telfer.Rbastele pealt toetuvat sildkraanat nim. tugikraanaks, rbaste all rippuvat rippkraanaks. *sildkraana tpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana. *Pukk-kraana sild on kujundatud jalgadega pukiga, mille rattad toetuvad maas asuvale kraanateele. *Mehhanismid sarvanaevad sildkraana omadega. Montaaipukk kraana tstevime on 100 m sildade ja knksu 50m tstekrguse korral kuni 200t, laevaehituses rakendavate pukkkraanade tstevime on kubi 800t. Masslasti laadimiseks kasut laadimissilda. *kerge pukkkraana vib olla ka hkrehvidega ratastel. *Poolpukk-kraana ks rbas on maas, teine lal. *Kaabelkraanal asendab silda tugede vahele pingutatud kandetross, millel veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel ber teise.
Sobib hästi koormate laadimiseks treileritele, konteineritesse, jaotusauto furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades. Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10-15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pilkkadel distantsidel (60 - 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel
• Lao asukoha määramine on üks tähtsamaid otsuseid lao planeerimise juures. ladude planeerimine 20 Hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine • Hoonete planeerimine algab krundi planeerimisest. • Autode liikumiseks mõeldud territooriumi osa ja laadimissildade asukoha määramisel on tähtsamad küsimused: mitu väravat ja sõiduteed on võimalik krundile rajada, kui palju vaba ruumi on võimalik saada laadimissildade ette, mitu laadimissilda vajatakse? ladude planeerimine 21 • Laoruumide kavandamisel vajatakse ettevõtte tegevuse kohta palju informatsiooni: mida ladustatakse, millistes kogustes ladustatakse, milliseid tõstukeid, seadmeid ja inventari vajatakse? ladude planeerimine 22 • Planeerida tuleb ka abiruumid. Need on elektrikilpide ruumid, puhastusvahendite ruumid, olme- ja kontoriruumid. Sellised ruumid paigutada nii, et nad võtaksid enda
laiustega 1500, 1750, 2000, 2250 ja 2400 mm ning pikkustega 2000 - 5000 mm. 1500 mm laiuseid platvorme kasutatakse peamiselt kauba laadimiseks pakiautodele. Tänu treileri põhjale toetuvale ja liikuvale "nokale " on kindlustatud ka treileri üles-alIa liikumise ajal tõstukitele takistusteta liikumine koormaruumi ja koormaruumist välja. Kummipuhvrid peaksid olema täiskummist ja kinnitatud süvistatud poltide abil. Sellised puhvrid peavad vastu treileri üles-alla liikumisele laadimise ajal. Laadimissilda manööverdamise hõlbustamiseks kantakse kummiribadele treileri või furgooni laiust tähistavad valged ribad. Osa firmasid on alustanud ka manööverdamist hõlbustavate süsteemide valmistamist. Kummiribade taga paikneb spetsiaalne raam koos andurite ja lülititega. Juhile annab manööverdamise õnnestumisest märku rohelise tule süttimine. Punase tule süttimine tähendab, et treiler ei ole orienteeritud laadimissilla suhtes õigesti ja manöövrit tuleb korrata. Rataste
ei sobi hooajakaupade ladustamiseks ühes riiulivahes on võimalik hoiustada ainult üht tooteartiklit Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste? kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega sügavriiulitega siirderiiulitega topeltriiulitega Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireiimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoki veoplatvormile ja sealt maha Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi? suurendamaks veeremi kandevõimet EL määruste kohaselt on vaja ühenduse maades kasutada teistsuguse ehitusega, suurematel kiirustel liilumist võimaldavaid vagunite telgesid võimaldamaks raudteeveeremi edasist liikumist rööpmelaiuse muutumisel
Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10-15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pilkkadel distantsidel (60 - 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel
furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades. Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega tõstuki mudel, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu (keskpunktist lähtuva) toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit (põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10-15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Juhiistmega siirdamistõstuk on mõeldud kaubaaluste ja koormate siirdamiseks pilkkadel distantsidel (60 - 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise. Vahel on tarvis teostada suurtes ladudes pikki siirdamisi
sellega kiirem ja ohutum. Sobib hästi koormate laadimiseks treileritele, konteineritesse, jaotusauto furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades. Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10 15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pikkadel distantsidel (60 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks
kombineeritud vedu konsolideeritud vedu huckepack vedu konteinervedu 33. Kuidas nimetatakse kombinatsiooni ,,auto rongil" või ,,treiler rongil"? swap body vedu huckepack vedu railship vedu rail-track vedu 15. KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS 1. Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireziimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid? 35 minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust
0,5-0,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile. Küsimused 1. Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel? 2. Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid? 3. Kas laadimissilla osad võivad liikuda samaaegselt veoki manööverdamisega laadimislüüsi? 4. Kas laadimissilda on lubatud koormata, kui selle "nina" ei toetu lastiruumi põrandale? 5. Kas veoühikust kauba laadimist on lubatud jätta tööpäeva lõpul pooleli ning jätkata järgmisel hommikul? Kui on lubatud, siis millistel tingimustel? 6. Kas pika, eest toestamata veoühiku laadimisega võib kaasneda teatud tingimustel oht? Kui võib, siis milline oht? 7. Kuidas on õige talitada, kui kaup on saabunud kolmandatest riikidest (väljastpoolt
vastuvõtukontrolli oleks parem läbi viia, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele 0,5-0,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile. Küsimused 1. Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel? 2. Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid? 3. Kas laadimissilla osad võivad liikuda samaaegselt veoki manööverdamisega laadimislüüsi? 4. Kas laadimissilda on lubatud koormata, kui selle ”nina” ei toetu lastiruumi põrandale? 11 5. Kas veoühikust kauba laadimist on lubatud jätta tööpäeva lõpul pooleli ning jätkata järgmisel hommikul? Kui on lubatud, siis millistel tingimustel? 6. Kas pika, eest toestamata veoühiku laadimisega võib kaasneda teatud tingimustel oht? Kui võib, siis milline oht? 7
. Pukkkraanade niisugune konstruktsioon on enamlevinud. Konsoolid suurendavad kraana tegevuspiirkonda töötamisel ladudes. Pukk-kraanade portaalid võivad olla : konsoolideta, ühe konsooliga, kahe konsooliga. Montaazipukk-kraana tõstevõime on 100meetrise silde ja konksu 50meetrise tõstekõrguse korral kuni 200 t, laevaehituses rakendatavate pukkkraanade tõstevõime on kuni 800 t. Masslasti laadimiseks kasutatakse laadimissilda. Kerge pukkkraana võib olla ka õhkrehvidega ratastel. Poolpukk-kraana üks rööbas on maas, teine ülal. Kraana lastivankri ülesannet võib täita ka elektritelfer. Sel juhul on kraanajuhi kabiin paigutatud ühe toe külge ega liigu koos lastivankriga. Selliste kraanade tõstevõimed küündivad kuni 500 tonnini (erandjuhul), tõstekõrgus kuni 30 meetrini, tugede vahekaugus = kraana ava kuni 50 meetrini ja konsoolide pikkus kuni 10 meetrini. 74) Kaabelkraana
annaabi.ee 
