kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele.Vauban-Prantsuse silmapaistvaim sõjaväeinsener,suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati,riiklik relvatehas,võeti kasutusele tääk ja rauast laadimisvarras,asutati eriline sõjaväeinseneride korpus.Friedrich II-Armee kasvas 2,5 korda,juurutas armees range distsipliini,ohvitseride piiramatu võim sõdurite üle,sõjavägi mobiilseks,loodi väli ja ratsasuurtükivägi. Venemaa 17.saj: 1)Segaduste aeg-Ivan IV suri 1584.a,troonile sai tema poeg Fjodor, kes oma vaimse seisundi tõttu polnud võimeline riiki juhtima.Loodi regentnõukogu,kuhu kuulusid ühelt poolt vana feodaalse kõrgaadli esindajad,teisalt aga Ivan IV aegsed uued
Püstoli laad on kasepuust: tunduvalt odavam alternatiiv enamasti kasutatud pähklipuule. Laele on kinnitatud ovaalne messingplaat keiser Aleksander I-se initsiaali ning krooni kujutisega. Laesäärt ja relvarauda ühendab messingist hoiderõngas rauasuudme lähedal. Püstoli käepideme ümaral nupul on messingist kate koos sisselöödud numbriga 2. Tugevdatud käepidemega püstolit oli pärast lasku võimalik kasutada ka nuiana. Püstolil puudub laadimisvarras, seda kandis ratsaväelane eraldi ja hoidis hoolega, sest vardata eestlaetavat püstolit laadida ei saa. Muuseumi jõudis püstol 1957 aastal. Püstol, ratsaväe, eestlaetav, ränilukuga. Raud, messing, kasepuit. Pikkus 42,5 cm, kaliiber 18 mm, rauapikkus 26,2 cm. Tehtud Tuula relvatehases, Venemaal 1813. a. TLM 3039. Luger P08
kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Seetõttu oli Rootsi armee paljuski rahvuslik armee. Sõjanduse vallas suutis Rootsi maksimaalselt ära kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse. Sõjaväes kasutatavate suurtükkide tulirelvade kaliibrid ühtlustati. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. 17. sajandi lõpus võeti kasutusele tääk ja 18. sajandi alguses rauast laadimisvarras. 1677. aastal asutati eriline sõjaväeinseneride korpus. Varem olid inseneriasjandusega tegelenud jalaväe riviohvitserid. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli