsega veine. Tulemuseks on see, et Rioja on nagu Bordeaux`gi stiililt palju mitmekesisem paik, kui see oli varem (Jefford, 2009: 111) Ent Riojal on ka konkurente. Kõige enesekindlam neist on Ribera del Duero. See asub jõe ääres, mis, olles ületanud Portugali piiri, rajab teed läbi portveinipiirkonna kaljukoobaste. Et Ribera del Duero paikneb kõrgemal kui Rioja, on ööd seal jahedamad.
Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: • liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; • lubja jahvatamine; • segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); • segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8…10 %); • telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15…20 MPa rõhu all; • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis 0,8…0,9 MPa aururõhu all. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka.
Silikaat-tellis kuulub lubi-liivtoodete hulka. Tema toormaterjaliks on kvartsliiv (92-95 %), lubi (5-8% kuivsegu kaalust) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaat-tellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: - liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; - lubja jahvatamine; - segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); - segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8-10%); - telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; - toortelliste ladumine vagonettidele; - telliste kivistamine autoklaavis 0,8-0,9 MPa aururõhu all Temperatuur autoklaavis on 170-180 °C ja autoklaavimine kestab 8-12 tundi. Silikaat-tellised jagunevad rea-, väärik- ja lõhestatud tellisteks. Reatellis on õõneteta
Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92...95%, lubi (5...8% kuivsegu kaalust) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid. · liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; · lubja jahvatamine; · segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); · segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8...10%) · telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15...20 MPa rõhu all; · toortellise ladumine vagonettidele; · telliste kivistamine autoklaavis 0,8...0,9 MPa aururõhu all. Temperatuur autoklaavis on 170...1800C ja autoklaavimine kestab 8...12 tundi. Kõrgetemperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks
Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine: Toormaterjal kvartsliiv, lubi ja vesi 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit
lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 43. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad- · Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: · liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; · lubja jahvatamine; · segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); · segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8...10%); · telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15...20 MPa rõhu all; · toortelliste ladumine vagonettidele; · telliste kivistamine autoklaavis 0,8...0,9 MPa aururõhu all. 05.05.2014 · olulised ehituslikud näitajad ja kasutuskohad Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad.
annaabi.ee 
