S천nu seletav s천naraamat

Laineteooria 혻Laine혻saab혻levida혻teatud혻keskkonnas.혻Valgus혻levib혻eetris.혻Seletas혻 valgusvihkude혻teineteise혻l채bimist혻kuid혻ei혻suutnud혻seletada혻varjude혻tekkimist.혻 Eestvedaja혻Hygens. Kumb혻teooriatest혻on혻천ige? Optika혻liigitus Valgus혻koosneb혻valguskvantidest혻ehk혻footonitest.혻혻Neid혻saab혻k채sitleda혻kui혻lained혻ja혻kui혻 osakeste혻voogu. Geomeetriline혻optika혻벬잾i혻arvesta혻valguse혻laineiseloomu.혻Valgust혻vaadatakse혻kui혻kiiri.혻 (valguse혻murdumine,혻levimine)
Lehe sees on fotos체nteesivate rakkude pindala 10cm 2/cm2. CO2 difundeerub l채bi raku seina ja ts체toplasma kuni karboks체leerimistsentrini keskmiselt 체le teepikkuse 1쨉m. Kui suur on CO2 assimilatsiooni kiirus lehe v채lispinnal, 체hikutes 쨉mol CO2m2/s, kui CO2 kontsentratsioon rakuseina v채lispinna l채hedal on 6쨉M ja karboks체leerimistsentrites keskmiselt 4쨉M? Kasutage teadmist, et 천hus on CO2 difusioonikonstant 0.16cm2/s ja arvestage, kui palju on difusioon vedelikus aeglasem kui gaasis.
Liikumishulga moment on j채채v. 111. Kuidas on seotud liikumishulga momendi muutumise kiirus ja kehale m천juvate j천udude summaarne j천umoment? Liikumishulga momendi muutumise kiirus v천rdub kehale m천juvate j천udude summaarse j천umomendiga 112. Milline peaks olema nurk raadiusvektori ja kiirusvektori vahel, et liikumishulga momendi absoluutv채채rtus oleks suurim? Kuna vektorkorrutise absoluutv채채rtus arvutatakse |a땯b|땯sin慣, siis on selle absuluutv채채rtus suurim, kui 慣 = 90째 ehk vektorid on risti

Laineportsjoni energia on 6,63 .10-34J); 2) osakese- ja lainemudeli vahekorda dualismiprintsiibis (valem 貫 = h /p, nt. kui osakese impulss on 1 kg m/s, siis on tema leiulaine pikkus 6,63 .10-34 m); 3) l천tku suurust ettem채채ratuses (kui objekti x-koordinaat on teada t채psusega 1m, siis v천ib objekti impulss saada x-telje suunalise prognoosimatu juurdekasvu, mis 체letab 6,63 .10-34 kg m/s). Toodud n채idetest ilmneb, et Plancki konstandi v채iksuse t천ttu pole kvantn채htused makromaailmas olulised.
Liikumise suhtelisus t채hendab seda, et erinevate kehade suhtes v천ib liikumine v채ga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Tausts체steemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaats체steemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella.
Laminaarne voolamine on voolamise rezhiim, kus voolujooned ei moodusta kinniseid k천veraid, st. voolamisel ei esine keeriseid (gaasi v천i vedelikuosakeste liikumist kinniseid trajektoore m철철da). Laminaarse voolamise puhul on sageli v천imalik voolujooni visualiseerida, lastes voolavasse gaasi v채rvilisi suitsujugasid v천i vedelikku peeni v채rvitud vedeliku jugasid Keeriseline voolamine on vedeliku v천i gaasi voolamine m철철da kinnist trajektoori (enam v채hem ringjoonelist.

Levinumad optoelekt - roonikaseadmed on valgusdiood (p채ripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust), pooljuhtlaser (laserina t철철tav valgusdiood) ja fotorakk (pn-siire, mis ventiil-fotoefektil muundab valgusenergiat elektrienergiaks). Laetud osakeste v천nkumisel tekkiva valguse intensiivsus on v천rdeline v천nkesageduse neljanda astmega: I = const 4. Soojuskiirguseks nimetatakse optilist kiirgust, mis tekib soojusliikumise energia arvelt.
Linnutee on k천ige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi t채htkuju suunas. Amburi t채htkujust paistab udune hele v철철 l채채ne suunas, l채bides t채htkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, L천unakolmnurk, Sirkel, Kentaur, K채rbes, L천unarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, 횥kssarv, Orion, Kaksikud, S천nn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini.
Liikumisv천rrandiks nimetatakse liikumist iseloomustavat matemaatilist avaldist, n채iteks s = v 땯 t ( m at 2 m at 2 x = 3t , SI-s 3 ), s = v0t 짹 ( x = 5t + 4t 2 , SI-s a = 4 땯 2 = 8 2 ) , s = s0 + v0t 닋 ( s 2 s 2 x = 7 + 2t 닋 5t 2 ) . Miks on s-lt 체le mindud x-le? Aga sellep채rast, et s v채ljendab liikumist kolmem천천tmelises ruumis (x, y, z), aga g체mnaasiumis osutub see liiga keeruliseks ja pole vajagi meetodi m천istmiseks.

Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja 늽 = m 貫 , kus m on t채isarv (interferentsi maksi- mumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja 늽 = (m + 1/2) 貫 (interferentsi miinimumi tingimus). Lainete difraktsioon on lainete k천rvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on h채sti j채lgitav, kui t천kke v천i ava m천천tmed on lainepikkusega samas suurusj채rgus.
Langemis - ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus sinaalfa/singamma= n (murdumisn채itaja). T채ielik peegeldus- kui valguskiir l채heb tihedast keskkonnast h천redasse, siis v천ib tekkida olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist (vaid peegeldumine). Kui valgus l채heb optiliselt tihedamasse keskkonda, siis ta murdub kahe keskkonna lahutuspinna normaali poole.
Langemis - ja peegeldumisnurka alati V OPTIKA pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda 1. Fernat printsiip, valguse peegeldumis- suhtes!) ja murdumisseadus Valguse murdumisseadus v채idab, et langev Fermat' printsiip Pierre de Fermat esitas kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal oma arvamuse, tuletades selle 체hest valguse langemispunktis paiknevad 체hes ja p천hiomadusest, mille ta ise v채lja t천i, nimelt samas tasandis.

Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik kiirgus alates j채rjenumbrist 84. 5. Loodusliku radioaktiivse kiirguse komponentide nimetused ja koostis? 慣 뱆iirgus : heeliumi aatomi tuumad, 24 He 棺 kiirgus: suure kiirusega liikuvad elektronid, -10 e 款 kiirgus: suure sagedusega elektromagnetlained, 00 款 6. Reasta kiirguse komponendid l채bitungimisv천ime alusel? K천ige suurem l채bitungimis v천ime on 款 kiirgusel.
Lainepikkus kahe l채hima 체hes faasis v천nkuva punkti vahemaa Sagedus (v천nkesagedus) aja체hikus sooritatud v천ngete arv. 횥hik Hz 4. Harmooniline on v천nkumine, mille puhul v천nkuva suuruse (voolutugevuse, pendli h채lbe) suuruse s천ltuvuse ajast m채채rab siinus- v천i koosinusfunktsioon 5. n=2 korral ei v천i magnet olla keele keskel, kuna sellisel juhul on keele keskel seisulainete s천lmekoht, mis ei v천ngu.
Lk4 - 5 1.4 Diiselmootor╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.lk 5 2. Mootorite areng╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈..lk6 3.Pildid╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈...lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈쫖k8

Lainepikkus Laine karakteristik, kahe l채hima 체hes ja samas faasis oleva (faasivahe 2) punkti vaheline kaugus.졤겉곎곎궿앗뤢싻먁 劇筠菌畇 2 곍앗곍둔닉싻먁셸 劇逵克곍먁솅꺪셸겆셸 勻棘剋戟.貫=곍=곣닏f 8.Laine v천rrand- nim avaldist, mis maarab vqnkuva punkti halbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t. Funktsioon peab olema perioodiline nii aja kui ka koordinaatide suhtes.
Lnt - lnV-(R/Cv) + lnC=0 (lnC-d v천ime kohelda kuidas tahame, sest ta on suvaline konstant) ln(CTV(R/Cv)) =0 Siit j채reldub, et TV(R/Cv)=const Kuna Cp=Cv+R siis R=Cp-Cv ehk TV((Cp-Cv)/Cv)= TV(款-1)=const Kus 款=Cp/Cv >1 Kui n체체d p=(m/쨉)(RT/V) ja (T/V)=(const/V款) siis asendades saame p=(m/쨉)R*const/V款 Korrutades V款-ga l채bi ja eeldades et (m/쨉)R*const=const p V款=const (adiabaadi v천rrand)
Liituim - deuteriid LiD(tahke aine, mida on lihtsam hoida ja transportida kui tavatingimustes gaasilist deuteeriumi).Termotuumk체tust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi v천imsust.Termotuumapommi detonaatori l천hkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.

Laeng v - kiirus V천rdlus: q=It F=BItvsin慣 l=s=vt F=BIlsin慣 V천nkumine. Laine T-periood (체he v천nke sooritamiseks kulunud aeg) f-sagedus (체hes sekundis sooritatun v천ngete arv) x-h채lve (kaugus tasakaaluasendist suvalisel ajamomendil) T=1/f T=2/ x=Asin뎥(hormooniline v천nkumine) Vedrupendel: T=2(닖m/k) Matemaatiline pendel: T=2(닖l/g) v(laine levimiskiirus)=貫/T= 貫f 貫-laine pikkus
Liikumisel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja v = vo - at . Kui algkiirus on null ( vo= 0 ), siis v = at Kui l천ppkiirus on null ( v = 0 ) S.t. liikumine l천peb seismaj채채misega, siis 0 = vo + at ja vo = - at Kiirenduse 체heks liigiks on raskuskiirendus (vabalt langeva keha kiirendus) Raskuskiirendust t채histatakse g . Maakera 체hes ja samas punktis on k천ikide kehade raskuskiirendus 체hesugune.
Laine - v천nkumiste levimine ruumis, 1)meh-vajavad levimiseks keskkonda(helilaine, merelained) 2)elektromagnetlained-v천ivad levida t체hjuses e. vaakumis(raadiolained, valgusained).

Laengutevaheline j천ud on 9 cN ja nendevaheline kaugus 4 mm. Millises dieektrikus laengud asuvad? Andmed Lahendus q1 = q2 = 2 x 10 8 C F = ( kq1q2 )/ 琯r2 F = 9 cN = 9 x 10 2 N 琯 = ( kq1q2 )/ F r2 r = 4 mm = 4 x 10 3 m 琯 = (9 x 10 9x 2 x 10 8 x 2 x 10 8 )/ k = 9 x 10 9 Nm2/C2 / (9 x 10 2 x (4 x 10 3 )2= 琯 =? = 36 x 10 7 / 144 x 10 8 = = 0,25 x10 1= 2,5 s.o. 천li
Laine superpositsiooniprintsiip - kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad 체ksteisest s천ltumatult ja keskkonna osakeste summaarne h채lve on 체ksiklainete poolt p천hjustatud h채lvete X X X geomeetriline summa (superpositsioon). Valemina X= 1 + 2 +...+ n Lainete interferents on ajas muutumatu laine energia 체mberpaiknemine ruumis, mis on tingitud lainete liitumisest e. superpositsioonist.
Langemis - ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks j채채v suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisn채itajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisn채itajaks). sin 慣 = n 21 慣 langemisnurk, 款 murdumisnurk sin 款 Murdumisn채itaja Suhteline murdumisn채itaja v천rdub nende keskkondade absoluutsete murdumisn채itajate suhtega.

Lisaprotsess - soojushulga Q쨈2 체leandmine k체lmemale kehale, mis-t천ttu t철철ks ei saa muunuda kogu soojemalt kehalt v천etav soojushulk Q1. Seep채rast formuleeritakse teie printsiip vahel ka nii: on v천imatu ehitada teist liiki perpetum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt t철철tavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist v천etava soojuse t채ielikult t철철ks.
Laser 혻(valguse혻v천imendumine혻stimuleeritud혻 kiirguse혻kaudu)혻on혻seade,혻mis혻v천imaldab혻kiirata혻 kitsaid,혻koherentseid혻ja혻monokromaatilisi혻 valguskimpe혻(v천ivad혻olla혻체lieredad). 겗 Laseri혻abil혻saadakse혻stimuleeritud혻kiirgus. 겗 Laseri혻t철철p천him천te혻seisneb혻p철철rdh천ive혻 tekitamises혻optilisse혻resonaatorisse혻paigutatud혻
Laser on abreviatuur. S천na laser on l체hend inglisekeelseist s천nadest 쏬ight Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse v천imendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika p천hiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse v천imendi.

L채채tse fookuseks nimetatakse punkti l채채tse optilisel peateljel, kus l천ikuvad l채채tsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired p채rast murdumist.
Loited e. 혻 protuberantsid 혻 짯 혻 aine 혻 paiskumine 혻 sadade 혻 tuhandete혻kilomeetrite혻k천rgusele.혻Enamus혻v채ljapaisatud혻ainest혻langeb혻tagasi혻P채ikesele,혻osa혻sellest혻aga혻kiirgub혻maailmaruumi;혻 Maale혻j천udnud혻laetud혻osakeste혻pilv혻kutsub혻esile혻Maa혻magnetv채lja혻h채ireid혻(magnettorme)혻ja혻atmosf채채rihelendust혻(virmalisi).혻
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel ja seda t채histatakse kreeka t채hega ( loe: alfa) Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel ja seda t채histatakse kreeka t채hega (loe: beeta) S천ltuvusi, mis kehtivad v채ga paljudel juhtudel, nimetatakse seadusp채rasusteks v천i seadusteks.

L i - r t. I llc . e , l- ' lc . o : l- ) . i- = L;'-i'{ = tl l s .;s .l-' l " - r i. " . a 1 ; , , _ 'l;;ii;'.1 ' " 'r i o ,s 1 r - - lr, I t- ) l- 1 I l- .:. lr s\;- J ?sll"3 q' lL ' lo, ' . olI t l" ", t l " . l ' rr(t-r , v,r ) . . o + o r l) l> { ( o ,1 o ) r > ,1 ' r s ( r ," ? . o'11, . + ')= g+l1{. : 3r; .f} t = \ 4",5 ts :i-+ li,5' =(.;',
L katse (enam-v채hem) v철rdsed massid Mass m Kiirus v Kiirus u Kiirus uteor Kiiruste u Koguimpulss Koguimpulss Rp (kg) (m/s) (katseline) (m/s) suht.
Laseris on katoodiga ja anoodiga varustatud toru He ja Ne r천hk selles torus on vastavalt 1 mm Hg ja 0,1 mm Hg. Laseri t철철lerakendamiseks kuumutatakse katoodi ja rakendatakse katoodi ja anoodi vahele k천rge pinge - umbes 1500 V. Gaaslaseris viiakse aatomid ergastatud seisundisse elektriv채ljas kiirendatud elektronide p천rgetel gaasi aatomitega.

L채hi채ike elektrilahendus atmosf채채ris v채lgu n채ol, millega kaasneb m체ristamine, kusjuures v채lgu ja m체ristamise vahe ei 체leta 10 sekundit (v채lgu kaugus on umbes 3 km v천i alla selle) Kauge 채ike 채ike, mille puhul v채lgu ja sellega kaasneva m체ristamise vahe 체letab 10 sekundit, v천i 채ike, mille puhul on kuulda ainult m체ristamist.
Laser on tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest (elektripirn, luminestsentslamp, neoontoru jt) sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja v천ivad olla 체lieredad (intensiivsed). Lasereid kasutatakse erinevates eluvaldkondades mitme sugustes toimingutes
Lainefront on pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa keskkonnast, kus v천nkumisi veel ei ole. Periood on aeg, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb 체he ringi (j천uab tagasi l채htepunkti). Sagedus v천ngete arv aja체hikus Lainepikkuseks nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima, samas faasis

Laigu 채채rtes on kohati n채ha keerulise struktuuriga helevalgeid k천rgpilvi, mis meenutavad meie kiud-kihtpilvi. K천ige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarik체mne kilomeetrise l채bim천천duga. Heledaid k천rgpilvi esineb kitsaste ribadena ka teistes planeedi piirkondades, nad koosnevad tahkunud metaani kristallidest.
Liikumisgraafik - n채itab koordinaadi s천ltuvust ajast(t천us nitab liikumise kiirust, saab leida algkoordinaadi) kiiruse v천rrand kiiruse graafik
Lymani seeria esimese energiatasemeni 꺊 Balmeri seeria teise energiatasemeni 꺊 Pascheni seeria kolmanda energiatasemeni 20. Energia miinimumi printsiip: Ergastatud olekus on elektroni energia suurem kui p천hiolekus ja seep채rast toimub iseeneslik siire ergastatud olekust p천hiolekusse, mille k채igus aatom kiirgab footoni.

L채bitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, v천ib algkiiruse v0 , l천ppkiiruse v v천i liikumisel l채bitud teepikkuse s leida seosest v 2 닋 v0 2 = 2 a s . Ringliikumises olevat keha (punktmassi) ja ringjoone keskpunkti 체hendav l천ik r (trajektoori raadius) p철철rdub aja t jooksul mingi nurga v천rra.
Liigend a on tavaline silindriline liigend, mis 체hendab kahte keha: 1 ja 2. Siin tuleb reegli 5 alusel punktist A joonistada 2 j천udu, teineteisega risti, telgede positiivsetes suundades (kui see liigend esineb esimest korda, teisel겛 korral tuleb juba arvestada m천ju ja vastum천ju seadust). Paneme nendele j천ududele nimeks X A
Laserkaugusm천천tjaga m천천tmine on kiire, t천hus, t채pne, usaldusv채채rne (m천천tekaugus kuni 200m t채psusega +/-3mm), mitmek체lgne (sise- ja v채list철철deks), turvaline (pole redelit vaja). On v천imalik m천천ta pikkust, laiust, k천rgust ka juhtudel, kui m천천detavale objektile p채ris ligi ei saa (distantsm천천tmine) kasutades ka + ja - m천천tmisi.

Lainepikkus - l채him teekond samas v천nkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse l채bib 체he lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine t채isv천ngete arv aja체hikus Laine faas-m채채rab laine v천nkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni
Laineelemendi vahel nimetatakse lainepikkuseks. (N채iteks kahe teineteisele j채rgneva laineharja vahel). Lainepikkust t채histstakse kreekakeelse t채hega 貫 (lambda) ja m천천detakse meetrites - 貫 ( m ) . Teiseks iseloomustab v천nkumiste edasikandumist laine levimiskiirus. 횥he lainepikkuse l채bimiseks kulub lainel aega 체ks periood.
Lenzi seadus - induktsiooni voolusuund on selline, et tema mv takistaks muutust, mis voolu p천hjustab ehk ind vool toimib alati vastupidiselt teda esilekutsuvale p천hjusele. Induktiivsus, Henry seadus- n채itab kui suur endainduktsiooni elektromotoorj천ud tekib vaadeldavas juhis voolu 체hikulisel muutumisel aja체hiku jooksul.

Laengute vahel on t천mbej천ud. 2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? V채iksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks.
Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse v천i aineosakestega, n채iteks elektronidega.
Lenzi reegel - a) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetv채li kompenseeriks muutust, mis voolu p천hjustab; b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale p천hjusele; 10.induktsiooniseaduse rakendusi- p철철risvoole 채ra kasutades saab teha seadme nimega magnetsummuti. Induktsioonahi.

Lehtmajadep체ha - tisrikuus, 3.Mo. 23:34; Joh. 7:2. Templip체hitsuse p체ha (haukka) - kislevikuus, 1.Mak. 4:59; Joh. 10:22.
Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, l채bim천천duga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit t채hte[2]. Olenevalt struktuurist, p철철rlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis.
Lahustumine (s천ltuvalt mineraalidest koostisest, kliima ja vee keemilisest aktiivsusest). Kergesti lahustuvad halogeenid, sulfaadid, karbonaadidLeostumine lahustumine, millega kaasneb kergesti lahustuvate 체hendite v채ljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad v채lja kaltsiidikristallid.

Laine kiirus - n채itab, kui pika tee l채bib laine aja체hikus Lainefaas- m채채rab muutuva suuruse v채채rtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F N채htav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-V채iksema lainepikkusega n채htavast valgusest.
Looduskiiritus on 2,4 mSv/a + v채ikesed lisadoosid allikatest, millest osa pole kontrollitavad v천i 채rahoitavad, suurusj채rgus m천ned mSv/a, v채hem kui deterministlike efektide l채ved 겚 kontrollitavad allikad Soovitusi rakendatakse ainult olukordade suhtes, kus kiirgusallikat v. kiiritusrada saab kontrollida.
L천hustumis - ahelreaktsioon. Aktiivtsoonis uraanipadrunite vahel olev grafiit etendas neutroniaeglusti osa, v채lised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas neutronid tagasi aktiivtsooni, kui nad sealt uraani-235 tuumasid l천hustamata v천i uraani-238 tuumades neeldumata v채lja lendasid.

Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika L채bim천천t umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikar체hmas Sisaldab umbes 200-400 miljardit t채hte Umbes 13,2 miljardit aastat vana Linnutee v채limus
Lisa 6 KORRAP횆RATU GALAKTIKA (MAGALH횄ESI PILVED).............................................................................9 LISA 7 OMAP횆RANE GALAKTIKA ....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKAD.
Levinumad optoelekt - roonikaseadmed on valgusdiood (p채ripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust), pooljuhtlaser (laserina t철철tav valgusdiood) ja fotorakk (pn-siire, mis ventiil-fotoefektil muundab valgusenergiat elektrienergiaks). Lainejada v채ljendab ettekujutust 체ksikust footonist.

Lainefrondiks nimetatakse laine levimissuunaga risti olevat pinda, millel laine v천nked on samas faasis.
Led - lambid tarbivad v천rreldes h천천glampidega 80 % v채hem energiat Vahetage h천천glambid ilmtingimata LED-lampide v천i muude energias채채stlike pirnide vastu, sest see on vajalik, kui tahame ka tulevikus elektrit kasutada! 횥ks pirnide liik on LED-lambid, mis on 체ks parimaid tulevikus.
Linnutee l채bim천천t on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist t채hest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalh찾esi Pilv ja V채ike Magalh찾esi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel.

Linnutee n채htavus on suuresti m천jutatud sellest, et kui hele 철철taevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab t채histaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel v천rdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on v채ga h채sti n채htav.
Lk 71 - 85 Elektromagnetv채li ja elektromagnetlained 1864.a. h체potees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise f체체sik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa f체체sik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriv채ljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine.
L천ppeesm채rk on 체ldjuhul j천uda valemini, mis kirjeldab f체체sikaseadust, sest suur osa f체체sikuid ja f체체sika천petajaid peab arvutamist ja valemite kasutamist "t천eliseks " f체체sikaks, uskudes, et kui 천pilane suudab lahendada arvutus체lesandeid, siis ta on probleemist l천plikult aru saanud.

L천hustumis - ahelreaktsiooni k채igus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima k체tuse p천letamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade l천hustumise ahelreaktsiooni k채ima Enrico Fermi juhtimisel t철철tav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. detsembris.
Laseri p천hiosad on kiirgur, (aktiivaine), ergasti ja optiline resonaator (peeglipaar) 3. Laserkiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja v천ib olla 체liintensiivne; laserkiirgust saab tugevasti konsentreerida nii ajas (femtosekundilised v채lked) kui ruumis (mikromeetrised fookust채pid).
Liugeh천천rdej천ud on v천rdeline pindu kokku suruva j천uga, s.t. r천humisj천uga: Fh= 쨉N=쨉mg (N- r천humisj천ud; 쨉-katseliselt m채채ratud h천천rdetegur, s천ltub m천lema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist) 3) Veereh천천rdumine- Fvh=mv*(N/R) H천천rdumise p천hjused: 1) Pindade ebatasasus.

L채hemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on v천rdlemisi piklik, mist천ttu tema kaugus P채ikesest v천ib muutuda 체sna tunduvalt - piirides 206 kuni 249 miljonit kilomeetrit. Vastavalt sellele saab Marss P채ikeselt valgust ja soojust 36- 52% selles kogusest, mis j천uab Maani.
Luminestsents - aine poolt v채ljakiiratud valgus, mis 체letab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine)
Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine 체mberkorraldumine, mille tagaj채rjel tuum paiskab v채lja 慣 osakesi (heeliumi tuum), 棺 osakesi (elektron) v천i 款 - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes 慣 - ja 棺 kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks.

Laine ampli - tuudi A ruut v천rdub t천en채osuse tihedusega, mille saame, jagades t천en채osuse 늽P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga 늽V A2 = 늽P/늽V v천i koguni A2 = dP/dV. Seet천ttu v천ib mikroosakese liikumisega kaasnevaid laineid nimetada leiulaineteks.
Lisaks sellele on kasutusel 284 천ppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele v천i allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest j채rgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).
L채bim천천t 10 10 m Valgusaasta: vahemaa, mille l채bib valgus vaakumis 체he Maa aasta jooksul Kuu varjutus: Maa on P채ikese ja Kuu vahel P채ikesevarjutus: Kuu on Maa ja P채ikese vahel, varjates p채ikesevalguse Maa liikumine: 1) tiirlemine 체ber P채ikese peaaegu ringikujulisel orbiidil.

Liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks.
Levinuim element on vesinik (mahu j채rgi 87-90%), see, mis 체le j채채b, on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad -- ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atset체leen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmev채rvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi.
Linnusteest on v천imalik eristada ainult v채ga heledaid t채hti . Selleks , et vaadelda teisi galaktikaid , peame vaatama teleskoobiga Linnutee tasandist eemale . Linnutee galaktikal on kaks kaaslast - Suur- ja V채ike Magelhaesi Pilv, mida on v천imalik vaadelda Maa l천unapoolkeralt.

Lainete korral on olemas *interferentis maksimum-valguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist Interferentsin채htuste rakendamine *gaasi murdumisn채itaja m채채ramine *t채pseks pikkuse ja nurkade m천천tmiseks *pindade t철철tluse kvaliteedi hindamiseks
Laenguni q on . 36. elektrivool- asetades keha elektriv채lja hakkab juhis olevate vabadele laengutele m천juma elektriline j천ud f=qE. See tekitab laengute korrap채rase liikumine v채lja sihis (pos.v채lja suunas, neg.vastassuunas). Metallides, pooljuhtides laengukandjad elektorid.
Lainearvuks nimetatakse lainepikkuste arvu, mis mahub teepikkusele 2 체hikut.

Lihtsamalt seletades on fonograaf esimene reaalselt t철철tav helisalvestusseade, millega sai heli ka taasesitada. Salvestusseadmeks oli esialgu fonograafi silinder, millele sai kirjutamise asemel r채채kida. Ehk siis saatja r채채kis oma s천numi mikrofoni abil silindrirullile ja pani posti.
Lorentzi j천ud - magnetv채lja m천ju liikuvatele laenguga osakestele, Lorentzi j천ud - magnetv채ljas liikuvale laengule m천juv j천ud on v천rdne laengu ,laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
Loendamatud ufo - entusiastid ning vanden천uteoreetikud 체le kogu maailma haarasid aga ideest lennult kinni ning keeldusid j채rgnenud kolmek체mne aasta v채ltel uskumast optilise illusiooni v천imalust. Alguse said teooriad iidsest Marsi inimtsivilisatsioonist, kellest on planeedile

Lel on 18 keerdu 1,08-mm l채bim천천duga traati II3B-2. Kolm Generaatori rootoriks on hooralas . (joon. 45, c) , mille 6-poolist jada on t채htl체lituses ja nende faasijuhtmed on alumiiniumisulamist p철ias on p체simagnetid (mopeedidel 체hendatud alaldi klenimide k체lge.
Lainete difraktsioon on lainete paindumine 22. Difraktsiooniks nimetatakse seda kui lained l채bivad t천kestatud ala. 23. Huygensi printsiip on meetod, mille j채rgi saab m채채rata lainefrondi kuju mingil j채rgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Liits체s - m천hn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (t채hed-t채heparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali 체hendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad 체henduspunktis vardaga risti + korrap채ratud.

Luminestsents on mittetasakaaluline ja k체lm kiirgus (k천rgema energiataseme asustatus v천ib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks.
Liikumise liigid - 체htlane ja mitte체htlane; sirgjooneline ja k천verjooneline.
Lorentzi j천ud on j천ud, mis m천jub magnetv채ljas liikuvale elektrilaengule, arvutatakse j채rgmise valemiga: FL=qvBsin 慣. Siin v on laengu q liikumiskiirus ja B magnetiline induktsioon liikuva laengu asukohas, 慣 on nurk magnetilise induktsiooni ja laengu liikumissuuna vahel.

Luna on suuruselt viies kuu meie p채ikeses체steemis, diameetriga 3474km, ning eriliseks muudab selle kuu asjaolu, et tegemist on ainukese taevakehaga peale Maa, kuhu inimene on v채idetavalt oma jala t천stnud. Kuu on Maa poole p철철ratud alati 체he ja sama k체ljega.
Lekkevool 혻kondensaatorit혻nimipingel혻l채biv혻vool Kaonurga혻tangens혻꺜졻벬쟳uurus,혻mis혻iseloomustab혻kondensaatori혻 v천imsuskadusid혻vahelduvpinge혻korral Kondensaatorite혻ehitus혻ja혻liigitus P체sikondensaatorid Kilekondensaatorid Keraamikakondensaatorid
Leiutustaseme 체le on juurelnud ka EPO enda otsuses substraadi katmise v천i ravimise meetodi kohta. Leiutiseks oli katte struktuur, mis koosnes hajutatud kopol체meer osakestest v채iksemad kui 70 nm. Osakeste miniatuurseks tegemine andis v천imaluse ootamatu spetsiaalse efekti.

Lainevektoriks nimetatakse vektorit k , mille moodul v천rdub lainearvuga ja mille suund 체htib laine levimise suunaga: 겛 겛 2 k = (k x , k y , k z ) , k = k = k x + k y + k y = 2 2 2 . (8.17a) 貫 겛 겛 Skalaarkorrutise k 땯 r valemis (8.17) v천ib esitada ka kujul
Laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise v채lja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid 체hendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm kaugusel positiivsest laengust.
Lenzi reegel - suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog l채bi kontuuri pinna p체체ab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist ehk tekkiv induktsioonivool seisab alati vastu sellele, mis teda esile kutsub.

Lainev천rrandi - > Relativistliku d체naamika alused Mass m0 on invariantne 궣 2겦 궣 2겦 궣 2겦 1 궣 2겦 2 2 2 2 2 2 2 궣 2 x2 궣 y 궣 z v 궣 x . Seisevlaine V천nkeprotsess, kus kaks 체hesuguse amplituudiga Energia avaldub taslainet liituvad.
Laseri kiirgusel on suur v척imsus ( 1014W/cm2 ), v채ike hajumisnurk ( 10-5rad ) ja monokromaatsus ( kiirgus muutumatu sagedusega ). Kasutatakse valguslokaatoreis, holograafias ( ruumiliste kujutiste saamiseks ), silmaoperatsioonide teostamisel, metallide l척ikamiseks.
L채채tsi on kahte liiki:1)kumerl채채ts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerl채채ts,tasakumerl채채ts,kumern천gusl채채ts. 2)n천gusl채채ts-keskelt 천hem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksikn천gusl채채ts,tasan천gusl채채ts,n천guskumerl채채ts.

Liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Termotuumareaktsioonideks on vaja 체lik천rget temperatuuri, kuna tuumade 체hinemisel peavad tuumad 체letama elektrilised t천ukej천ud ja seda saab teha kiiruse abil, kuid mida suurem on kiirus, seda k천rgem on ka temperatuur.
Linnutee meie kodu galaktika, sisaldab p채okeses체steemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200400 miljardit t채hte, l채bim천천t 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat
Lorentzi j천ud - kui vasak k채si asetada nii, et v채lja sirutatud s천rmed n채itavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90째 all v채lja sirutatud p철ial n채itab osakesele m천juvat lorentzi j천udu

Leitud n채it on seega 7'28". Summeerides m천lema skaala n채idud, saame kogulugemiks: 103째40' + 7'28" = 103째47'28". T철철s mittevajalikke nuppe ja kruvisid mitte keerata! R천hutame veel kord, et pikksilma ja kruvide keeramisel 채rge tarvitage liigset j천udu!
Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? Katsest, mille kirjeldus paikneb 천pikus lehek체ljel 19, j채reldub, et lainef체체sika seadustele allub elektroni asumist천en채osus antud punktis.
Laseri t철철ks on vaja aines (seda nimetatakse t철철tavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui v채iksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse p철철ratud jaotuseks.

Lk 1 - 3 2. Absoluutselt must keha╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈쫖k 6 4. Musta keha kiirgus╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈쫖k 7-8
L채bitud p철철rdenurk on leitav seosest = 0 t + 棺 t2/ 2 . Nurkkiiruse algv채채rtus 0 , l천ppv채채rtus ja liikumisel l채bitud p철철rdenurk on omavahel seotud kujul 2 닋 0 2 = 2 棺 . D체naamika on mehaanika osa, mis uurib liikumise p천hjusi.
Laser on koherentse valguse allikas. 횛hukeste kilede v채rvus tuleneb sellest, et neile langev valge valgus on liitvalgus (joonis lk 40). d-v천rekonstant, k-j채rk. dsin 郭=k貫. 貫=dsin郭/k sin郭=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus.

Lubatud pinge m채채ratakse purustava ehk raugepinge (R) ja varuteguri (K) jagatisena []=R/K Piirpinge leitakse laboratoorsete katsetega, tehakse kindlaks sellised pinged, mille saavutamisel proovikeha puruneb v천i tekivad j채채vdeformatsioonid.
Luna - seeria automaatjaam Luna 2, mis sama aasta septembris Kuule suunati. Kuu on ka hiljem p채ikesetuule uuringutega seotud olnud, nimelt siis, kui Apollo astronaudid seal p채ikesetuulest proovide kogumiseks alumiiniumfooliumi 체les riputasid.
Laterna keresse on mahutatud elektriseadmete keskl체liti, spidomeeter, kontroll-lambid ja .108' ' ' ' ' " "V 7 m천nel juhul ka helisignaal (짬Voshoi-2쨩 jt.), paispool, alaldi jms. Laterna p천hiosa on optiline element, mis koosneb pee- 109 iminiumikihiga.

Looduslikus uraanis on seda isotoopi ainult 0,72%, kujuures p천hiosa sellest moodustab isotoop U 92-238. Tuumk체tuse saamiseks tuleks seda rikastada, aga see on kulukas protsess ja sellep채rast kasut moodsates tuumapommides l천hustuva materjalina plutooniumi.
Leiame mendelejev - Clapeyroni v천rrandist: dT R dV R V= T , siit saame = ning kokkuv천ttes p dT p i굛2 C p =C V 굛R= R . (2.29) 2 Ideaalse gaasi protsesside uurimisel on oluline gaasi moolsoojuste suhe, mida t채histatakse C p i굛2 궧= = . (2.30) CV i
Led - id Pooljuhtlaserid Mikroelektroonika Valgusdetektorid P채ikesepatareid Muud kasutusalad Pooljuhtide tulevik: Valgust kiirgav r채ni (Si laser IBM-ist) Optilised arvutid, optilised signaaliedastused.

Lahendamata on aga k체simus, kas ja kuidas galaktikate p철철rlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? 뿈 Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? 뿈 Seda probleemi uurimuse autorid p체체avadki lahendada.
Liikumise suhtelisus - T채nap채eva f체체sikas v천etakse asukoha m천천tmisel aluseks kindel vaatleja kindlas tausts체steemis (koordinaadistikus koos kellaga aja m천천tmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult s채채raselt fikseeritud tausts체steemi suhtes.
Liitosakese seoseenergia on v천rdne minimaalse t철철ga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Tuumareaktsioonidest on v천imalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade 체hinemisel ja raskete tuumade 체hinemisel.

Liikumishulga moment on mehaanikas j채채v suurus, mis on seotud p철철rdliikumisega. Seega isoleeritud s체steemis, v채liste j천udude puudumisel, on osakeste s체steemi koguimpulsimoment j채채v - viimane v채ide v채ljendab impulsimomendi j채채vuse seadust.
L채bimisv천ime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju v채iksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja 천hukest metall-lehte. Beetakiirgus v천ib tekitada inimesel kiirgust천be, v채hki ja raskemal juhul isegi surma.

Lainepikkus n채itab kaugust valguslaine kahe samas v천nkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- n채itab, mitu t채isv천nget teeb laine aja체hikus INTENSIIVSUS (I)- n채itab, kui palju energiat valguslaine kannab aja체hikus l채bi pinna체hiku
Laminaarne liikumine liikumisre탑iim, kus vedeliku v천i gaasiosakesed (kihid) liiguvad 체ksteisega paralleelselt Turbulentne liikumine liikumisre탑iim, kus vedeliku v천i gaasiosakeste (kihtide) trajektoorid on ebakorrap채rased v천i kaootilised
Laengu olemasolu t채hendab elektromagnetilise vastastikm천ju olemasolu. 1) elektrilaengut omavad elektronid 밻, 2) prootonid +e, 3) kvargid +2/3 ja -1/3, 체ksikult ei eksisteeri, 4) ioonid +- ne, kus n= 1;2;3 Laengu andmine elektriseerimine.

Liinipinge - kahe faasi vaheline pinge.
Looduslik radioaktiivsus on 체htede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgumine 19. Radioaktiivsete kiirte liigid . Alfa, beeta, gamma 20. Mis on alfa kiirgus, Beeta kiirgus, ja gamma kiirgus?
Laadimata kehas ehk elektriliselt neutraalses kehas on positiivse ja negatiivse laengu suurused v천rdsed (vt joon 1a). Kui kehast lahkuv kasv천i 체ks elektron, laadub keha positiivselt, sest 체he positiivse iooni laeng j채채b kompenseerimata.

Linnuteel on k체llaltki v채ike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee n채htavus on suuresti m천jutatud sellest, et kui hele 철철taevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab t채histaeva heledamaks.
L천ikekeraamika tugevus - ja k천vadusomadused temperatuuri t천usul kuni 1000 째C-ni. Keraamiliste materjalide p천hiline puudus on nende suur haprus, mida iseloomustab 체he sitkusn채itajana purunemissitkus (mida v채iksem see on, seda sitkem materjal).
Liiklus - vad oma v천imeid 체le. See on 철eldud arvestusega, et ras- vahendi juht peab harjuma n채gema t채navapilti sellisena, nagu see v천ib v채lja n채ha m천ne sekundi p채rast ja olema kelt joobnu istub harvem mootorratta sadulasse.

Laengu elektriv채li on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja v천ib m천jutada teisi elektrilaenguid. Laengu q1 v채li m천jutab laengut q2 ja laengu q2 v채li m천jutab laengut q1. laetud kehade vastasm천ju toimub elektriv채lja vahendusel.
Loojumatud t채htkujud p천hjanaela 체mbruses Loojuvad t채htkujud tulevad ja l채hevad (aastaajad) Kogu aeg loojas t채hed L천una pooluse 체mbruses AJAARVESTUS: V철철ndi aeg Maa on jaotatud 24 v철철ndiks, iga v철철nd 1h. Eesti +2GMT
Loodus tervikuna on Anaximandrosel juba 채채retu ja ei piirdu meie taevasf채채rist 체mbritsetud maailmaga, mis on vaid 체ks looduse maailmade loendamatust arvust, millised kord s체ndides, kord surres eksisteerivad iga체ks neile antud aja.

Lenzi reegel magnetv채lja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetv채li p체체ab tekkimist takistada Eneseinduktsiooni n채htus ja seadus elektriv채lja muutumisel tekib poolis t채iendav elektrivool.
Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik lagunemisn채htus, millega kaasneb elementaarosakeste v천i aatomituumade kiirgumine, selle avastas Becquerel 1896. Radioaktiivse kiirguse p천hiliigid: alfakiirgus, beetakiirgus ja gammakiirgus.
Lenzi reegel - induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale p천hjusele e=- 過.Eneseindukstiooni n채htus- seisneb selles,et muutuv vool indutseerib elektromotoorj천u samas juhis, mis p체체ab takistada voolukasvu.

L채bim천천duga peapeegel on mosaiikne, segmente 984, iga kuusnurkse segmendi laius on 1,45 meetrit ning paksus 50 mm. Sekundaarpeegel on 6meetrine. Esialgu kaaluti nii kolme kui ka viie peegli s체steemi, kuid n체체dseks on j채etud viie juurde.
Lainetus on 체ks liikumise liike: merepinnal liikuvaid laineharju pidasid vana-aja inimesed omaette olenditeks - need s체ndisid veest ja tuulest, l채bisid oma r채nnuteel saari ja sadamaid ning h채채busid l천puks rannaliival.
Lightning - ace 겗 http://www.youtube.com/watch? v=sx1GJnOBzFw&feature=related 겗 http://www.youtube.com/watch? v=g9QFU0u0L5U Pildimaterjal 겗 www.conspiracyarchive.com 겗 http://news.sultansschool.org/ T채nan kuulamast!

Ligikaudne v채채rtus on avaldatav valemiga . V천nkeperiood on avaldatav valemiga: . Pendli v천nkeperioodi s천ltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse t채pseks m천천tmiseks erinevates kohtades Maa pinnal.
Laagreid on mugavam mutatakse keevas vees, mitte leegil (joon. 106). Ketti kee- pesta, kui rehvid on maha v천etud, sest muidu on raske detakse umbes pool tundi, kusjuures teda liigutatakse aeg- v채ltida pesu- 196 197 Joon.
Laserikiirguskasutusalad - Meditsiinis(diagnostika,ravi,kirurgia,haavamdite tervenemise kiirendamine, kortsude silumine). M천천tmiseks(Laserkaugusm천천tja on m천eldud asendama m천천dulinti ning joonlauda ning seda ilma abilist kasutamata.

Luminestsentsiks nimetatakse mittetasakaalustatud valguskiirgust, kus kehad mingi v채listeguri toimel emiteerivad ja kus kiirgus j채tkub peale m천juteguri kadu . See kestvus on palju suurem valguse lainesagedusele vastavast ajast.
Luminestsentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku p채ritoluga ja mis kestab ka p채rast ergastamise l천ppu, st esineb j채relhelendus. L채채tseks nimetatakse k천verpindadega piiratud l채bipaistvat keha.
L채hemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu k천ik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss 체mber P채ikese m철철da k천verjoont, mis on l채hedane ellipsile. See taevakeha on oma t채nap채evase nime saanud vanadelt roomlastelt.

Liits체steemi siseenergia on alams체steemide siseenergiate summa pluss alams체steemide vastastikune potentsiaalne energia: U =닊i U i굛 E p . (1.3) Ep on sisuliselt kahe keha pinnal olevate molekulide vastastikune potentsiaalne energia.
Laine juures on oluline t채hele panna, et edasi kandub vaid v천nkumine ehk liikumine, mitte aga aine ise. (Laineteks on n채iteks merelained, heli, maav채rina v천ngete levimine maakoores ja laulupeoliste tekitatud inimlained.
Laserteraapia on v채ga efektiivne j채rgmiste n채idustuste puhul: haavade paranemine, karpaalkanali s체ndroom, artriit, ohatis, sporditraumad, -vigastused, lihasvalud, akne, ekseem, psoriaas ja veel teistegi probleemide puhul.

Lisaprootoneid on summaks umbes 22. Kui prooton kulu on 5H+ ATP kohta, saame kokku 22. Kui kompleks IV kannab lisaprootoneid l채bi membraani, on see number pisut suurem u 26. Fotos체nteesis toodetakse 4 elektroni kohta 3 ATPd.
Liikumist koos see t채hendab, et nende kiirused on v천rdsed ja impulsi j채채vuse seaduse v천rdusesse j채채b n체체d 체ks tundmatu (kahe keha kiirus p채rast p천rget). J채llegi oleme v천imelised kiirused v채lja arvutama.
Lihtsustatult on seadmete t철철p천him천te selles, et v채lisosas asuv kompressor surub gaasilise k체lmaaine kokku, mille tagaj채rjel see kuumeneb ja soe k체lmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse

Lainepikkus on teineteisega p철철rdv천rdelised). E t채histab footoni poolt edasi kantavat energiat. See on 체htlasi ka v채him v천imalik lainepikkusega elektromagnetv채lja (ja elektromagnetkiirguse) "portsjon", ehk kvant.
Lihtsaimaks struktuuriks on kuubiline struktuur (n채ited... )N채iteks keedusoola NaCl kristallis on tegelikult kaks kuubilist struktuuri nii Na kui ka Cl aatomid paiknevad kuubilises strukuuris vastavalt Na ja Cl aatomite suhtes.
Liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv, kus p on impulss(1kg*m/s), m- mass(1kg), v-kiirus(1m/s). T채his p, 체hik 1kg*m/s. Impulss on j채채v suletud s체steemides, kus kehad on vastastikm천jus ainult omavahel.

Liugeh천천rdej천ud - liugeh천천rdel esinev j천ud, mis s천ltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti m천juvast j천ust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas.
Lorentzi j천ud on v천rdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin慣) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetv채lja suunaga.
Laserkeemia on f체체sikalise keemia haru, mi uurib laserkiirgusega stimuleeritavaid keemilisi reaktsioone ning kemolasereis toimuvaid, monokromaatilisi koherentset elektromagnetkiirgust tekitada v천imaldavaid protsesse.

Lisaks planeetidele on P채ikeses체steem koduks ka paljudele v채iksematele objektidele. Asteroidiv철철- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele p천hiliselt kivist ja metallist objektidest.
Liikumine kurvidel - autole, mis l채heneb kurvile, m천jub h천천rdetegur( kummide ja teekatte vahel).Kurvi sisenedes hakkab autole m천juma keskt천ukej천ud, mis on oma olemuse t천ttu suunatud piki raadiust keskpuntikist eemale.
L채him천ju teooria on olemas vastastikum천ju n채htamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kaugus on 1 m, see j천ud on 9 * v천i SI s체steemis 1/4. Aines m천jub laetud kokku. Mateeria p천hivormideks on aine ja v채li.

Laiatarbe kasutuses on laiemalt levinud elemendid ja patareid: Silindrilised elemendid (2-5) ja neist moodustatud patareid (6). Lapikutest plaatidest koostatud patareid (1). Samasuguste m천천tudega toodetakse ka NiCd akusid.
Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikar체hmas. Kohalik Galaktikar체hm ehk Kohalik R체hm on 체le 30 l채hestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee.
Loodukaitse 체lesanded on kaitsta inimesi ebanormaalse elukeskkonna eest ja s채ilitada loodust. Looduskaitse objektideks on haruldased taimed, loomad ja loodusvarad ning haruldased looduslikud objektid ja veel kaunid maastikud.

Laagrim채채re - k채sutatakse s체nteesemaili MJI-12 (melamiinemail). See on test on tuntumad 1-13YTB ja l-lSYTcB, Need on kollased v채ga ilmastikukindel ja ei vaja poleerimist, kuid kuivab teralised kvaliteetm채채rded.
Leiutist on v천imalik kasutada farmaatsia-, toiduainete-, keemia-, elektroonika-, katal체체saatide-, pol체meeride-, pestitsiidide ja l천hkeaine t철철stuses - k천ikides, mis vajavad v채ikese diameetriga osakesi.
Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab v천itu j천us. (nt. kang, kruvi, hammasratas체lekanne jne.) Lihtmehhanismi abil tuleb teha rohkem t철철d (kulutada rohkem energiat) kui ilma selleta.

Lainete interferentsiks - nimetatakse n채htust, mis tekib kahe (v천i mitme) 체hesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis v채ljendub liitlaine amplituudi kasvus v천i kahanemises s천ltuvalt liituvate lainete faasinihkest.
Laserid ehk spektri n채htava diapsooni elektromagnetlainete kvantgeneraatorid t철철tavad indutseeritud kiirgusel, millel on samasugune sagedus, faas ja polarisatsioon nagu aatomites neeldunud kiirgusenergial.
Looduseseadus on tuntud termod체naamika teise aluse nime all. Selle seaduse formuleerimiseks peame aga enne tutvuma veel termod체naamilise s체steemi poolt tehtud t철철 arvutamise ja graafilise kujutamise v천tetega.

L천ikekohta nimetatakse r천ngalukuks. Silindrisse asetatud r천nga lukupilu on 0,1 5 . . . 0,5 mm. Suurim pilu j채etakse kolvi p천hjale k천ige l채hemal asuvale r천ngale, kuna see kuumeneb t철철tamisel k천ige enam.
Levimiskiirus on umbes 300 000 km/s.Ristilained Elektromagnetlainete skaala- Madalsageduslained,Raadiolained,Infravalgus,N채htav valgus,Ultravalgus,R철ntgenikiirgus,gamma-kiirgus Lainepikkus ja sagedus- c=lambda*f
Lihtsuse huvides on j채llegi v천etud 체hik nii, et mingeid t채iendavaid kordajaid ei tule: T철철 체hikuks on dzaul (J), mis on v천rdne t철철ga, mida teeb liikumissuunaline j천ud 체ks njuuton tee pikkusel 체ks meeter.

Lainepikkus on v채iksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad v채ga k천rge temperatuuriga kehad v천i ained: t채hed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. K천ige igap채evasemaks ultravalguse allikaks on aga P채ike.
Lincolnshire 31. m채rts (20. m채rts) 1727 Kensington) oli inglise f체체sik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa 천ppis 1661-65 Cambridge셢 체likoolis ja oli 1669-1701 selle 체likooli professoriks.
Laser on l체hends천na: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse v천imendamine stimuleeritud kiirguse abil) Roy Glauber, 80, John Hall, 71, Theodor H채nsch, 63, USA Harvardi 횥lik.

Looduslikud 철kos체steemid on v천imelised ise reguleerima nii kliimat kui ka aineringet. Lovelock`i isiklik arvamus keskkonnakaitse kohta Keskkonnaprobleemid l채htuvad sellest, et inimeste juurdekasvu ei piirata mingil moel.
Lorentzi j천ud - magnetv채ljas liikuvale laengule m천juv j천ud on v천rdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
Lumehelbe mass on tavaliselt ca 1 mg. Kuid esineb ka palju suuremaid, grammidesse ulatuva massiga lumehelveste kobaraid, lumekruupe, mille l채bim천천t ulatub 10 cm. Aastas sajab Maale ca 5땯 1016 kg lund.

Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise m체ra ka v채ga tugev infraheli. Merel j채채vad p채rast tuule vaibumist veepinnale pikad korrap채rased sinusoidaalsed lained. Nende lainete "eluiga" ulatub tundidesse.
Looduslikud monokristallid on v채채riskivid, pol체kristalsed on metallid, liivak체bemed, kivimid, maakoor. Metallides on kristalliks seondunud positiivsed ioonid, mida 체hendavad kristalliseerumisel vabanenud elektronid.
Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on t채isarv (interferentsi maksimumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2) (interferentsi miinimumi tingimus).

Loodusteadused on koondnimetus k천igile teadustele, mis annavad loodusn채htustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad p채devalt uusi loodusn채htusi. F체체sika on vaid 1 loodusteaduste alaliik.
Lisaseadmed - Lisaks loetletud komponentidele vajatakse h체dros체steemis mitmeid lisaseadmeid nagu reservuaarid h체droenergia salvestamiseks, filtrid, jahutid, soojendid ja m천천te- ning testimisseadmed.
Lainepikkus - kaugus kahe samas faasis v천nkuva punkti vahel-貫-meeter Laine p천hivalem- v=貫*f. Lainete interferents- kahe v천i enama laine liikumine, mille tulemusel laine kas n천rganeb v천i tugevneb.

Lorentzi teisendused gamma=a/sqrt(1-(v/c)^2); u=u+v/(1+(u*v)/c^2) S체ndmuste samaaegsus Kahes punktis toimuvate s체ndmuste 체heaegsus on suhteline, samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaals체steemis.
Leidmise t천en채osuses on m채채ratud lainefunktsiooni ruuduga 顆2. K천la on heli, millele vastab p천hitoon (k천ige intensiivsem) ja 체lemtoonid, mille sagedused erinevad p천hitooni sagedustest t채isarv kordi.
Linnutee - t체체piline n채ide spiraalsest galaktikast (2*10^9 t채hte). Tsentris on 체lisuur t채htede kogu, mis h천reneb 채채repoole minnes (2*10^11 P채ikese mass). L채bim천천t 10^5 valgusaastat.

Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja 뱒eadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte 체le 30 mA. Lisakaitse rakenduv p천hi- ja/v천i rikkekaitse mingil p천hjusel ei toimi.
L채bitud teepikkus on leitav a짱 (-all)= 琯짱*r짱 seosest s = v0 t + a t2/ 2 Vektorkorrutise moodul a(-all)= 琯rsin慣=琯R Kiirenduse SI-체hik on 체ks meeter sekundi ja R=rsin慣 on trajektoori raadius.
L천ikekeraamika on p천hilisi t철철riistamaterjale, millest valmistatakse metallit철철tlemise instrumente (trei- ja freesl천ikurid jt.). L천ikekeraamikat valmistatakse p천hiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil.

Lisa 3 SPIRAALGALAKTIKA ..............................................................................................................................8 LISA 4 VARBSPIRAALNE GALAKTIKA.
Liugur pan - takse k체lghaagise e 11 e j o o k s u k s. Viimase suurus s천l- nakse liikuma p철철rdmuhvi (k채epideme) sisepinnale keer- tub esi- ja tagaratta teljevahest ning k체lghaagise massist.
Lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed m채ed, mis erinevad teistest m채gedest aga selle poolest, et vulkaanid vahel 왗쨝kavad 체les ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju.

Luks on m채채ratletud kui valgustihedus, mille tekitab valgusvoog 1 luumen 1-ruutmeetrisel pinnal: 1- ruutmeetrise pinna valgustihedus on 1 luks, kui sellele jaotub 체htlaselt valgusvoog 1
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete t채htede 체htesulav valgus, st Linnutee on t채hes체steem, mille l채bim천천t on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist t채hest.
Laine p천hiparameeter on sagedus (f), keskkonna omadused m채채ravad lainete levikiiruse (v) ning alles nende kahe parameetri kaudu saab leida lainepikkuse (貫). Lainepikkus = heli kiirus 횞 v천nkeperiood

L채hemal ajal on oodata tuumaenergeetikas v채ikest tagasiminekut, kuna ehitatavaid reaktoreid on v채hem, kui vananenuid( eluiga ~40 a.) P천hjused on raskused radioaktiivsete j채채tmete hoidmisel.
Loobutud on ka siduri blokeerimisest Hammasrataste asendid eri k채ikude puhul on n채idatud k채iguvahetusmehhanismiga, mist천ttu k채ikude vahetamine joonisel 75. toimub v채iksema j천ukuluga.
L채bim천천duga asteroididest on teada vaid 5%, 100 meetri suurustest kehadest ainult 0,1%. Globaalset katastroofi p천hjustada v천ivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv on arvatud umbes 2000 ringis

Lainefront piir kuhu veepinna h채iritus esimese laine n채ol j천udnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad m철철da peaaegu 체hesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore
Lainepikkus - nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima, samas faasis v천nkuva punkti vahel.Sagedus on s체ndmuste (f체체sikas enamasti v천ngete, impulsside vmt) arv aja체hikus.
Lainete difraktsioon on lainete k천rvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on h채sti j채lgitav, kui t천kke v천i ava m천천tmed on lainepikkusega samas suurusj채rgus.

Linnutee - n천rgalt helenduv, eba체htlase heledusega riba (meie kodugalaktika). taevas, kutsutakse 쐋angevateks t채htedeks. Meteoor on Universumist Maa atmosf채채ri sattunud lendkivi.
Linnuteed on k천ige parem j채lgida v천i vaadelda asustamata kohtades, v천i kohtades kus pole suurt linnastust ega tehisvalgust, sest siis on seda k천ige parem n채ha, kindlasti muidugi selge
L채hteolekus on vedelik kambris suure r천hu all, mis takistab vedeliku keema hakkamist, vaatamata sellele et vedeliku temperatuur on atmosf채채rir천hule vastavast keemistemperatuurist k천rgem.

L천ksup체체tud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste l채hedal algab sisemine kiirgusv철철nd umbes 100 km k천rguselt, ekvaatoril 1000 km k천rguselt.
Lahjendatud k체ttesegus on 천hku teoreetili - selt vajatavast veidi rohkem (l : 16,5 ... l : 17,2). V채ike 천hu 체lej채채k aga tagab segu t채ielikuma p천lemise, mist천ttu mootor t철철tab 철konoomselt.
Liiklusohutuse seisukohalt on t채helepanelikku- n채iteks p채rast h채sti valgustatud t채naval천igu v천i tunneli sel m채채rav t채htsus, sest 천nrietusep천hjuste hulgas on selle l채bimist isegi peatus teha.

Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja v천ib k체체ndida 체liv천imsusteni. Lasereid kasutatakse k천iges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid
Liikumisv천rrandiks nimetatakse diferentsiaalv천rrandit, mis m채채rab keha v천i s체steemi vastastikm천ju/d체naamika.V천rrand on s=v.t 16.Liikumisgraafik ja selle kasutamine 체htlasel liikumisel.
Lorentzi seadus - magnetv채li m천jutab liikuvaid laenguga osakesi j천uga FL, mis on v천rdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast 慣 v-vektori ja B-vektori vahel.

Lainepikkusest nimetatakse dispersiooniks. 2. Mida teeb prisma valge valgusega? Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taas valge v채rvuse.
Linnutee t채hes체steem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast l채htuvad pikad kaared ehk spiraalharud. P채ikese juurest vaadates on spiraalharusid raske n채ha, sest asume ise neist 체he sees.
Luumurrud lihaste tugevate krampide t천ttu v천i peale elektril철철ki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud p천letused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu.

L채채tse p천hipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerl채채tsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis p채rast murdumist l채채tses l천ikuvad nad k천ik optilise peatelje 체hes punktis.
Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? Lainef체체sika seadustele allub elektroni asumist천en채osus antud punktis.
Langemisnurk on v천rdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: n채iline, s체mmeetriline esemega, kaugused peeglist v천rdsed.

Linnade vahel on laiad kaherealised ja kiirelt s천idetavad maanteed, kus liiguvad bussid ja suured kaubaautod, mis liigutavad korraga suure hulga inimesi v천i kaupu 체hest linnast teise.
Lisaks sellele on meil p채ikesevalguse puudumisel (n채iteks 철철siti v천i pilves ilmaga) erinevaid v천imalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, k체체nlad, aga ka puit, gaas v천i 천li.
L천pmatus - millel ei ole l천ppu 2. Kuidas m천ista aja ja ruumi l천pmatust? Inimene tajub l천pmatust ainult numbriliselt, mingi igap채evase l천pliku n채htuse l천putu kordumise kaudu.

L천unapookeral 7 - 10 km k천rgune Aafrika suurune Aphrodite maa 겗 kaugemal l천unas Lada maa 겗 Lakshmi platoo 겗 kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea 겗 horisontaalne kokkusurumine
L체hiealised ilw - j채채tmepakendid ladustatakse maapinna- l채hedasse hoidlasse, pikaealised analoogiliselt k천rgaktiivsete j채채tmetega s체gavale maa alla ehitatud l천ppladustuspaika.
Lagunemise k채igus nim. Poolestusajaks.Beetakiirgusn ilmeb siiis , kui k천ige k천rgem neutronite poolt h천ivatud energiatase on prootonitega t채idetud energia tasemetes tunduvalt k천rgemal.

L체hise korral on vooluallikaga 체hendatud juhtide kogutakistus v천rdne ainult 체hendusjuhtmete takistusega. Et see on v채ga v채ike, tekib juhtmetes v채ga tugev vool ehk nn. l체hisvool.
Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleertud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. V횆SKA - Valguse 횆genemine Sunnitud Kiirguse Abil.
Ll katse v철rdsed massid, 체ks vankrike on enne p철rget paigal Mass m Kiirus v Kiirus u Kiirus uteor Kiiruste u Koguimpulss Koguimpulss Rp (kg) (m/s) (katseline) (m/s) suht.

Lahendiks on (analoogselt eelnevaga): V천rrand kirjeldab kondensaatoril oleva laengu muutumist meie poolt uuritavas v천nkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorj천u m천jul.
Lk 2 - 3 Veenuse uurimine lk 3 Atmosf채채r lk 3 Pilved lk 4 Veenus ja Maa lk 4 Meteoriidikatrid ja vulkaanid lk 5 Maav채rinad lk 5-6 Tuum lk 6 Vesi lk 6 Elu Veenusel lk 6-7
Liiguvad laengukandjad on mikroosakesed: metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrol체체tides ioonid, gaasis positiivsed ioonid ja elektronid, pooljuhtides elektronid.

Linnu lennates on 체lespoole liikumise kiirendus niisama suur kui raskuskiirendus, kuid sellega vastassuunaline, nii et m천lemad kompenseeruvad ja lind lendab konstantsel k천rgusel.
Linnutee on varbspiraalne galaktika, l채bim천천duga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit t채hte.
Lk 84 - 92 Laserite rakenusi: CD-m채ngijas, laserprinterites, meditsiinis, keemialaborites, maam천천dus, 철철klubides, poodides laserkassaator, holograafilises kunstis.

Lubatud vaartused on +1/2 ja 1/2. 4. Mis on t천mbej천udude aluseks ioonilise sideme tekkel? T천mbejoudude aluseks on 체he iooni tuuma m천ju teise iooni elektronpilveleja vastupidi.
L채hemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, t채nu sellele v천ib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast.
Lainefront - Piiri , kuhu veepinna h채iritus esimese laine n채ol j천udnud on.Lainepikkus- Piki levimissihti m천천detud v채him kaugus , kahe samas taktis v천nkuva punkti vahel.

Lainepikkus - nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima samas faasis v천nkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks vahemaa kahe l채hima laineharja vahel.
Liitergutus - e kompaundmasinal on kaks ergutusm채hist, mis asuvad 체histel poolustel (joonis 6D). 횥ks ergutusm채his on jadamisi ankrum채hisega, teine m천lemaga r철철biti.
Liikumishulk on defineeritud kiirusvektoriga, mitte ainult skalaarse (skalaar on suurus, mida saab 체heainsa arvuga t채ielikult iseloomustada) kiirusega ehk lihtsalt kiirusega.

Liikumissuunda - tuul ei pruugi suuna seisukohast kuigi palju t채hendada, sest 채ikesepilved liiguvad juhtvoolu suunas, see vool aga ei pruugi 체htida maal채hedase tuule suunaga.
Lubatud v채채rtused on +0,5 ja -0,5 4.Mis on t천mbej천udude aluseks ioonilise sideme tekkel? T천mbej천udude aluseks on 체he iooni tuuma m천ju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi.
Lorentzi j천ud on v천rdeline laengusuuruse, laengu liikumis kiiruse ja magnetv채lja induktsiooni korrutisega ja s천ltub nurgast laengu liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel.

Lainepikkuseks nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima, samas faasis v천nkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas v천nkefaasis oleva naaberpunkti vahel.
Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Elektronide aatomist lahtirebimine v천i juurdelisamine on aatomi ioniseerimine.
Lisaisolatsioon on iseseisev, rikkekaitse eesm채rgil lisaks p천hiisolatsioonile etten채htud isolatsioon, mis peab vastu pidama samadele v채listoimungutele nagu p천hiisolatsioon.

Lubatav erinevus on 5 . . . 6 mm. Rataste seadenurkade reguleerimine k체lghaagisega s천i- dukil. Seadenurkade 천igsusest s천ltub kummide kulumine ja mootorratta juhtimise kergus.
Laine levimiskiirus laine levib 체he lainepikkuse v천rra oma perioodi jooksul. Levimine toimub j채채va kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline 엒augus ajas.
Liikumishulk on kiiruse suunaline vektor, keha 겛 겛 겛 liikumishulk muutub vaid teiste kehade m천jul L = Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse tangensiaalseks kiirenduseks?

Lainepikkusvahemikus on superk천rgsageduse nimetus sentimeeterlaine ja selle piirv채채rtus 101 cm. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008
Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema 체hesugune sagedus.
Laserikiirgus on v채ikese hajumisega ja kui see on sellise lainepikkusega, mida silm suudab fokuseerida, siis v천ib silm kiirguse energia koondada v채ga v채iksesse punkti.

Liikumisrada on 채채rmiselt pikk ja planeet asub v채ga kaugel P채ikesest (teeb tiiru 체mber P채ikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast.
Linnutee 98% t채htedest, l채채tsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrap채ratuteks.
Looduses천bralikum on ka vesinuku tarbivmootor, kuna vesiniku leidub k천igerohkem looduses aga vesiniku ei leia looduses puhtana ja selle puhastamiseks kulub ka palju energiat.

Lubatud tsoonid on lahutatud omavahel keelutsoonidega. Probleem on selles, kas elektronil on piisavalt energiat, et keelutsoonist 체le h체pata 체hest lubatud tsoonist teise.
Loodusteadustes nimetatakse 체ldiselt mudeliks (lad.k. modulus n채idis) loodusobjekti j채ljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks m천istmiseks ning uurimiseks.
L채htepunktid iga keha koosneb suurest hulgast v채ga v채ikestest osakestest (molekulidest ja aatomitest). Iga aine molekulid on korrap채ratus, kaootilises liikumises.

Langemisnurk on v천rdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad 체hes ja samas tasapinnas.
Leidmata on veel Higgsi osake. Praegu otsib teadus edasi, et seletada standardmudeli p천hiparameetreid: v천imalikke uusi osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi.
Lokaalselt on korrap채ratusest energiavarustuse abil v천imalik taastada korrap채rasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil s체steemis esineb alati korrap채ratuse

Lainedmodleerimine - k천rgsagedus v천nkumise m천jutamine madal sagedus v천nkumise abilElektromagnetlainete omaduse:peegelduvad metallpindadelt,difrageeruvad,interfereeruvad
Langemisnurk - langeva kiire ja langemispunktist pinnale t천mmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta).
Libratsiooni t천ttu on Kuu pinnast n채ha 59%. F체체sikaline libratsioon on v천imalik Kuu ebas체mmeetrilisuse t천ttu: kui Kuu kaldub k천rvale oma orientatsioonist, p철철ravad

Lihtsaim n채ide on s체sinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon 천huhapnikuga, mills s체sinik 체hinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena s체sihappegaasi.
Liikumise suhtelisus t채hendab seda, et erinevate kehade suhtes v천ib liikumine v채ga erinev olla. N채iteks meile tundub nagu Maa oleks paigal ja P채ike tiirleks 체mber meie.
L체hilained on raadiolainete piirkond, mille lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. L체hilaine levi toimub nii ruumi kui pinnalainetena.

Lahutusv천ime - (v채him nurk, mille all paistvad t채hed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusv천ime.
Liikumisgraafik - saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus m천천tkavas ajav채채rtused ja vertikaalteljele sobilikus m천천tkavas keha koordinaadi v채채rtused.
Laminaarseks nim. liikumisre탑iim, kus vedeliku v천i gaasiosakesed (kihid) liiguvad 체ksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad k천verad.

Lumehelvestel on alati erinev kuju, pole kaht sarnast helvest (nagu inimestki). On olemas helveste fotode kogusid (kuni 5000 tk) , kus k천ik on 체ksteisest erinevad.
Laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele m천juvad elektrij천ud siis, kui aines on tekitatud elektriv채li.
Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes j채rgneval ajamomendil saame leida neist punktidest v채ljuvate keralainete m채hispinnana.

Lainel천ikude liitumisel on see tingimus t채idetud siis, kui nende optiline k채iguvahe on oluliselt v채iksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline.
Lxa - st I Gu "la 64Ll /9- tA t.D^ \.--st',-ro t;1? X--,^
Linnutee ehk Galaktika. 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma teleskoobi n채idates, et Linnutee on miljardite kaugete t채htede 체htesulav valgus.

Loodusteadus - on koondnimetus k천igile teadustele, mis annavad loodusn채htustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad p채devalt uusi loodusn채htusi.
Laineteooria abil on v천imalik seletada difraktsiooni, interferentsi, murdumist ja dispersiooni, kvantteooriast l채htudes aga fotoefekti ja fotokeemilisi reaktsioone.
Leitud 100 - 300 km l채bim천천duga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste k체mnete kilomeetrite s체gavuseni.

Liulaskmine j채채l s채ilib Maa k체lget천mme, kuid seda tasakaalustab aga j채채 v천i p천randa vastum천ju, mis ei lase inimesel neist l채bi kukkuda; Toolil istumine.
Loodusteadused on koondnimetus k천igile teadustele, mis annavad loodusn채htustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad p채devalt uusi loodusn채htusi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Laterna kere on tilgakujuline v천i Katkesti plastist kaas 18 koos nukkmuhvi otsakule kin- moodustab 체htlasi roolisamba 체laosa voolujoonelise 체mb- nitatud rootoriga moodustab j a o t u r i (joon. 59, 5). Roo- rise (짬Jawa쨩, 짬Pannonia쨩). Viimane koosneb kahest kru- tori vooiujaotusplaat 13f mis on 체henduses s체체t;epooli k천r- videga 체hendatud poolest.

Led - tehnoloogia on j천udnud nii kaugele, et mitmes valdkonnas on see v천etud kasutusele h천천glambi, neooni ja luminofoorlambi parima alternatiivina.
L채htudes elektromag - netlainete levimiskiiruse teadaolevast v채채rtusest, arvutatakse levimisaegade p천hjal vahekaugused ja seej채rel ka uuritava punkti koordinaadid.
L채채tse fookuseks nim. punkti l채채tse optilisel peateljel, milles l천ikuvad optilise peateljega paralleelsed langevad kiired p채rast koondavas l채채tses murdumist.

Laine - v천nkumiste edasikandumine ruumis .(kannab edasi energiat ja laine tekitamiseks peab olemas olema keskkonna tasakaaluasend, mida h채irida saab.
L채hemale orbiidile t채hendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni 체leminek l채hemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat.
L체체side avamisel on veemass v천imeline tegema t철철d. Alla voolav vesi paneb k채ima veeturbiini abil elektrigeneraatori v천i vesiratta abil veskikivid. (Kroon, K)

Linnutee n채htavus on suuresti m천jutatud sellest, et kui hele 철철taevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab t채histaeva heledamaks.
L채hemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu k천ik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss 체mber P채ikese m철철da k천verjoont, mis on l채hedane ellipsile.
L채mmastikoksiidid - moodustuvad peamiselt sisep천lemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad l채mmastikv채etiste lagunemisel mullas, kust nad 천hku lenduvad.

Lihtsamalt seletades on selle p천hjus see, et rattad l체kkavad lihtsalt pinnast enda alt minema ja selle k채igus j채채vad peenemad teekatte osakesed 천hku h천ljuma.
Lorentzi j천ud on risti laengu liikumise suunaga siis see j천ud t철철d ei tee ja laengu liikumise kiirust ei muuda Fl=qvBsin郭. Massispketromeeter-seda kasut.
Lorentzi teisendus on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses tausts체steemis paikneva vaatleja m천천tmistulemused.

Laenguarvu z - Prootonite arv selle elemendi tuumas langeb kokku elektronide arvuga&elektronkihtidega.Sellest tulenevad kvantarvud 4) Pauli keeluprintsiip.
Lubatud tsoon - on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum,millele vastavad energiad on elektronidele lubatud.
Luigi galvani oli itaalia arst, kes tegi ebatavalise avastuse et konnalt eemaldatud koiva lihased t천mbusid j채rsult kokku kui neid puudutas terasnuga.

Luminestsents ehk "k체lm valgus". Enne, kui asuda soojuskiirguse valemite tuletamisele, paneme l체hidalt kirja p천hilise, mis eristab teisi kiirguse liike.
L천unapooluseks - t채his S ja v채rvitakse punaseks (south - inglise keeles). Magnetid m천jutavad 체ksteist : samanimelised poolused t천ukuvad ja erinimelised
Lihtmehhanismideks on kang, kruvi, hammasratas체lekanne jne. o Mehaanilise energia j채채vuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub 체hes liigist teise.

Liugeh천천rdej천uks nimetatakse h천천rdumist, mis tekib 체he keha libisemisel m철철da teise keha pinda j채채va kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu.
Llr - . {LG,{i .L t - /d"{ :a&rK ,o .-e c.. it.J= e { - !- s.9 ; ,/ ,t-rl X lJ ^L" .bt ,t-v l -7 ( =rtttt df "41 K dta, (,1t+.aE4 = (, o./4 t//
L채bitud p철철rdenurk on leitav seosest = 0 t +횩 t 2/ 2 . Algkiirus 0 , l천ppkiirus ja liikumisel l채bitud p철철rdenurk on omavahel seotud kujul 2- 0 2 = 2 횩 .

Loodushoidlikud on pesupulbrid, mis on fosfaadivabad, sisaldavad looduses bioloogiliselt lagunevaid ja keskonnale ohutuid aineid ja tugevaid pleegitajaid.
L채hima kaaslase - - Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse l채hedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega.
Laetavad aa - patareid) ja liitium-ioonpatareid on niiv천rd levinud, t채hendabki s천na 엙atarei igap채evases keeles elektri salvestamise seadet.

Lenzi reegel induktsiooni emj on alati sellise suunaga, et vooluga seotud magnetv채li takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvoo muutumist.
Lisaks nadph - le vajatakse ka ATPd, mis valmistab karbok체체limise produktid ette taandamiseks ja regenereerib kaks korda fosfor체체litud aktseptori.
Looduslikus uraanis on ainult 0,7% l천hustuvat isotoopi U-235, 체lej채채nud 99,3% on mittel천hustuv U-238.Tuumareaktorites kasutatav uraanimaak rikastatakse.

L체hematel lainepikkustel on raadiolainete peegeldumiseks vajalik F-kihi suur aktiivsus, vastasel juhul l채hevad lained sealt l채bi ja kulgevad edasi maailmaruumi.
Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents.
Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund 체htib kiirus vektori suunaga.

Lennuki kandev천ime on m채채ratud 체lespoole suunatud t천stej천uga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on r천hk tiibadele suurem kui tiiva 체laosas.
Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga p체체ab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist.
Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat(vastavalt 30kpc ja 0,3kpc), sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit t채hte.

L체liks j천u체lekandes on pea체lekanne (kardaan체lekanne koos reduktoriga v천i kett체lekanne), mille kaudu p철철rde- moment kantakse k채igukastist veorattale.
Laengukandjate kontentsratsioon - laengukandjate arv ruumala체hikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on v천rdeline pingega ja p철철rdv천rdeline juhi takistusega
Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis n채itab laengukandjate arvu aine ruumala체hikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-v천imsus V-vaadeldav ruumala

Laiv천rk - (WAN) on 체ksteisest f체체siliselt kaugel (kokkuleppeliselt 체le 1 km kaugusel) asuvate arvutite 체hendamiseks m천eldud arvutiv천rk.
Liitmine on kommutatiivne: a + b = b + a . Lahutamine on liitmine vastandm채rgiga: a 닋 b = a + (닋b) . Miinusm채rk ei muuda vektori suurust.
Loodusteaduslik kirjeldamine on n채htuse kvalitatiivne kirjeldamine tavakeeles, analoogiate leidmine juba tuntud n채htustega, p천hjus뱓agaj채rg seose kasutamine.

Laua kohale on t천stetud p체ssirohuga t채idetud toru, mille 체ks ots on suletud kivikuuliga, teine m천천tmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga.
Levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetv채li ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetv채li on 체htse elektromagnetv채lja kaks piirjuhtu.
Liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on v천rdne keha asendi muutmiseks tehtava t철철ga.

Linnutee galaktika on taevas n채htav n천rgalt helenduv t채htede v철철nd, mille l채bim천천t on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit t채hte.
L채bilaskvuse muutus on transduktsioon. Sensoripotentsiaal levib elektrotooniliselt m철철da membraani ja h체popolarisatsioonienergia l체kkab kanali lahti.
L채채tseks nimetatakse kahe sf채채rilise pinnaga piiratud l채bipaistvast ainest keha, mille murdumisn채itaja erineb 체mbritseva keskkonna omast.

Laikude kohal on energia p채채semine P채ikese pinnale takistatud ning nendes piirkondades on magnetv채li sadu kordi tugevam kui 체lej채채nud osas.
Lapi kinnitami - sel kummiliimiga on abi ainult ajutine, sest rehvi s천idul tekkiva soojenemise t천ttu tulevad k체lmalt liimitud lapid tagaj채rjel.
Leiliviskamisel on kuuma veeauru voog suurep채raselt tunda ja veeauru temperatuur on 체le 100숦. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri t천usu.

Linnutee on spiraalne galaktika, l채bim천천duga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit t채hte.
Laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui v천nkumine on j천udnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks v천nkumiste levitajaks.
Lainepikkus on teepikkus, mille laine l채bib perioodi jooksul LAINEPIKKUS v천rdub kahe l채hima samas faasis v천nkuva punkti vahelise kaugusega.

Laseri valgus on MONOKROMAATILINE Laseri valgus on KOHERENTNE e. v천nkumised v천i lained on koosk천lastatud ajas ,lained on 체hesuguse pikkusega.
Levinuimaks kiiritusravimiks on joodi sisaldavad tabletid; nende toime seisneb organismi koguneva radioaktiivse joodi v채ljaviimises tavalise ainevahetuse teel.
Levinuimaks s체steemiks on kolmev채rvi- fotomeetria, kus t채he v채rvust hinnatakse kahe indeksi U-B ja B-V. See s체steem on normeeritud t채he Veega j채rgi.

Lainefront Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt h채iritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel j천udnud ei ole.
Lainev천rrandiks nimetatakse avaldist, mis m채채rab v천nkuva punkti h채lbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t: 刮 = 刮 (x, y, z; t).
Levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult v천nguvad oma tasakaaluasendi l채heduses.

Liigeh천천rdej천ud on v천rdeline toereaktsiooniga Amontons셢- Coulumb셢 seadus Fh=關N 關 h천천rdetegur, N - toereaktsioon 3. T철철 ja Energia
Liikumishulk ehk keha impulss J천ud ja impulss ' ' p1+ p 2= p1 + p2 Impulsi j채채vuse seadus J천ud ja impulss F=mg Raskusj천ud J천ud ja impulss
Loetle makro - ja mikroskoopilisi parameetreid 궥 Makro mass(m) ; ruumala(V) ; r천hk(p) ; temperatuur(T) 궥 Mikro konstentratsioon(n)

L채him천ju teooria - selle j채rgi toimub vastastikm천ju mingi vahendaja kaudu Kaugm천ju teoria-kaks keha suudavad m천jutada teineteist l채bi t체hjuse
Lahendiks on c juurdekasvuks ning t철철 tegemiseks s체steemi V천nkumisprotsessis toimub Ekin muundumine Epot t 田 v채lisj천udude vastu.
Linnutee - meie kodugalaktika, suuruselt teine galaktika meie t채her체hmas (n천rgalt k천rgr체nkpilvede servades v천i esineda irisatsiooni.

Little pollution As demand for electricity soars, the pollution produced from fossil fuel- burning plants is heading towards dangerous levels.
Looduse seletamine on v천imalik ainult f체체sikaseaduste piirides, kui j천utakse printsiipideni, tuleb "k채ed 체les t천sta", edasi ei oska seletada.
Laseris on aktiivaine pandud kahe paralleelse peegli vahele, millest 체ks on osaliselt l채bilaskev ja sellest tuleb laserivalgus v채lja.

Laine on aineosakeste v천i v채lja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad v채he, laine ise liigub palju.
Lainepikkus teepikkus mille laine l채bib 체he v천nkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on v천nkuvad kehad.
Lainepikkustel on kiirgusel v채he tegemist n채htava valguse kiirgusv천imega; infrapunases piirkonnas on enamus objekte k천rge kiirgusv천imega.

Led - lambid P채ikesepatarei P채ikesepatarei (ka p채ikesepaneel) koosneb p채ikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest.
Lel on 체ks tsentreeriv ja neli perifeerset ava, 체hendab on liigend k채etud metall체mbrisega, mida omakorda tihen- muhve omavahel.
L채bistusv천ime on paberileht. 5) Kuidas tekib beetakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib kui prooton muutub neutroniks v천i vastupidi.

Laseritel on palju eriliike, veel rohkem kui neid siin referaadis nimetatud on ja sama palju v천i veel rohkem on ka nende kasutusalasid.
Liikuda - kumm, puu. Aine suhteline dielektriline l채bitavus n채itab mitu korda elektriv채lja tugevus antud keskkonnas on n척rgem, kui
Lainete interferentsiks nim. koherentsete lainete liitumise n채htust, mille tulemusena tekib ruumi igas punktis v척nkumiste amplituudi kindel jaotus.

Ligikaudne v채채rtus on avaldatav valemiga teatud aja jooksul, see t채hendab, et v천nkumise amplituud aina v채heneb, kuni v천nkumine on . lakanud.
L체hematel s천itudel on ennast 천igustanud nahast v천i siini-천lisegu. Seej채rel kontrollida 천li taset neljataktilise tuulekindlast riidest jopp.
Laser - ravi on parem kasutada siis, kui herpes alles algab v천i on algstaadiumis. Narkoos ei ole vajalik, kuna laser pole tuntav.

Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi
Loomulik olek on paigalolek, Galilei v채itis, et peatumise p천hjuseks on h천천rdumine Vaatlusest t채iuslikum uurimismeetod on eksperiment.
L체hiseks nimetatakse vooluringi osa otste 체hendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega v천rreldes v채ga v채ike.

Laine front piir, kuhu veepinna h채iritus esimese laine n채ol j천udnud on. 24. Ristlaine toimub v천nkumine levimissihiga risti.
Liiki juhtideks ehk elektrol체체tideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete v천i leeliste vesilahused v천i lahused m천ne teise vedelikuga.
Lisaks sellele on leitud ka teisi vihjeid, et Universumi varajane ajalugu pole p채ris selline, nagu teadlased seda seni on ette kujutanud.

Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab siseh천천rde, mille k채igus vabaneb soojus.
Loodusseadus - teaduslike faktide 체ldistus, v천imaldab selgitada loodusn채htusi, kehtivad 체hte moodi nii elusas kui ka eluta looduses.
L천vi p채ritolu on selline, nagu igal teiselgi taeva t채htkujul see on 체ks s체mbol liigitatutest ning on saanud oma nime looma j채rgi.

Logaritm - funktsiooni v채채rtus on y = log 124 = 2,09. N체체d leian logaritmfunktsiooni v채채rtused x + 늽x ja x 닋 늽x korral.
Loovutav lisand - doonorlisand.18.Pooljuhile lisandi lisamisel ei j채tku valentselektrone pooljuhi aatomitega kovalentse sideme loomiseks.
Laine 2 on aga l채binud pikema maa kui laine 1, st laine 2 on lainest 1 mahaj채채nud faasis, st nad kohtuvad erinevates faasides.

Lainefront on pind v천i joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on l채binud.
Laserid - laserid on seadmed, mis tekitavad intensiivseid valguskimpe. Levinuimad laseriliigid on diood-, tahkis, ja gaaslaserid.
L채henemisel var - Samal ajal on nende l채bimiseks vaja ka puht s천idutehnilisi jatud kurvile l체litas ta eelnevalt sisse madalama k채igu.

Laagrite m채채rimiseks on ristmikul kes- Elastne kardaanliigend koosneb fcaftest s천rmedega muh- kel m채채rdenippel ja harudes m채채rdekanalid.
Lainete interferentsiks nimetatakse koherentsete lainete liitumise n채htust, mille tulemusel tekib ruumi igas punktis kindel v천nkumiste jaotus.
Leptonite seisumassid on oluliselt v채iksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. v채ike m체nt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged.

Lisaks soojuskiirgusele on ka teisi elektromagnetilisi kiirgusi, st selliseid kiirgusi, mille tekkemehhanism on teistsugune kui soojuskiirgusel.
Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha.
Laserikiired on niiv천rd intensiivsed, et registreerivad suitsupilve ka siis, kui see on paljale silmale ammu n채htamatuks muutunud.

Lennundus on lendamisega ja 천hus p체sivate alustega ja raskemate lennuaparaatidega seotud teoreetiline ja praktiline tegevusala.
Lenzi reegel - induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetv채li takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust.
Libratsiooni p천hjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi v천rdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa m천천tmete olemasolu.

Lineaarsed ahelreaktsioonid igas etapis tekib 1 aktiivne osake; hargnevad ahelreaktsioonid igas etapis tekib v채hemalt 2 aktiivset osakest.
Looduslikud v채ljad - geostatsionaarsed v채ljad Need v채ljad koosnevad erinevatest v채ljadest ja kiirgustest, mis moodustavad geo- solaarse
Laiendm채채ramatus on siis UY ja algandmete laiendm채채ramatused on Ud , Ue , Uf , . . . , Uz . Vas- tuse m채채ramatus leitakse valemist:

Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe.
Laserprinteri t철철p천him천te on selline, et esiteks saadab arvuti printerile andmed, mis muudetakse seal raster-protsessori abil rasterkujutiseks.
Liikuvat laengut ehk elektrivoolu j천uga (magnetiline j천ud). Elektrivool on nii magnetv채lja tekitaja kui ka selle m천ju vastuv천tja.

Lobat큄evski Tema tegi oma geomeetria, kus paralleelsed sirged on defineeritud kui sellised, mis l천pmatuses siiski l천ikuvad.
Lymoni seeria - ultraviolet-n1=1, Balmeri seeria- n1=2 ja Pascheni seeria-infrapuna- n1=3 18)Mida t채hendab seisulaine pillikeeles?
L채채tsed on erineva efekti, v채rvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus v천ib olla erinev ja sinna saab panna lisa l채채tsesid.

L채채tseks nimetatakse l채bipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sf채채rilist v천i m천nda muud pinda.
L체hiaja - liste s철철studega saavutatud edumaa muutub, eriti linnaliik- luses, peagi nulliks m천ne takistuse taga toppamisel.
Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle k채igus gaas ei p천le 채ra, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse.

Liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja r채채gitakse interferentsi miinimumist.
Lockwoodi v채itel on taoline muster seotud ultraviolettvalguse m천juga Maa stratosf채채rile, mis asub maapinnast 20 - 50 km k천rgusel.
Lihtsustatult on pihustamisprotsess selline: sobivate l채hteainete lahus pulveriseeritakse piiskadena eelkuumutatud alusplaadile.

Lihtne meetod on 체hendada piksevarras maaga mitte otse vaid l채bi elektrivoolu registreerimise seadme ja j채채da v채lku ootama.
L천henemis - ehk t체treh체poteesi j채rgi p철철rles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus t체kk, millest moodustuski Kuu.
Laine mehaanilise v천nkumise levimine keskkonnas (Laine kannab 체le energiat, millega ei kaasne aine 체lekandumist)

Laine p천hitunnuseks on energia edasikandmine Kus v천ib laineid kohata V천nkumisi ja laineid v천ib kohata meie 체mber p채evast p채eva.
Lainepikkus - kas vahemaa, mille laine l채bib 체he v천nkega v천i perioodi jooksul v천i kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.
Legeeritud pooljuhid - lisanditega pooljuhid, kus p천hiane kristallv천resse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust.

Laserite loomisega on kaasnenud uute teadusalade, n채iteks holograafia, mittelineaarse optika ja spektrokronograafia teke ja areng.
Lihase kontraktsiooni체hik on motoorne 체hik, mis koosneb 체hest somaatilisest motoorsest neuronist ning lihaskimbust, mida see inerveerib.
Liikumishulk e. impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis.

Lincolnshire 31. m채rts (20. m채rts) 1727 Kensington) oli inglise f체체sik, matemaatik, 5 astronoom, teoloog ja alkeemik.
Lisaks sellele on kasutusel 284 천ppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele v천i allveelaevadele.
Lisaks 천ppe - eesm채rgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise p채ikesepurje esimene katsetus kosmoses.

Loomisega on kaasnenud uute teadusalade, n채iteks holograafia, mittelineaarse optika ja spektrokronograafia teke ja areng.
Lumes on aga veekristallikesi igas asendis ja v채ga paljudel juhtudel langeb valgus neile kaldu ja peegeldub tugevalt.
Lainepikkus on kahe l채hima punkti vaheline kaugus, mis v천nguvad samas faasis, kusjuures . 9. Laine faas, faasikiirus.

Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma N채iteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (j채채), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur).
Laagrid on v채lisk체ljelt kaitstud 천likindlast kum - olla kolvis; ava asemel v천ib kolvil olla ka tagasil철철giklapp.
Lainete 체hinemist nimetatakse interferentsiks. N채htust, kus lained painduvad t천kete taha, nimetatakse lainete difraktsiooniks.

Langedes on valged. Miks? Miks k체lma ilmaga lumi krudiseb? Tavaliselt on see kuuldav kui on v채hemalt 10째 k체lma.
Liikumise suhtelisus - See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, t채hendab, et liikumine on suhteline.
Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu p천hjus). Matemaatikas tegelevad reduktiivse p천hjuslikkusega geomeetria ja algebra.

Lk 83 - 86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava v천i kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis.
Lk 9 - 10 O. Kabardin 얤oolif체체sika k채siraamat LK 237 http://www.fi.tartu.ee/labs/nfl/mtl/images/mikro1.jpg
L채bitavus f0 - laengute vaheline m천juj천ud vaakumis (N) F- aines(N). Elektriv채li on elektrilise vastastikm천ju vahendaja.

Laine on mehaanilise v천nkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim 체htedest punktidest teistesse levivaid v천nkumisi.
Laseritel on mitmeid eeliseid teiste valgusallikate ees: 1) Annavad kitsaid kiirte kimpe, hajumisnurgaga 10-5 radiaani.
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille p천hjustab teise taevakeha gravitatsiooniline k체lget천mme.

L천ppoleku tuum ehk 엝체tartuum v천ib j채채da ergastatud olekusse ja 체leminekul p천hiolekusse kiirata veel gammakvandi.
L천pptulemuseks on soojuse 체lekandmine k체lmemalt kehalt soojemale ja masina poolt 체mbritsevas keskkonnas teostatud muutus.
Lainefront - pind v천i joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on l채binud

Leek on gaasilise v천i gaasi eraldava aine intensiivse p천lemise ala, milles harilikult ilmnevad valgusn채htused.
Lindid on keerat체d rulli ja asetatud met채llkeresse. 횥ks lint on 체hendatud kerega, teine isolee- ritud juhtmega.
Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat, sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit t채hte.

Laadumisest vahelduvvooluringis nim. mahtuvustakistuseks. Mahtuvustakistus(Xc) alalisvoolule on l천pmatult suur, vahelduvvoolule aga mitte.
Laengu 체hik on kulon. 12.Juhis peab olema tekitatud elektriv채li,peavad olema vabad leangukandjad,peavad m천juma j천ud.
Laiemas m천ttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis h천lmab infrapunase, n채htava ja ultravioletse spektriala.

Langemine on 체htlaselt muutuva liikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusj천u toimel.
Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale t천mmatud ristsirge vahel.
Laseri inensiivsus on 2*1022W. Rakendada saaks seda laserit n채iteks , et kiirendada elektrone praktiliselt valguse kiiruseni.

Lainekiir - , monokromaatilisus-체hev채rvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet.
Lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu.
Liikumatu telje on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud j천udude momentide algebraline summa selle telje suhtes on null.

Liikumise suhtelisus t채hendab seda, et valides erinevad taustkehi v천ib keha 체hel ja samal vaatlushetkel paigal v천i liikuda.
Looduskesksust on v천imalik jagada looma-,(zoo), elu- (bio) v천i 철kos체steemikeskseks (f체siotsentriliseks) suhtumiseks.
Lorentzi j천uks nimetatakse laetud osakesele magnetv채ljas m천juvat j천udu, mida arvutatakse vastavalt Lorentzi seadusele.

Luminestsents on tahkiste , vedelike v천i gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel.
Lainefront - Pind ruumis, mis eraldab v천nkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega
Lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. 굸Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel n채gemisaistingu.

L채hi - ja kaugm천ju * L채him천ju Olemas on vastastikm천ju n채htamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad
Lainete interferents koherentsete lainete liitumine, mille tulemusena lained kas v천imendavad v천i kustutavad teineteist.
Liikuda edasi - tagasi (nagu talle saba). Hoidsin traate k채es vastu k천htu, neerude piirkonnas ning ootasin tulemust.

Lik kujutlus ehk visioon. F체체sika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel koosk천lastatud visioonidest.
Lisage j채rk - j채rgult koormisi kuni juhendaja poolt antud v채채rtusteni, registreerides iga kord kruvikute lugemid.
Lorentzi j천ud v채ljendab magnetv채lja m천ju liikuvatele laenguga osakestele ning on m채채ratud Lorentzi seadusega.

L채htudes p채ikesest on planeetide asukoht j채rgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
L천petamisel on vaja uuesti kl천psata nupul 쓘tart ja seej채rel 쓗ead. Andmeid on v천imalik salvestad INSTITUUT
Laengud on seotud kristallv천resse v천i arvuliselt v천rdne t철철ga, mida tehakse neutraalsetesse molekulidesse.

Lainepikkus on p철철rdv천rdeline sagedusega . Heli kiirus 천hus (umbes 330 m/s). Keha massi m천천detakse kaaludega.
Liikumisv천rrand - Liikumisv천rrandiks nimetatakse diferentsiaalv천rrandit, mis m채채rab keha v천i s체steemi d체naamika.
Liikuvateks laengukandjateks on erim채rgilised ioonid ja vabad elektronid. Gaasis esinevat elektrivoolu nimetatakse gaaslahenduseks.

Lisan j채rk - j채rgult koormisi kuni juhendaja poolt antud v채채rtuseni, registreerides iga kord kruvikute lugemid.
L채bim천천dult on ta Maast 11 korda suurem, ruumalalt 1400 korda, pindalalt 125 korda, massi poolest 318 korda suurem.
L천ppkokkuv천ttes on tegu 체likoolide 채ritegevuse intensiivistumisega, mille rahastab l천pptarbija ja seda kahekordselt.

Laminaarne voolamine Viskoose vedeliku (gaasi) korrap채rane voolamine, mille puhul vedelikukihid ei segune 체ksteisega.
Lennukis on aga vastav vastuv천tja, mis teeb vastavad arvutused ning piloot teab oma asukohta VOR jaama suhtes.
Lihtsamalt 철eldes on Autogaas 엝천lge, mida me kasutame LPG (liquid petroleum gas) kohta mootors천iduki k체tus.

Liigirohkeim on elektrigeneraator.D체namomeeter j천um천천tur, m천천teriist j천u v천i j천umomendi m채채ramiseks.
Liitosakesete seoseenergia on v천rdne minimaalse t철철ga,mis kulub selle liitosakese lahutamiseks (l천hkumiseks ) koostisosadeks.
Linnutee on t채hes체steem. Linnuteena paistev Galaktika on suur t채heketas l채bim천천duga 100 000 valgusaastat.

Lisaks serveriarvutile on minul isiklik lauaarvuti ning vennal isiklik lauaarvuti, mida kasutatakse ainult n채dalavahetuseti.
L채채tsjad ehk S0 galaktikad Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka l채채tsekujuliseks galaktikaks.
Laetud aine elektrokeemiline pot. (konst.T*-l s천tlub: aine konts, el.v채lja pot.st, v채lisest r천hust, grav.

Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete k천rvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist t천kete taha.
Liikumise v천rrand on v천rrand, mis v천imaldab m채채rata keha koordinaati, kiirust ja kiirendust mistahes ajahetkel.
Liikumisv천rrand on v천rrand, mis v천imaldab m채채rata keha koordinaati, kiirust ja kiirendust mistahes ajahetkel.

Lubatud orbiidid - k천ik v천imalike elektronteede hulgas orbiidid, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu.
Laineks nimetatakse v천nkumise gradiendiga(dt/dx),pindalaga,ajaga nng s천ltub aine ruumislevimise protsessi.
Langemisnurk - nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge 뿈 Kolmas tase vahel.

Lenzi reegel induktsiooni voolu suund on selline , et tema magnetv채li takistaks muutust mis voolu p천hjustas
Litsentside m체체mine on 채채rmiselt tulus, mist천ttu tundub see ka 체likooli vastavatele struktuuri체ksustele huvipakkuv.
Liugeh천천rdumine - keha liigub ning libiseb m철철da teise keha pinda Fh=關N KIIRUSE MUUTUMISE P횛HJUSED JA KIIRENDUSE

L t - 7 [l= 0,eo4 Uo-7' U=7-Z ot=J-2. -7lE7F=o,cs- ?t2+ 222 ?r- 0,6s" [ t,& U"=y. 0,61. , F,
Liugeh천천rdej천ud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta p천hjustab alati selle kiiruse v채henemist.
Looded maal on aeglustanud ka Kuu p철철rlemist, nii et Kuu on Maa poole p철철ratud alati 체he ja sama k체ljega.

L철철k - ja valgusl철철klaine on tohutult suured ning l천hkamisega ei kaasne radioaktiivseid j채채kaineid.
Laengute vahekaugus on 10 mm ja nendevaheline j천ud on 7 궇 10 -4 N. Milline on teise laengu suurus? 3. Elektriv채li.
Lahutusv천ime on m채채ratud suurima impulsside arvuga, mis v천ivad kiirguse detektoris 체hes aja체hikus tekkida.

Laseriks nimetatakse seadet, mis v천imaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valgus kimpe.
Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis n채itab laengukandjate arvu aine ruumala체hikus (n=N/V; N laengukandjate arv)
Lainefront pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa piirkonnast, kus v천nkumisi veel ei ole.

Laserikiirgusele on omane: 1) 체lik천rge monokromaatsus, 2) kiirte 체liv채ike lahknevus ja 3) v채ga suur v천imsus.
Laserskalpell on kirurgiline skalpell elus bioloogilise koe l천ikamiseks v천i eemaldamiseks laserienergia abil.
Lauds체damik Vajalik, et magnetv채lja v천imalikult v채ikeste kadudega 체helt m채hiselt teisele 체le kanda.

Lenzi reegel induktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele.
Lisaks t채htedele on galaktikates 체sna suurtes kogustes (meie Galaktikas v채hemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu.
Luminestsents aine mittesoojuslik valguskiirgus, mille kestvus 체letab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja.

Luubiks nimetatakse koondavat l채채tse, mille korral vaadeldav ese asetatakse l채hemale kui fookuskaugus.
Laeva puhul on asi selles, et see osa mis on laeval vees, on t채idetud 천huga ning see hoiab laeva vee peal.
Lainepikkus on p철철rdv천rdeline sagedusega , laineharjade arvuga, mis l채bib mingit ruumipunkti aja체hikus.

Leiutistega on ta pannud aluse mitmetele hilisematele avastustele nagu elektrooniline kalkulaator ja arvuti.
Linnutee on minu jaoks huvitav ka sellep채rast, et on palju erinevaid rahvajutte ja -uskumusi Linnuteest.
Laser 체hev채rviline, pidev, koherentsed valguslained; H천천glamp mitmev채rviline, pausidega.

Lihtsaim liikumisvorm on 체htlane sirgjooneline liikumine: konstantsed on nii kiiruse absoluutv채채rtus kui ka suund.
Liikumine m천hnas on kaootiline. 2. Spiraalharud- noored, heledad t채hed, spiraalharud p철철rlevad 체mber m천hna.
L채hikaugustel on elektrostaatiline t천ukej천ud prootonite vahel umbes 100 korda n천rgem kui tugev tuumaj천ud.

L채채tse fookus - punkt op. peateljel,mida l채bivad peateljega paralleelsed kiired p채rast murdumist l채채tses.
Laine pikkus piki levimissihti m천천detud l채himat vahekaugust kahe samas taktis v천nkuva punkti vahel.
Lainepikkus piki levimissihti m천천detud v채himat vahekaugust kahe samas taktis v천nkuva punkti vahel.

Lamda0 - liikumatu valgusallika lainepikkus c-valguse kiirus vaakumis 3*10astmel 8m/s v-radiaankiirus
Leiutis Edisoni kinetoskoop v천imaldas paljudel inimestel esmakordselt vaadata liikuvat pilti.
Lipiidne kaksikkiht on dielektriliste omadustega, mis t채hendab, et teda saab v채lise v채lja m천jul polariseerida.

L채채tse fookus punkt l채채tse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired.
Laiendm채채ramatus b - t체체pi m채채ramatuse jaoks on U B R = 2 쨌 uB R = 1,271 꽗. Takistuse liitm채채ramatus on
Luminofoorid on paljud orgaanilised v채rvained, ka v채ikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained.

L천ke on vabas 천hus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele v천i muule tulekindlale alusele.
L체hise korral on vooluallikaga 체hendatud juhtide kogutakistus v천rdne ainult 체hendusjuhtmete takistusega.
Laineosake on footon ehk gammakvant . T채nap채eval tuntakse erinevaid elementaarosakesi 체le paarisaja.

Lainepikkuseks nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima samas faasis v천nkuva punkti vahel.
Langemis - , peegeldumis- ja murdumisnurkade all m천istetakse kiirte ja pinnanormaali vahelisi nurki.
Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, v채hene hajuvus, suur v천imsus.

Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja p철철rlemine, v천nkumine ning lainetamine.
Lk 84 - 88 5. Eesti P채evaleht 4. veebruar 2005 Igiliikuri poole p체체dleb inimene igavesti
Lmillised on stabiilse tuuma tingimused? looduses on erinevas koguses isotoope,m천ned pole stabiilsed.

Luup on l체hikese fookuskaugusega l채채ts, mille abil saadakse esemest suurendatud n채iv kujutis.
L채htudes p채ikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
Laava - ehk kilpvulkaanide koonused on laugete n천lvadega (58o) 2 ja koosnevad ainult laavast.

Lainefunktsioon - T천en채osuslainete konkreetset kuju ja ajalist muutumist kirjeldav matemaatiline avaldis.
Lainepikkus on v채ike.Sisefotoefekt-elektronid vabanevad sidemetest(j채채vad ainesse) pooljuhtides.
Lainepikkus v채him vahekaugus kahe samas taktis v천nkuva laine punkti vahel (nt laineharjade vahel)

Lainepikkused on erinevad; erineva kestvusega pausid lainetes 14. Kirjelda valguse kiirgumist aatomitest.
Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja v천ib k체체ndida 체liv천imsusteni.
Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda v채hem ookeanivees.

Laine on perioodiline nii ajas kui ruumis (ruumikoordinaadina vaatleme kaugust laineallikast s).
Linnutee on miljardite kaugete t채htede 체htesulav valgus, see t채hendab Linnutee on t채hes체steem.
Lisakaitsevahend Elektriseadmeis isoleerkaitsevahendid, mis ei taga seadmeis kaitset elektirvoolu eest.

Luminestsents on helendus mille p체hjuseks ei ole kuumutamine vaid teised m천jutused ehk k체lm helendus.
L채htekivim Peenemaks murenenud pindmine kivim, mis kogub mullatekkeks vjalikku tolmu ja niiskust.
L채채tse suurendus on f체체s. suurus, mis n채itab, mitu korda erinevad kujutise m천천tmed eseme m천천tmetest.

Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju s천ltub osakese potentsiaalsest energiast.
Levimiskiirus keskkondades on erinev. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal.
Levinumaid on uued tihedad aknad ja vana loomulikul t천mbel enam mittetoimiv ventilatsioonis체steem.

Lisaks vesinikule on gaasis heeliumi, l채mmastikku ja hapnikku, mis lisavad planetaarudule sinist v채rvust.
L채htudes huygens - Fresneli printsiibist, tuletada avaldis kahe pilu interferentsi maksimumide leidmiseks.
L채채tse fookus on punkt, milles koonduvad optilise teljega paralleelselt langenud kiired peale l채채tses

Laser on seade, mis v천imaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe.
Luminestsents - helendus, mille p천hjuseks ei ole keha h천천gvele kuumutamine, vaid teised m천jutused.
L채hemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi kaugus meie koduplaneedist k천igub 400 ja 60 milj.

Lambi h천천g - niitide 천ige paiknemise peegeldi suhtes tagab soklitappide ebas체mmeetriline asetus.
Langeda kuni - 90-ni. 횛hk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad 채ra
Lainete interferents on kahe v enama laine liitumine, mille tulemusena nad kas tugevnevad v천i n천rgenevad.

L채채tse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis l채bib l채채tse fookust.
L천ppaktseptoriks on kinoon QA. Trap limited mudel eksiton liigub pidevalt antenni ja tsentri vahet.
Lahkudes nasa - st 1973. aastal, t철철tas ta televisioonikompaniis ja suures aerokosmilises firmas.

Lainepikkuseks nimetatakse kahe l채hima 체hesuguses seisundis (faasis) oleva punktivahelist kaugust.
Lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkkuste erinevusest v천i erineva kestusega pausidest lainetes.
Laskmise puhul on eelk천ige tegemist nn. impullsm체raga, s.t. l체hiajalise v채ga intensiivse heliga.

Lihtmehhanismid on v채ga lihtsa ehitusega, mis enamasti kuuluvad keeruka ehitusega mehhanismi juurde.
Lihtsalt 철eldes on laine sagedus see kui tihti tuleb uus laine ehk mitu lainet 체hes perioodis tekib.
Liikuval kehal on mass alati suurem kui seistes. Lisamassi annab kehale lisatud kineetiline energia.

Lisaks nendele on veel paljusid t채htkujude kirjeldusi,mida v천ib leida peaaegu igast t채heatlasest.
Lo3 - og t iq^*;er""re-, u! --77- 4ri.ni r- ;ffi-= 6:ffi" h, q" 11/ 1 l rl t' ENr." l".l/
L채him천ju teooria on olemas vastastikum천ju n채htamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku.

Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne.
Lennupaugud on kahjustanud rahvusparke ja loodus- ning kultuurim채lestisi, eriti kivimoodustisi.
Liikumine elektri - ja magnetv채ljas s천ltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust.

Laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha v천i ainekoguse piires.
Laine - perioodiline liikumine, ruumis liigub edasi kehade v천i v채ljade kindel paigutus.
Lainepikkus on palju l체hem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui n채htaval valgusel.

Lainete murdumine n채htus, kus laine muudab levimise suunda 체leminekul 체hest keskkonnast teise.
Lambda - lainepikkus, m. p- impulss kgm/s. 104. Nim 4 fundamentaalset f체s vastastikm천ju.
Liikumise suund on vedelikust v채ljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud v채채rtusest suurem.

Lisaks sellele on avastatud ka mikromaailmas tuuma energia ja selle rakendamine- tuumaenergeetika.
Liugeh천천rdumine tekib 체he keha libisemisel m철철da teise keha pinda ja takistab seda liikumist
Lx tt - tr "Y'''&"'b'd\^r'a-1'alA (nJ *$ d*1. = eX V r J- ^. o-''4 i'trJ궗-6.^i '1.-1r I

L채bim천천dult v채ikseimaid nimetatakse k채채busteks ja nende l채bim천천t on k천igest umbes 10% P채ikese omast.
Laengu pinnad on tasakaalus. J횆RELDUS: Laengute tasakaalu korral juhi sees elektriv채li puudub.
Lainejada - aatomist v채ljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid.

Lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sf채채ridega sf채채rilisteks laineteks.
Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud normaali ja langenud kiire vahel.
Lekutes on aatomil 체ks kindel energia diskreetsest energiate hulgast: 2.Sageduste reegel.

Liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist j채lgime, seda nim. taustkehaks.
Lliptilised galaktikad on 체mmarguse v천i pikliku kujuga, nende heledus v채heneb 체htlaselt serva suunas.
L천pmatu tee on see, kui igale l채bik채idud kilomeetrile j채rgneb j채lle samasugune kilomeeter.

L천ppk천rgus on 0. Kasutan liikumisv천rrandit ning saan ruutv천rrandi, millel on kaks lahendit.
Lainetus on v천nkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine, valguselaine.
Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin galaktiliseks laiuseks ning pikkuskraadilist nurka galaktiliseks

Lambi vaheta - miseks esilaternas tuleb esmalt lahti keerata hoidik-ehis- v천ru kinnituskruvi.
Lihtmikroskoop on luup 뿈 Liitmikroskoop koosneb kahest l채채tsest(v천i l채채tsede s체steemist)
Liikumise trajektoor on suhteline, st., et erinevate kehade suhtes v천ib trajektoori kuju olla erinev.

Liitosakese seoseenergia on v천rne minimaalse t철철ga mis kulub selle liitosa l천hkumiseks koostisosadeks.
Lillakas - violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel v천ib osa v채rvusi puududa.
L천pmatu on see ruum, kus igast meile n채htavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi

L체hikesed see t채hendab 20 200 aastat n채iteks Halley komeet, Hyakutake komeet,
Laine on servadest piiratud ja 채채rmistel sekundaarallikail pole 체hel pool naabreid.
Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni v천nkumine on antud hetkeks j천udnud.

Langemisnurk on langeva kiire ja langemispunktist t척mmatud pinnanormaali vahele j채채v nurk.
Lateroskleroos motoorne n채rvihaigus, mis r체ndab tahtlikke liigutusi kontrollivaid n채rve.
Linnutee t채hes체steemis on vesinikki toheduseks keskmiselt 체ks aatom suhkrut체kisuuruse ruumiosa kohta.

Loodusseadusi on v천imalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt 천igesti k체sida.
L채채tse fookuskaugus on f, g meetri kaugusel on objekt, saame kujutise b meetrit l채채tsest tagapool.
L천pmatu maailmapilt - T채hed on kauged p채ikesed,t채hed on koondunud s체steemidesse- galaktikatesse.

Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumaj천u kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades.
Lainepikkus - 貫; v천rdub valguslaine kahe samas v천nkefaasis oleva l채hima punkti vahelise
Lenzi reegel - induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale p천hjusele.

Lihtsamalt 철eldes on parallaks objekti n채iv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise t천ttu.
Looduslikus uraanis on ainult 0.7% l천hustuvat isotoopi 235U, 체lej채채nud 99.3 % on mittel천hustuv
Laengutihendaja on erinimeliselt laetud kehade (plaatide) s체steem kindla mahtuvuse saamiseks.

Laine pikkus on m . Levimise kiirus = valguskiirgus, erinevates lainetes neeldub erinevalt.
Lainefront - on pind, millel k천ik keskkonna punktid v천nguvad 체hes ja samas lainefaasis
Laineperiood - aeg, mis kulub kahe j채rjestikuse laineharja m철철dumiseks mingist punktist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkut천mbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi t천ttu S체dame seiskumine s체damelihase krambi t천ttu S체dame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagaj채rel s체dame seiskumine.
Liikumishulk on keha mass kilogrammides korrutatud selle kiirusega meetrites sekundi kohta.
Luminestsentslambid on h천천glampidest mitmeid kordi 철konoomsemad ja annavad meeldivamat valgust.

L채채tsi on kahte liiki:1) kumerl채채ts - keskelt paksem kui servades, koondab valgust.
Laengukandjateks on elektronid. Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades generaatorite abil.
Lainefront nim k천ige eesmist samafaasipinda, kuhu h채iritus on keskkonnas j천udnud.

Lainete k채iguvahe - teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel l채bida liitumispunkti j천udmiseks.
Lineaarsetes keskkondades on elektromagnetv채lja mugav kirjeldada nn. makros- koopiliste v천rranditega:
Lahtiv천tu - ja koostet철철del l채heb vaja veel mitmesugu- seid rakiseid: T철철riistad.

Laine - v천nkumise edasikandumine ruumis 27. Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus?
Lainepikkus kahe l채hima 체hesuguses faasis v천nkuva punkti vahemaa 貫=vT ja 貫館=v.
Laiustel on ka virmalised j채lgitavad keskmiselt 60-kraadisel v천i k천rgemal laiusel.

Leiulaine amplituud on seejuures suurem ioonide vahetus l채heduses ja v채iksem nendest kaugemal.
Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat
Liikumise suhtelisus t채hendab seda, et erinevatekehade suhtes v천ib liikumine v채ga erinev olla.

Liikumishulga muutus on v천rdeline kehale m천juva j천uga ning toimub samas suunas m천juva j천uga.
Loodud enam - v채hem samasugusena, kui ta on praegu ning vaid m천ni tuhat aastat tagasi.
Loodusn채htuse ennustamine on v채ide selle n채htuse toimumise kohta tulevikus v천i mingis teises kohas.

Loodusn채htuste ennustamine on v채ide selle n채htuse toimumise kohta tulevikus v천i mingis teises kohas.
Laine on harmooniline, kui h채iritused alluvad harmoonilise v천nkumise seadusele.
Laine peegeldumine laine tagasi p철철rdumine kahe keskkonna lahutuspinnalt l채htekeskkonda

Laineharjade vahe on 6.0 m. (a) Kui kiiresti lained levivad? (b) Kui suur on laine amplituud?
Liikluse tihenemine on sundinud ka mootor- ratastel ning motorolleritel rakendama suunatulesid.
Linnutee on seniarvatust tunduvalt suurem ning et P채ike ei paikne Linnutee keskmes.

Lk 110 - 117 Sirje Keevallik P채ike ja atmosf채채r 2. 횥ldmaateadus g체mnaasiumile
Lk 61 - 63 7. Millistes kehades tekib elastsusj천ud? Too m천ned elulised n채ited.
L천pmatus Kujundatud eituse baasil See, millel ei ole l천ppu. Universum on

Lainef체체sikast on teada, et p철철rdliikumine on p철철rlemistasandis vaadeldes v천nkumine.
Liikumisv천rrand matemaatiline avaldis, mis n채itab keha koordinaatide s천ltuvust ajast
Linnuteed on uuritud ammustest aegadest peale ja selle kohta on olnud eriarvamustel.

Loojumatul t채hel on n채ha m천lemad kulminatsioonid, loojuval ainult 체lemine kulminatsioon.
Lorentzi j천ud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka magnetv채lja suunaga.
Luuser - f체체siku hallolluses toimub ja katsun j채rgnevalt olukorda p천hjendada.

Lahutusv천ime t채hendab v채himat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel
Laine omadusi on raske uurida , sest lainte pikkused on v채iksemad aatomi m천천tmetest.
Laser - ja kiirendusandurid on paigaldatud auto esimese parempoolse ratta ette.

Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab v천itu j천ud.
Lihtsalt seletatuna t채hendab see valem, et mass ja energia on ekvivalentsed, v천rdv채채rsed.
Liikumisv천rrand V천rrand, mis kirjeldab m천nda liikumist iseloomustavat suurust ajas.

Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ja paksus umbes 1000, sisaldades 200400 miljardit
Lisaks eeltoodule on erialakirjanduses j천utud mitmeti arusaamale, et tegu on fiktsiooniga.
Litosf채채ri koostises on hapnikku, r채ni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi,

Liugeh천천rdej천ud tekib 체he keha libisemisel m철철da pinda ja takistab seda liikumast.
Liugeh천천rdej천uks nimetatakse h천천rdej천udu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
Logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes.

Lorentzi j천ud on suunatud risti laengu liikumise suunaga ja risti magnetv채lja suunaga.
L채채tseks nimetatakse l채bipaistvast ainest keha, mis koondab v천i hajutab valgust.
Laine on v천nkumiste ruumis levimine, mida p천hjustab v천nkeallika v천nkumine.

Laserskalpelli abi on v천imalik opereerida 채채rmiselt t채pselt ja minimaalse verejooksuga.
Lenzi reegel - Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale
Lihtmehhanismid on seadmed, mis lihtsustavad t철철d v채hendades v척i muutes j척u suunda.

Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikar체hmas.
Linnutee on k천ige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi t채htkuju suunas.
Lxo - 7 t' / \J {i( .)i^d . ,. D "a-h|^*l L I t11]t:'t.|t/z I , 8 ,\1 q I,.J

L체hiperioodilised on valgemad ning kuumemad ja neil on 체hessugune absoluutne t채hesuurus.
Laetud ioonid ehk katioonid hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole.
Laine on perioodiline kui perioodiline kohamuutus.Elektronikoht on leiulaine.

Laineoptika 혻Tegeleb혻laineiseloomust혻tulenevate혻n채htustega.혻(inerferents)
Lainepikkus - kaugus kahe teineteisele l채hima, samas faasis v천nkuva punkti vahel.
Laser - mis see on? MATEMAATIKA Hiina t채hestikus on 10000=104 hierogl체체fi.

Leptonid on n천rga vastastikm천ju esindajad ning v천ivad esineda ka iseseisvalt.
Leptonid on spinniga 쩍. Leptonid v천ivad olla elektrilaenguga v천i neutraalsed.
Liibuvad kerav채lgud on erevalged. Need laskuvad m천nele esemele v천i veerevad m철철da seda.

Lokaalne r체hm - linnutee + 30 l채himat galaktikat , ligikaudu 1 Mpc (suurus) 2) VIRGO
Lainefront - piir kuhu h채iritus on j천udnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine
Laiv천rgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtv천rgus.

Liikumisgraafik graafik, mis n채itab keha asukoha (koordinaadi x) s천ltuvust ajast
Lk 63 - 64 n-t체체pi pooljuhtides kannavd elektrivoolu peamiselt elektronid.
Loendurid on l체litatud kointsidentsskeemi, teisel juhul antikointsidentsskeemi.

Loodusvara on nafta. Sellest toorainest s천ltub t채nap채eval kogu meie 체hiskond.
Looga ula - ja alaossa augud ning suletakse need keermeta- kukkumine nii ohtlik.
Lorentzi j천ud j천ud millega magnetv채li m천jutab magnetv채ljas liikuvat laengut.

Lainete interferents - N채htus, mis tekib mitme 체hesuguse lainepikkusega laine liitumisel
Lambda 貫), lainek천rgus (t채his h) ja lainete levimiskiirust(t채his v).
Langemis - ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist.

Langevateks t채htedeks ehk lendt채htedeks, kuigi neil pole t채htedega mitte midagi tegemist.
Laserikiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja v천ib olla 체liintensiivne.
Liikumise v천rrand seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas.

Lisaks sellele on enamamikes k체tustes ka enamal v천i v채hemal m채채ral mineraalosa.
Litosf채채r on jagunenud inimene k체lastanud ainult paarik체mneks 체ksteise Kuud.
Loomise v천imatusest - masina, mis suudaks l천pmata kaua teha t철철d, kulutamata seejuures

L체hidalt 철eldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks t철철ks.
Lahutusv천ime piir on umbes valguse lainepikkusega samas suurusj채rgus ehk umbes 300 nm
Laine murdumine - laine levimissuuna muutumine 체hest keskkonnast teise 체leminekul.

Lainepikkus kahe l채hima 체hes ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus.
Lainepikkus laine kahe samas faasis v천nkuva l채hima punkti vaheline kaugus.
Lainepikkus 5 - 400nm (체helt poolt n채htav valgus, teiselt poolt r철ntgenkiirgus)

Lav - s. Tuumaelektrijaama ehitamine ja k채igushoidmine on v채ga kallis.
Leptonid elementaarosakesed, mis ei koosne enam v채iksematest osakestest.
Liikumise pidevus - oma liikumisel ruumis peab keha l채bima k천ik trajektoori punktid.

Lorentzi j천uks nimetatakse magnetv채ljas liikuvale elektrilaengule m천juvat j천udu.
L채bipiastvuse koefitsent on v채ikseim (kohalikul) keskp채eval ja suurim hommikul ning 천htul.
L채채tseks nimetatakse l채bipaistvast ainest keha keha mis 꺖 koondab valgust.

L천pmatusse teravustamine on vajalik vaadeldava kujutise tekkimiseks paralleelsetest kiirtest.
Laine - ja kvantteooriad ei ole vastandlikud vaid t채iendavad teineteist.
Laine on inimese silmale n채htav, r채채gitakse, et aatom kiirgab valgust.

Lainepikkus nim teepikkust, mille v천rra laine levib 체he perioodi jooksul.
Lainepikkus on 10 ... 380 nm, infrapunase kiirguse lainepikkus 0.77 ... 340 nm.
Laserkiirgus on ohtlik, kuna v천ib p천hjustada silmakahjustusi ja p천letushaavu.

Lihaskontraktsioon on keemilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks ja soojuseks.
Liikumise suhtelisus keha paigalseis ja liikumise trajektoori kuju s천ltub taustkeha
Liikumistrajektoor on p천hjustatud suure massiga kehade t천mbej천ust ja taevakeha enda

Liikuval kehal on kineetiline energia, mis s천ltub kena massist ja tema kiirusest.
Lisakoormiste vead on neist tunduvalt v채iksemad, seega v천ib need arvestamata j채tta.
L채채tsede s체steem ehk mikroskoop, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis.

L체hemalt 철eldes on see aineosakeste liikumisele suunatud liikumine elektrij m천jul.
Laengutevaheline j천ud on ja nendevaheline kaugus 4 millises dielektrikus laengud asuvad?
Lainefront - piirkond v천i ala keskkonnas, kuhu lainev천nkumised on j천udnud.

Lainepikkus - kahe l채hima 체hesuguses seisundis oleva punkti vaheline kaugus.
Lainepikkus on ca 1 mm kuni 1 dm. Lained neelduvad toidus kus on vee molekule.
Laminaarne voolamine kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad 체ksteise suhtes.

Lii mrnisvdrrar - 1ja kui seertutab harnl(onilistele! dnktrmistele, leidkeperiood.
Liikumistee on m천jutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise t천mbe poolt.
Linnutee l채bim천천t on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist t채hest.

Lisaks planeetidele on P채ikeses체steem koduks ka paljudele v채iksematele objektidele.
Loon - suitsuandur ei ole vaatamata radioaktiivsusele inimesele ohtlik.
L채채tse fokaaltasandiks nim. tasandit, mis on risti optilise peateljega ja l채bib l채채tse

Laengu j채채vus - elektriliselt isoleeritud s체steemi kogulaeng on j채채v suurus.
Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis n채itab laengukandjate arvu 체hes ruumala체hikus.
Laikude piirkonnas on P채ikese magnetv채li sadu kordi tugevam kui 체lej채채nud osas.

Lainefront pind, mis eraldab keskkondi, kuhu laine on ja ei ole levinud.
Lainefunktsiooniks nim. tasapinnalise laine amplituudi A kolmem천천tmelist analoogi.
Liugeh천천re teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev h천천rdumine.

Liugh천천rdej천ud Suunatud liikumisele vastassuunas, v천rdeline r천humisj천uga.
Looduslik kaaslane ehk Kuu v천ib tiirelda ka m천ne teise planeedi v천i t채he 체mber.
L채bitungmisv천ime on v채iksem kui 棺 -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel.

Lagunemine on juhuslik protsess ning seda ei saa kunagi t채pselt ennustada.
Lainepikkus on v천rdne laine levimiskiiruse v ja laine sagedus f jagatisega:
Lainesagedus - v천rdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv aja체hikus.

Lk 4 - 9 3)Kokkuv천tte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus
Looduskeskne suhtumine t채hendab looduse ja selle k천ikide olendite heaolu arvestamist.
Lorenzi j천ud on j천ud mis m천jub liikuvatele laetud osakestele magnetv채ljas.

L채htu - des sellest saame m철철das천idu pikkuse Sv m채채rata j채rgmise
Lainefront - piir, kuhu veepinna h채iritus esimese laine n채ol j천udnud on
Laminaarseks nim. re탑iimi, kui osakesed liiguvad 체ksteisega paralleelselt.

Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.
Leiulaineteks nimetatakse mikroosakeste leiut천en채osust m채채ravaid laineid.
Liikumise suhtelisus - Keha asukoha m채채ramine mingi teise keha (taustkeha) suhtes.

Liikumisest on m천tet r채채kida vaid v채hemasti kahe keha (objekti) korral.
Loomis - akti v천imalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud.
Lorentzi j천ud on j천ud millega magnet v채li m천jutab liikuvat laetud osakest.

Ltt - *,ul*,Lq e wrfi @r Wh- r r\bT c|r' R url, Lt A -tl "r*-*q..-,
L채him천ju teooria on teooria 2 keha m천jutavad teineteist l채bi t체hjuse.
L체liti p천hiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide s체stem, k채si-, vedru-,

Laengukandjateks on metalli aatomi v채liskihi elektronid ehk valentselektronid.
Lainepikkus teepikkus, mille laine l채bib 체he v천nkeperioodi jooksul.
Langemisnurk on v채ike ja p채ikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi.

Loentzi j천ud - elektromagnetv채ljas liikuvale elektrilaengule m천juv j천ud.
L채binud kiired on p채rast l채채tse l채bimist optilise peateljega parallelsed.
L천hustumine ehk s체nteesireakts./termotuumareakts. 7.tuumade l천hustumine.

Laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, n채iteks 천hus.
Lainepikkus - 貫 궥 Periood - T 궥 Sagedus - f 궥 Kiirus 궥 Amplituud
Langeda kuni - 133흿C-ni. Raskusj천ud on seal 2,7 korda v채iksem kui Maal.

Leptonid on tugevale interaktsioonile mittealluvad elementaarosakesed.
Levinuimaks sooja - allikaks on tuli, mille k체tuseks on puit, s체si v천i 천li.
Lihtsamalt 철eldes gravitatsioon hoiab planeete, t채hti ja galaktikaid koos.

Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes v천ib liikumine olla erinev.
Liitris vees on 1000g/18gmol-1 = 55.6 mooli, st vesi ise on 55.6 molaarne.
Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal)

L채bimisv천ime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, alfaosakestest.
L채bim천천duga 200 - 300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel.
Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni.

Laineperiood - aeg, mis kulub valguslainel 체he lainepikkuse l채bimiseks.
Lainete liigid pikilained gaasimolekulid v천nguvad pikki levimissuunda.
Lambda geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline t채ht kaksikute t채htkujus.