- L tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

1

Laam Laam on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Litosfäär" title="Litosfäär" style="color: rgb(11, 0, 128); background-image: none; background-position: initial; background-size: initial; background-repeat: initial; background-attachment: initial; background-origin: initial; background-clip: initial; font-family: sans-serif; font-size: 14px;">litosfääri</a> hiigelplokk, mis piirneb <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Seismoloogia" title="Seismoloogia" style="color: rgb(11, 0, 128); background-image: none; background-position: initial; background-size: initial; background-repeat: initial; background-attachment: initial; background-origin: initial; background-clip: initial; font-family: sans-serif; font-size: 14px;">seismiliselt</a> aktiivsete vöönditega.

Pinnamood

1

Laama alla - subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort.

Laamtektoonika

1

Laamade lahknemine – esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud • tekivad riftid ehk murrangulõhed • uue maakoore moodustumine • pangasmäestike teke • kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa

Riigieksami materjal

0

Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril • mineraal - looduslik tahke või keemiline ühend, millele on iseloomulik kristallstruktuur • kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass • tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim • settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.

Litosfääri konspekt

0

Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk.

Litosfäär küsimused ja vastused

1

L mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse.

Euroopa Loodusvööndid

0

Laam - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad

Laamad, vulkaanid

0

L vahel on kaubandus väike 15.RIIGI MEETMED KAUBANDUSE REGULEERIMISEKS *Rahvusvaheline kauplemine toimub riikidevaheliste kokkulepete e kaubanduspoliitika kaudu: 1. Riigid moodustavad vabakaubandus organisatsioone – NAFTA, EFTA 2. Rahvusvahelist kauplemist kaubagruppide osas reguleeritakse WTO kaudu.

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

0

Laamtektoonika – õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist; laamad lahknevad, s.t liiguvad teineteisest eemale ja põrkuvad, s.t liiguvad teineteise poole (ookeaniline ja mandriline, mandriline ja ookeaniline ning ookeaniline ja ookeaniline) ning liiguvad teineteise suhtes küljetsi.

Litosfäär

0

Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid:  vulkanism;  maavärinad;  kurrutused – kurdmäestike teke;  murrangud – pangasmäestike teke;  kivimite teke ja ringe;  maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine

Laamtektoonika

1

Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.

Planeet Maa

1

Laama äärealadel on vulkaanipurskeid. Ookeanilaamad on raskemad kui mandrilaamad.

Maa

0

Laam - ehk plaattektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi;  Laam – litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril;  Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.

Litosfäär

1

Laamad - suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad

Laamad

0

La manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre)

Euroopa geograafiline ülevaade

0

Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt • Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks.

Laamtektoonika

1

Laama kesk - või ääreosas jne).

Hiina, uurimistöö

0

Laastus vasak - ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt.

Referaat: Rootsi

0

Laamade eemaldumine – Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.

Laamatetoonika

0

Laamtektoonika - on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest, mis kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad.

Geograafia riigieksami mõisted

-1

Laamtektoonika ehk laamade liikumine • Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; • laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad “ujuvad” ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; • laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; • liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.

Laamtektoonika

0

Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta.

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

0

Laamtektootika - õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed

Litosfääri mõisted

-1

Laamade lahknemine – Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift – kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika)

Vulkaanid

0

Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Laamade põrkumine – Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni.

Laamatetoonika

0

Laamade kokkuliikumine – 10-11 cm aastas Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nozca laam, tekivad süvikud, mäestikud.

Litosfäär

0

Laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu.

Maa siseehitus - Litosfäär

0

Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest.

Litosfäär küsimused ja vastused

0

Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks.

Lõpueksami kokkuvõte

0

Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla

Geograafia mõisted.

0

Laamtektoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor & vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks.

Vulkaanid

0

Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.

Geograafia põhimõisted

0

Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.

Vulkanism

0

Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest.

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

0

Laam on litosfääropank, mis liigub 1 –10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks.

Geograafia koolieksam 2013

0

Laane - , palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene.

Alutaguse madalik

0

Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega.

Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused

0

Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega.

Litosfäär

0

Laava - vulkaanipurske tagajärel Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne maapinnale jõudnud magma.

Geograafia põhimõisted

0

Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast.

Vulkanism

0

Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid.

Nõmmemetsa taimekooslus

0

Laamade eemaldumisvööndis on magma pärit vahevööst ning see purskab tavaliselt rahulikult lõhevulkaanidena.

Vulkanism

0

Laanemetsad - moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes

Metsad, niidud,vesi,sood

0

Laam – maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal.

Geograafia 11. klassi konspekt

0

Laam - maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal.

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

0

Laastavam on elektriröövpüük, mille juhtusid on mitmel korral registreeritud Porijõel.

Peeda jõgi

0

Laam – maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas.

Vulkaanid

0

Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid.

Vulkaanid

0

Laamtektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähte.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

0

La palma on Kanaari saarestiku suuruselt viies saar ning asub saarestiku loodeosas.

Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus

0

Laam – litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst.

Vulkaanid

0

Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi.

Litosfäär, konspekt

0

Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised.

Litosfäär

0

Laamtektoonika on teooria, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi.

Litosfäär

0

Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Litosfäär

0

Laam on maakoore ja vahevöö ülemise osa (kliptosfääri) hiigel pangas.

Geo konspekt

0

Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim.

Vulkaanid

0

Laamtektoonika – laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus.

Geograafia mõisted.

0

Laachi järv on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis.

Saksamaa

0

Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.

Geograafia mõisted

0

Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid:

Laamtektoonika

0

Laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi.

Looduskatastroofid

0

Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre.

Laadoga järv

0

Laam - jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud.

Geograafia - Litosfäär (ptk7-8)

0

Laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris sugukond naistesõnajalalised.

Metsabotaanika

0

Laanemets - esineb enamasti gleistunud või näivleetunud muldadel.

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

0

Laamtektoonika – õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist

Riigieksami materjal

0

Laamade lahkuliikumine - moodustub juurde uut noort maakoort ~2-3 cm aastas.

Litosfäär

0

Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.

Geograafia muld, looduskaitse, kliima, pinnavormid

0

Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..)

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

0

Laam - suur, lai tükk või lahkam avar pind või väli.

Maa kui süsteem

0

Laam – suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas.

Litosfäär

0

Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas.

Geograafia konspekt

0

Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid.

Maakera siseehitus, laamad

0

Laamtektoonika on laamade ehitust ja liikumist käsitlev õpetus.

Litosfäär

0

Laam - litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril.

Mõisteid kirjanduse eksamiks

0

Laam - litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega

Litosfäär

0

Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul.

Saaremaa - referaat

0

L tumetaiga – esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga

Euroopa Loodusvööndid

0

Laam - naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk

Geograafia mõisted

0

Laamtekroonika - teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist)

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

0

Laamtektoonika – õpetus laamade ehitusest ja liikumisest.

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Laam - suur litosfääri blokk, liigub vahevööl

Litosfääri mõisted

0

Laadoga – Euroopa suurim, Asub Loode-Venemaal

Euroopa jõed ja järved

0

L igikelts – sügavalt ja püsivalt külmunud

Euroopa Loodusvööndid

0

Laam - suur maakoore vblokk, mis liigub.

Litosfäär

0

Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat.

Litosfäär

-1

Laamade liikumine - laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

0

Laastud on tehtud käsitsi kuusepuust.

Rumeenia

0

Laamad – Litosfääri hiigelblokk.

Kordamine geograafia kontrolltööks

0

Laam – maakoore hiigel plokk

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Laanelille õis on väga sarnane tähele.