...........................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Kondensaatori laadimisprotsess Töö eesmärk. 1. Tutvuda kondensaatori kasutamisega elektriahelates. 2. Kondensaatori laadimisprotsessi täpsem uurimine. 3. Ahela RC-ajakonstandi määramine. Katsetamine. 1. Koostada joonisel 1 kujutatud katseskeem. Toiteallikana kasutada fikseeritud pingega alalistoiteallikaid (nimipingega 5 V või 12 V). Ahelas olevad takisti ja kondensaatori annab õppejõud. Joonis 1. Katseskeem. 2. Fikseerida kondensaatori laadimisprotsessil laadimisprotsessis pinge- ja
vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht; 5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine; 6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega; 7) gaasivahetusprotsess ei vaja nii suuri ülekattenurki sest sissepritse jätkub ka, kui väljalaskeklapp on kinni; 8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust; 9) väga hea kütuse pihustumine ja doseerimine mootori igal kiirus- ning koormusreziimil; 10) võimaldab välja arendada magermootori tööprintsiibi; 11) võimaldab kasutada mootoris kihtsegumoodustust (puhas õhk, üldine lahja segu, rikastatud segu eelkambris, faakelsüüde). Puudused 1) tugev sõltuvus sisseimetava õhu parameetritest; Euroopas ekspluateeritakse sõidukeid
Mida suurema vooluga akut tühjendada seda väiksemaks osutub mahutavus, 1.5 Akude laadimine 1. Jääva vooluga - akule on võimalik teha treeningtsükleid - laadimise üldine kestvus on lühike - laadimine on väga efektiivne, on võimalik suhteliselt kehvast akust teha treeningtsüklitega kasutatava aku puudused: tuleb kontrollida laadimise lõppu, et ei tekiks ülelaadimist 2. Jääva pingega - laadimisprotsessi pole vaja jälgida, laadimine lõppeb ise puudused: laadimise kestvus on pikk - ei saa teha treeningtsükleid - kehvas seisukorras akut selline laadimisviis ei aita. AKULAADIJA MBC80A 3/20/80A 12V 6 1.6 Akude rikked ja TH 1 Rikked: · kiire ise tühjenemine-vähesel määral tühjenevad akud ise. Normaalselt on see 20 päeva- 10% ulatuses. + 200C uue aku. Korral kasutatud aku 25%
0,1 sekundiga kui takistus R = 10 k. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia CU 2 We = 2 We elektrivälja energia dzaulides (J) ehk vattsekundites (Ws) C mahtuvus faradites (F) U pinge voltides (V). Niisama suur energia muundub takistis R soojuseks: QU QU
0,1 sekundiga kui takistus R = 10 kΩ. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia CU 2 We = 2 We elektrivälja energia džaulides (J) ehk vattsekundites (Ws) C mahtuvus faradites (F) U pinge voltides (V). Niisama suur energia muundub takistis R soojuseks: QU QU
Docking'u kontseptsioon hõlmab täielikku laadimissüsteemi, mis koosneb laadimissillast, laadimislüüsist ja väravast. Kriitilisteks teguriteks on siinjuures kaupade mõõtmed, kuju, kogused, nõuded temperatuuri osas, tõstukid ja veokite/veoühikute mõõtmete erinevus. Laadimissüsteemi projekteerimine eeldab arvestamist kõigi loetletud faktoritega. Laadimissildade abil on võimalik muuta koormate laadimine kiireks, ohutuks ja lihtsaks. Laadimislüüsid pakuvad laadimisprotsessi jooksul kaitset ilmastikumõjude eest kaubale ja töötajateIe. Kasutusel on kolm eri tüüpi laadimissüsteemi. Esimese puhul paikneb laadimissild hoonest väljaspool, kusjuures laadimislüüs on suhteliselt sügav. Seda on kasutatud kuni käesoleva ajani kõige enam. Toodetakse ka varianti, mille korral asub laadimissild väljaspool hoonet, kuid laadimissild ja lüüs on suhteliselt lühikesed. Viimastel aastatel on hakatud kasutama üha enam
Samas aga lubatakse kiirlaadimisakusid laadida vooluga, mille väärtus on kahekordne Samas aga soovitatakse rohkem kui nädala kasutamatult seisnud kiirlaadimisakusid esimest korda laadida normaalse vooluga. Jälgi akul olevaid kirjasid hoolega.aku nimimahutavus. Seega võiks 1400 mAh akusid laadida kuni 2,8 A vooluga. Mingi aja jooksul akusid laadides saavad akud ka kunagi täis. Tugeval ülelaadimisel võivad akud lõhkeda. Seega on vaja laadimisprotsessi kontrollida ja täis akude puhul laadimine lõpetada. Hea automaatlaadija lõpetab laadimise ise, kuid kui sellist laadijat pole, tuleb endal kontrollida, millal akud täis on saanud. Kui on teada, et aku on viimasel kasutamisel päris tühjaks saanud võib laadimiseks vajaliku aja ligikaudselt välja arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V.
Samas aga lubatakse kiirlaadimisakusid laadida vooluga, mille väärtus on kahekordne Samas aga soovitatakse rohkem kui nädala kasutamatult seisnud kiirlaadimisakusid esimest korda laadida normaalse vooluga. Jälgi akul olevaid kirjasid hoolega.aku nimimahutavus. Seega võiks 1400 mAh akusid laadida kuni 2,8 A vooluga. Mingi aja jooksul akusid laadides saavad akud ka kunagi täis. Tugeval ülelaadimisel võivad akud lõhkeda. Seega on vaja laadimisprotsessi kontrollida ja täis akude puhul laadimine lõpetada. Hea automaatlaadija lõpetab laadimise ise, kuid kui sellist laadijat pole, tuleb endal kontrollida, millal akud täis on saanud. Kui on teada, et aku on viimasel kasutamisel päris tühjaks saanud võib laadimiseks vajaliku aja ligikaudselt välja arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V.
laadimisel, tuleb katetele antud laengut Q korrutada mitte pinge lõppväärtusega U, vaid laadimisel esineva keskmise pingega. Pinge kondensaatoril kasvab võrdeliselt laenguga alates nullist kuni lõppväärtuseni U. Keskmine pinge kui pool algväärtuse ja lõppväärtuse summast on seega U/2. Laadimisel tehtud töö või kondensaatoris tekitatud elektrivälja energia avaldub kujul Ee=CU22. kus kogulaeng Q on mahtuvuse definitsiooni põhjal asendatud korrutisega CU ning pinge rollis esineb laadimisprotsessi keskmine pinge U/2. Oleme leidnud kondensaatori elektrivälja energia sõltuvuse plaatidevahelisest pingest ehk ühe plaadi potentsiaalist teise suhtes. Selle energia võib avaldada ka väljatugevuse kaudu. Kuna U=Ed siis plaatide kindla vahekauguse d korral on pinge U ja väljatugevus E omavahel võrdelised. Seega on elektrivälja energia võrdeline ka väljatugevuse ruuduga. Magnetvälja energia. Oleme juba märkinud, et induktiivsuse osa magnetvälja
suurendada rehvide rõhku 15. Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest? saatja vastuvõtja vedaja/ekspedeerija veoki omanik 16. Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega? sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni 20. Müügipakendi ülesanne on
0,1 sekundiga kui takistus R = 10 k. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia CU 2 We = 2 We elektrivälja energia dzaulides (J) ehk vattsekundites (Ws) C mahtuvus faradites (F) U pinge voltides (V). Niisama suur energia muundub takistis R soojuseks: QU QU
saatja vastuvõtja vedaja/ekspedeerija veoki omanik 16. Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega? sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest
15. Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest? saatja vastuvõtja vedaja/ekspedeerija veoki omanik 16. Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega? sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni 20
Ajavahemiku t4 algul on IGBT-transistor täielikult avatud. Mahtuvusse CGE juhitud laeng põhjustab pinge UGE eksponentsiaalse kasvamise kuni juhtpingeni UGE(on). Paisu vool IG katkeb ja kollektor-emitteri pinge UCE saavutab küllastuspinge UCE(sat) väärtuse. Transistori sulgumisel toimub protsess vastupidises suunas. Seetõttu tuleb laeng juhtelektroodilt eemaldada. IGBT- ja MOSFET- transistoride juhtimisviisid. Juhtelektroodi mahtuvuste (kondensaatorite) laadimisprotsessi on teoreetiliselt võimalik juhtida takistuse, pinge ja voolu muutmisega või resonantsi abil. Joonis 3.11 annab ülevaate eelnevatest juhtimisviisidest. Kaasaegsetes juhtlülitustes on eelistatuimaks viisiks jõutransistoride juhtimine üle jadatakisti (joonis 3.11, a). Kondensaatori CG laadimise vältel jadatakistis RG hajutatud energia E on võrdne kondensaatoris salvestatud energiaga ja avaldub kujul 104 RG
Laadimissüsteemi projekteerimine eeldab arves- tamist kõigi loetletud teguritega. Laadimissildade abil on võimalik muuta koormate laadimine kiireks, ohutuks ja lihtsaks. Laadimislüüsid pakuvad kaitset ilmastikumõjude eest kaubale ja laotöötajatele laadimisprotsessi kestel. Kasutusel on peamiselt kaht tüüpi laadimissüsteeme. Esimese puhul paikneb laadimissild hoonest väljaspool, teisel juhul hoones sees. Siiani on kasutatud kõige rohkem varianti, mille puhul laadimissild asub küll väljaspool hoonet, kuid laadimissild ja -lüüs on suhteliselt lühikesed.
annaabi.ee 
