aktiivse eesti keele oskusega inimesi 37% , passiivse eesti keele oskusega inimesi 48% ning eesti keelt mitte valdavaid inimesi 15%. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldavate ja suurenenud aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal. Eesti murded 1) saarte murre - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev intonatsioon; 2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes sõnades (nt padas ´pajas´); 3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`); 4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide asemel (nt moa `maa`); 6) Tartu murre - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`); 7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h
võimalust vokaalmitmuses 198082 lubada 19 sõna pöörata nii astmevahelduslikult kui astmevahelduseta (nagu õppima ja nagu muutuma) 19951997 lubada sõnade politseinik ja pealik kaks rööpkäänamist 19951997 lubada sõna korsten kaks rööpkäänamist Morfoloogia omandamine Protomorfoloogilise perioodi alguseks esimene miniparadigma. Reduplikatsioon Trohheilise kõnetakti eelistus Kinnise järgsilbi hilisem omandamine Produktiivsed vältevaheldusmallid varakult Raskused laadivahelduslikes sõnades Esimesed noomenitüübid auto ja sepp Pragmaatiliselt olulised sõnad ja vormid enne Muuttüübid Muuttüüp on vormimoodustuses ühtmoodi käituvate sõnade rühm. Deklinatsioon on käändsõnade muuttüüp. Konjugatsioon on pöördsõnade muuttüüp. Muuttüübid Muuttüübistiku ülesanded: esitada kõik morfeemide variandid ja nende omavahelised seosed näidata, millisest tüvevariandist milline vorm moodustatakse