SÔnu seletav sÔnaraamat

Lepinguteooria - olemus seisneb selles, et riik luuakse lepingu sÎlmimisega. Lepingu sÎlmimise motiivid vÎivad olla erinevad (sofistid Vanas kreekas) VÎrdsed kodanikud pidasid selleks vajadust kaitsta sisemist korda ja kaitsta oma riiki vÀlisvaenlaste eest.
LiisinguvĂ”tja on kohustatud: kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lĂ€htuti liisingulepingu sĂ”lmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; sĂ€ilitama liisingueset sellisena, nagu see temale ĂŒle anti, vĂ€lja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; lepingu lĂ”ppemisel tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale anti, vĂ€lja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu jĂ€rgi kuuluvat liisingueseme omandamise Ă”igust.
Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid: a) semantilised argumendid (semantika – Ă”petus tĂ€hendusest; sĂ”nade ja lausete tĂ€hendusest lĂ€htuvad argumendid) b)sĂŒntaktilised argumendid (sĂŒntaks – lauseehitus) nt „Armu mitte surma“ – Armu, mitte surma! Armu mitte, surma! 1.Geneetlised argumendid – esemeks on pĂ”hiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sĂ”nadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine – tĂ€psustavad ja PS vaimu ja mĂ”tet mittemuutvad muutused.

Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lĂ”ppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine – kreeditor loobub nĂ”udest vĂ”lgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid, mida kaitstakse kĂ”rgelt isiklikkude hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu Ă”igusrikkumistest Kui kohtunik mĂ”istab kohut hooletult vĂ”i valesti, Vastutus vĂ€lja asetatu vĂ”i vĂ€lja riputatu eest, Kui hoonest on midagi vĂ€lja heidetud vĂ”i vĂ€lja valatud, Laeva, vÔÔraste maja, sissesĂ”idu hoovi peremehe vastutus.
Lihtlitsents - Loa andmisel vĂ”ib autor endale jĂ€tta samasugused Ă”igused, mille ta andis teisele isikule teose kasutamiseks, ning vĂ”imaluse anda samasugused Ă”igused kolmandale isikule (lihtlitsents) vĂ”i loobuda oma ĂŒleantud varaliste Ă”iguste teostamisest lepinguga konkreetselt kindlaksmÀÀratud ulatuses ja tingimustel (ainulitsents). 27. Teose kasutamiseks loa saanud isik vĂ”ib lubada kolmandal isikul teost kasutada (litsentsi loovutada) ainult autori eelneval nĂ”usolekul (sublitsents).
Lisatingimused on lĂ”plikud 3. VĂ”ib olla suuline vĂ”i kirjalik 4. MÀÀratud on alghind ja pakkumise samm 5. VĂ”itjaga sĂ”lmitakse ostu-mĂŒĂŒgileping Autorikaitse Seaduse eesmĂ€rk on kaitsta autoriĂ”igusi ja arendada kultuuri AutroriĂ”igus tekib jĂ€rgmistele asjadele: 1. Kirjandus 2. Kunst 3. Teadus 4. Koreograafia 5. Audiovisuaalne 6. Tarbekunst See ei laiene ideedele, kohtulahenditele, Ă”igusaktidele, pĂ€evauudistele, ĂŒksikud vĂ€ited, riigi ametlikud sĂŒmbolid, On olemas autori hĂŒvitusfond.

LĂ”puleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmĂ€rgi (tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi vÔÔra asja enda valdusse vĂ”tmine jne ). Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb kĂŒll kĂ”ik endast sĂ”ltuva kuritegeliku eesmĂ€rgi saavutamiseks, kuid temast mittesĂ”ltuvatel asjaoludel soovitud tagajĂ€rge ei saabu (relvastatud mĂ”rva kavandaja laseb mööda vĂ”i ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole vĂ”i sillalt vette visatud ohver ujub vĂ€lja jne
Laenuleping – Leping, millega ĂŒks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma vĂ”i asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma vĂ”i tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping – Leping, millega ĂŒks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) kĂ€sutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lĂ”ppemisel krediidid tagasi maksma.
LĂ€bipaistvus tĂ€hendab seda, et pankrotiseaduses oleks vĂ”imalikult tĂ€pselt sĂ€testatud vĂ”lausaldajate Ă”igused ja kohustused, millises jĂ€rjekorras vĂ”lausaldajate nĂ”udeid rahuldatakse, kas kĂ”igil vĂ”lausaldajatel on Ă”igus hÀÀletada ja osaleda pankrotimenetluses vĂ”i mitte jne. Pankrotimenetluses kaitstud nĂ”uete rahuldamise jĂ€rgud Esimesena pandiga tagatud tĂ€htaegselt esitatud tunnustatud nĂ”uded – pandieseme mĂŒĂŒgist saadud raha miinus pankrotimenetlusega seotud vĂ€ljamaksed.

Language - speakers and lawyers in all modern languages) they think of 'a right' as something beneficial which a person has (a 'moral [including legal] quality' in Grotius's terminology), rather than 'that which is just in a given situation', the ensemble of juridical relationships established, by rules, between two or more persons in relation to some subject-matter (act, thing, or state of affairs). 12 Leviathan (1651), ch. xiv; in Raphael (ed.), British Moralists, vol. 1, para.
Lisa c - s tuuakse Ă€ra haldurid(muus maailmas livideerijad). MÀÀruse art 1 lg 1 nĂ”utud eeldused peavd olema tĂ€idetud – mentluse kollektiivne iseloom, vĂ”lausaldajate paljusus, vĂ”lgniku olemasolu, menetluse aluseks olev maksejĂ”uetus, menetluse kĂ€igus vĂ”etakse vĂ”lgnikult osaliselt ja tĂ€ielikult tema majandustegevuse juhtimisĂ”igus ja varade suhtes kĂ€sutusĂ”igus; menetlus peab vĂ”imaldama mÀÀrata likvideerija MÀÀruse art 2 (b) tĂ€henduses. Territoriaalne ulatus.
Lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 jĂ€rgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab vĂ”i peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sĂ”ltuvussuhtest, kogenematusest vĂ”i muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel vĂ”i pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas.

Likvideerimise perioodi on vaja eelkĂ”ige vĂ”lausaldajate huvide kaitseks (sest muidu mis saab vĂ€lgadest ja jur isiku varast?). Likvideerimise periood peab need 2 kĂŒsimust lahendama! Likvideerimine vĂ”ib 2suguses meneluses toimuda: 1) Üldmenetlus (peamine erinevus seisned selles, et ĂŒldmenetluses eeldatakse, et kĂ”ikide vĂ”lausaldajate nĂ”uded saaksid rahuldatud) 2) Pankrotimenetlus menelus eeldab sellist situatsiooni, kus vĂ”lgnikul ei jĂ€tku raha kĂ”ikide nĂ”uete rahuldamiseks.
Layout - design of integrated circuit Avaldamata informatsioon AutoriĂ”igus ja naaberĂ”igused BC 1-21 koos lisaga jÀÀvad jĂ”usse, v.a 6bis Arvutiprogrammid ja andmebaasid RentimisĂ”iguse piirang (programm, film, fonogramm) KaitsetĂ€htaeg 50 a teose avaldamisest v tegemisest, esitusest v salvestusest, 20 a saatest Õiguste piirangud tasakaalus autori huviga Esitaja, fonogrammitootja ja ringhÀÀlinguorganisatsiooni Ă”igused RC ja BC 18 kehtivad piirangute osas
LĂ€htumine riigist - Ă”igusnorm on riigi tahteline akt; Ă”igusnormid on riigi poolt formuleeritud normid ‱ Tagatus riigi sunnijĂ”uga ‱ Kehtivuse alguse ja lĂ”pu tĂ€pne fikseeritus ‱ Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad Ă”iguslikku regulatsiooni ‱ Õigusnormid detailselt kirja pandud ‱ Õigusnormid on kirjapandud normid ‱ Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid nt piibli kĂŒmne kĂ€su nĂ€ol

Lapsehoolduspuhkus –  kuni lapse 3­aastaseks saamiseni ïŻ TĂ€iendav lapsepuhkus: ïź isale ema rasedus­ ja sĂŒnnituspuhkuse ajal vĂ”i kahe kuu jooksul  peale sĂŒndi – 14 kalendripĂ€eva ïź lapse emale vĂ”i isale, kellel on alla 3­aastane laps vĂ”i kolm vĂ”i  enam alla 14­aastast last – 6 kalendripĂ€eva ïź lapse emale vĂ”i isale, kellel onÂ ĂŒks vĂ”i kaks alla 14­aastast last – 3  kalendripĂ€eva
Lausearvutuse lause on nullaarne predikaat, sest see esitab tĂ”evÀÀrtuse, mis ei sĂ”ltu indiviidimuutujatest. Kolmekohalise predikaadi nĂ€iteks sobiks „x kinkis y-le z-i” ja lĂ”petatud lause vĂ”iks olla nt „JĂŒri kinkis Marile hobuse Miira”. Meie kasutame allpool peamiselt 0-, 1- ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei mĂ€rgi, sest see ilmneb predikaadi sĂŒmbolile vahetult jĂ€rgnevate indiviidisĂŒmbolite arvust.
Looduslik sĂŒsteem on vĂ€ga hĂ€sti paigas, kuid samas toimub jĂ€rjepidev uuenemine (igal kevadel loodus Ă€rkab taas), samas ei saa loodus kunagi tĂ€iesti uueks, ja 2) korrigeerimine (correction). 17. sajandi revolutsioonid osutasid teatud osadele, mis Inglise sĂŒsteemis enam muutunud oludes hĂ€sti ei toiminud. Neid parandati ja konstitutsiooni uuendati kasutades konstitutsiooni neid osasid, mis olid terved. Vanad osad jĂ€eti tĂ€pselt nagu nad olid.

Leppetrahv on lepingus ettenÀhtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus mÀÀratud rahasumma Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamÔistlikult suur, vÔib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nÔudmisel vÀhendada mÔistliku suuruseni, arvestades eelkÔige kohustuse tÀitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole Ôigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Locke vĂ€he - tĂ€htsateks asjadeks – “things indifferent”. ‱ Nonkonformistidelt (riigikirikusse kuulumise vastastelt) pĂ€rineb ka Locke’i tekstis oluline idee kirikust kui ‘vabast ĂŒhiskonnast’. ‱ Kokku vĂ”ib öelda, et Locke’i kĂ€sitlus on “Vaba kirik vabas riigis” ‱ Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke’i kogu elu – sellel teemal on nii tema esimene kui ka viimane (lĂ”petamata jÀÀnud) kirjatöö.
Legislatiivakt – seadus ja mÀÀrus Eksekutsioon – tĂ€idesaatev riigivĂ”im (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (mÀÀrus, korraldus, kĂ€skkiri) seaduse alusel ja tĂ€itmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (mÀÀrus, korraldus, kĂ€skkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt pĂ”hikiri, pĂ”himÀÀrus Õiguse akt – nii ĂŒldakt kui ĂŒksikakt

Lepingu lĂ”ppemisel on rentnik kohustatud renditud vara tagastama seaduses ettenĂ€htud seisundis (arvestatakse normaalset kulumisastet) koos kĂ”igi pĂ€raldistega; 4. rendile vĂ”ib anda ainult asendamatuid ja Ă€ratarvitamatuid asju; 5. alati tasuline leping (tasuta vara kasutamise leping on eraldi reguleeritud); 6. alati kahekĂŒlgne leping; 7. konsensuaalne leping, pĂ€rast kokkuleppe saavutamist on rentnikul Ă”igus nĂ”uda vara rendileandmist.
Laenusaaja on omapoolsed kohustused nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud, kui ta on kandnud rahasumma laenusaaja arveldusarvele vĂ”i on andnud laenusumma laenusaajale fĂŒĂŒsiliselt ĂŒle. Laenusumma fĂŒĂŒsilisel ĂŒleandmisel laenuandjale tuleks lepingupooltel koostada ka kohustuse tĂ€itmist tĂ”endav dokument, mille alusel oleks vĂ”imalik hilisemate vaidluste korral Ă€ra tĂ”estada, et rahasumma on laenuandja poolt laenusaajale ĂŒle antud.
LĂ€bivaatamise kord - Kui ĂŒksikisik, kandidaat, valimisliit vĂ”i erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga vĂ”i valla vĂ”i linna valimiskomisjoni otsuse vĂ”i toiminguga rikutakse tema Ă”igusi, vĂ”ib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile. Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme pĂ€eva jooksul, arvates kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 1 ettenĂ€htud otsuse vĂ”i toimingu tegemisest.

Lisaks eelnevale on nii autor kui ka Eesti Advokatuur35 arvamusel, et karistusjÀrgse kinnipidamise puhul peab mÀÀruskaebuse esitamiseks olema tÀna seaduses ettenÀhtust pikem tÀhtaeg. See on vajalik, kuna meetme rakendamine on sÔltuvuses karistuse lÔppemise eelse reaalse olukorraga, mis aga kajastatakse karistusjÀrgse kinnipidamise rakendamise mÀÀruses, mis jÀÀb ka lÔpplahendiks kinnipidamise Ôigusliku alusena.
LĂ”petamata sĂŒĂŒteokatsega on tegemist, kui isik ei ole teinud veel kĂ”ike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks sĂŒĂŒteo lĂ”puleviimiseks (nt varas pĂŒĂŒdis lahti murda korteriust varguse toimepanemiseks, kuid oli kinni peetud). LĂ”petatud sĂŒĂŒteokatsega on tegemist, kui isik tegi kĂ”ik temast oleneva sĂŒĂŒteo lĂ”puleviimiseks, kuid tagajĂ€rg ei saabunud (nt isik tulistab tapmise eesmĂ€rgil teist isikut, kuid
LiisinguvĂ”tja on kohustatud: o liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lĂ€htuti liisingulepingu sĂ”lmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; o sĂ€ilitama liisingueset sellisena, nagu see temale ĂŒle anti, va muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; o lepingu lĂ”petamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale ĂŒle

Lepingul on jĂ€rgmised kuus jaotist: ĂŒhissĂ€tted (I), sĂ€tted demokraatlike pĂ”himĂ”tete kohta (II), sĂ€tted institutsioonide kohta (III), sĂ€tted tĂ”hustatud koostöö kohta (IV), ĂŒldsĂ€tted liidu vĂ€listegevuse kohta ning erisĂ€tted ĂŒhise vĂ€lis- ja julgeolekupoliitika kohta (V) ning lĂ”ppsĂ€tted (VI). Lissaboni lepinguga asendati senine Euroopa Ühenduse asutamisleping Euroopa Liidu toimimise lepinguga.
Lastekaitseseadus – vabadusekaotus on ÀÀrmuslik abinĂ”u, arvestama peab spetsialistide soovitusi. Kriminaalmenetluse koodeksi § 47 jĂ€rgi tuleb alaealise kriminaalasjas erilist tĂ€helepanu pöörata tema elu- ja kasvatustingimustele, psĂŒĂŒhika iseĂ€rasustele, kĂ€itumisele kuni kuriteoni ja pĂ€rast seda ning muudele asjaoludele, millel on tĂ€htsust alaealise parandamise ja ĂŒmberkasvatamise vahendite valikul.
LĂ€henemine materiaalselt ehk lĂ€bi sisu – Ă”iguspĂ€rane on haldusaktsiis, kui aktiandajal on halduspĂ€devus. Seadusandja on mÀÀratlenud ĂŒlesande . 3) akti sisu peab olema kooskĂ”las seadusega 4) akt on kooskĂ”las tegelike asjaoludega ja proportsionaalne 5)akt on tĂ€idetav Formaalselt - Kas aktiandja on viidanud eesmĂ€rgile, vastuvĂ”tmisel jĂ€lgiti menetlusnĂ”udeid4)aktis on pĂ”hjendused ja kaalutlused vĂ€lja toodud.

Liikumapanevaks jĂ”uks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ĂŒhiskondade areng algab alati kontsentratsioonist – nii maakera kui kĂ”ik teised planeedid on tekkinud kontsentratsiooni tagajĂ€rjel.
Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vĂ€ltimiseks riikide vahelise lepingu alusel resident Juriidiline isik on resident: kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel; Euroopa Ă€riĂŒhingu (SE) ja Euroopa ĂŒhistus (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis (kehtib alates 01.07.2007) Rahvusvahelise tava kohaselt on tulu esmase maksustamise Ă”igus riigil, kus asub tuluallikas. Maksujurisdiktsioonide kollisioon.
Lihtobligatsioon on selline, kus on ainult ĂŒks objekt (nĂ€iteks maksta rahasumma), alternatiivne on aga selline, kus on vĂ”imalus valida ĂŒks mitmest objektist (kas maksta rahasumma vĂ”i anda teatav ese). VĂ”ttes aluseks objekti jagatavuse, liigituvad obligatsioonid jagatavateks (nĂ€iteks kohustus anda 5 hobust) vĂ”i jagamatuteks (kohustus anda hea hobune) obligatsioonideks. (Ilus 1960, lk 130- 131)

LoomuĂ”igus on pĂ”himĂ”tteliselt inimeste ĂŒhiskondliku elu Ă”iglase korralduse ĂŒldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos Ă”iguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures Ă”igluse mÔÔt pĂ€rineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Igal Ă”igusajaloo perioodil on oma loomuĂ”iguslik tagapĂ”hi koos ajastute spetsiifiliste printsiipidega.
Legaliteedi - ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi sĂŒĂŒdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi sĂŒĂŒdistatav on lopp
Loodusvili on asjast loodusjĂ”ul vĂ”i inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili on tulu, mida Ă”igustatud isik saab Ă”igusest vastavalt selle eesmĂ€rgile, s.o teatud Ă”igussuhte tĂ”ttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, ĂŒĂŒri- ja renditasud jne). Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud vĂ”i toreduslikud.

Lepinguteooria - riik luuakse lepingu sÔlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur,kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.
LĂ€htealus on Ameerika KĂ”rgema Kohtu poolt vĂ€lja toodud pĂ”hiĂ”igused – vĂ”rdsus seaduse ees, vaba ĂŒhiskonliku elu korraldus jne. Hiljem nim neid ĂŒldisteks inimĂ”igusteks ning ka pĂ”hiseaduslikeks ĂŒldprintsiipideks. LoodusĂ”igus kui muutuv Ă”igus, mitte kui igavene ja muutumatu, sisu muutub koos aja ja olukorraga. Õiguse alused Ă”igustundes ja rahva kollektiivses teadvuses.
LÀÀniĂ”iguse kodifikatsioon - ``Valdemar Eriku lÀÀniĂ”igus``. 2) TalurahvaĂ”iguse kodifikatsioon – omavahelisi suhteid reguleeris suuline tavaĂ”igus aga talupoja ja teise seisusesse kuuluva isiku vahelisi suhteid reg. kirjalik talurahvaĂ”igus ( Eesti vĂ”i Ordu TalurahvaĂ”igus; Saare- LÀÀne TalurahvaĂ”igus). PĂ€risĂ”igust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti.

Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ĂŒhingu tegevuse lĂ”petamine, selle kĂ€igus mĂŒĂŒakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse vĂ”lausaldajate nĂ”uded, jaotatakse allesjÀÀnud vara aktsionĂ€ride vahel ning lĂ”puks kustutatakse aktsiaselts Ă€riregistrist. ÄS -i § 368, mille kohaselt aktsiaseltsi lĂ”petamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Lihtaktsia - ĂŒhesuguste Ă”igustega aktsiate liik; vĂ”rdse nimivÀÀrtusega, mis annavad ka vĂ”rde hÀÀltearvu Eelisaktsia- hÀÀleĂ”iguseta aktsia, kuid annab eelisĂ”iguse dividendide vĂ€ljamaksmisel ja Asi lĂ”petamisel alles jÀÀva vara jaotamisel 198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionĂ€ride vahelised suhted? AktsionĂ€re tuleb vĂ”rdsetel asjaoludel kohelda vĂ”rdselt.
Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvĂ”tjale liisingueseme valduse ĂŒleandmise ja mitte takistama liisinguvĂ”tjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. LiisinguvĂ”tja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lĂ€htuti liisingulepingu sĂ”lmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, sĂ€ilitama liisingueset sellisena, nagu see

Lobby on deputaatide mĂ”jutamine parlamendivĂ€lise huvigrupi poolt selleks, et deputaat esitaks sellele grupile sobiva eelnĂ”u, hÀÀletaks sellele grupile sobivalt ja ka mĂ”jutaks vastaval viisil teisi deputaate. Huvigruppe (lobiste) on mitmesuguseid (Ă€riringkonnad, ametiĂŒhingud jne). Lobistid vĂ”tavad kontakti mingi deputaadiga ja pĂŒĂŒavad teda vajalikus suunas veenda.
Loogilist tĂ”lgendamist on nimetatud veel: Ă”igusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tĂ”lgenduse eesmĂ€rgiks on Ă”igusakti vĂ”i Ă”igusnormi mĂ”istliku eesmĂ€rgi (ratio legis) vĂ€ljaselgitamine. Kui nĂ€iteks ilmneb, et kaks kĂ€sku on teineteisega tĂ€iesti vastuolulised ja mĂ”lemaid ĂŒheaegselt tĂ€ita on vĂ”imatu, siis tuleb loogiliselt jĂ€reldada, et hilisem kĂ€sk annulleerib varasema.
Lepingust taganemine - Kohaldatav kestvuslepingute korral, ÜlesĂŒtlemisavaldus teisele poolele, TagasitĂ€itmist ei toimu Erakorraline ĂŒlesĂŒtlemine – mĂ”juval pĂ”hjusel etteteatamistĂ€htaega jĂ€rgimata ĂŒlesĂŒtlemine, eelkĂ”ige ÕKVna lepingu rikkumise puhul Korraline ĂŒlesĂŒtlemine – tĂ€htajatu kestvuslepingu ĂŒlesĂŒtlemine mĂ”istliku etteteatamistĂ€htajaga ja erilise pĂ”hjuseta

LĂŒhiajaliselt – hinnad on jĂ€igad, kogus muutuv 2. Pikaajaliselt – kogus jĂ€ik, hinnad muutuvad 7.9. KogunĂ”udluse ja kogupakkumise ĆĄokkide olemus, nende tagajĂ€rjed KogunĂ”udluse ĆĄokk – oletame, et riigi keskpank suurendab oluliselt raha pakkumist, see toob kaasa intressimÀÀra langemise, mis omakorda toob kaasa investeerimisaktiivsuse ja eratarbimise hĂŒppelise kasvu.
Lisaks eeltoodule on rikutud Vabariigi Valitsuse 28.augusti 1991.a. mÀÀrusega nr.161 kinnitatud â€œĂ”igusvastaselt vÔÔrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja lĂ€bivaatamise ning tĂ”endite esitamise ja hindamise korra” punkti 6 lg.5 nĂ”udeid, mille kohaselt volikiri, order vĂ”i tĂ”end lisatakse avaldusele vĂ”i mĂ€rgitakse avaldusele nende andmed.
LĂ”igetel 3 - 4. *EL ĂŒldine tarbijakaitsepĂ€devus EL artikli 169 lĂ”ikes 1 nĂ€hakse ette Ühenduse spetsiaalse eesmĂ€rgina kĂ”rgel tasemel tarbijakaitse tagamist ja tarbija huvide edendamist tervise, turvalisuse ja majandushuvide valdkondades. Lisaks on Ühenduse eesmĂ€rgiks edendada tarbijate Ă”igust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

Lihtsad isik - haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ĂŒhe isiku Ă”iguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada Ă”igusnormides ĂŒha enam kasutust leidnud kaalutlusĂ”igust ja mÀÀratlemata Ă”igusmĂ”isteid ning eeltoodut arvesse vĂ”ttes leida konkreetsel juhul kĂ”ige Ă”iglasem ja tasakaalustatum lahendus.
Lk129 - 150. – http://www.jstor.org/stable/841080 (26.09.2011) 2. UNIDROIT Principles of International Commercial Contracts 2004, UNIDROIT 2004. – http://www.unidroit.org/english/principles/contracts/main.htm (25.09.2011) 3. Jansen, N., R.Zimmermann, R. Contract Formation and Mistake in European Contract Law: A Genetic Comparison of Transnational Model Rules.
Lisa 4 – A poolt saadetud 13. aprillil 2011 (e-kiri) teatis B ja C-le ilmnenud puudustest – (e-kirjavahetuse vĂ€ljavĂ”te 2 lehel). Lisa 5 – A poolt saadetud 16. aprillil 2011 (e-kiri) B ja C-le kokkuleppe sĂ”lmimiseks ettepanek (e-kirjavahetuse vĂ€ljavĂ”te 3 lehel) Lisa 6 – A poolt koostatud kahju suuruse arvestus ja pĂ”hjendus on toodud kĂ€esoleva nĂ”ude

Lausearvutuse ehk lauseloogika (propositional calculus, propositional logic, sentential calculus) töötas vÀlja G. Boole (1815-1864). Lauseloogika moodustab koos predikaatloogikaga nn klassikalise loogika, mille konstrueerimisel on arvesse vÔetud traditsioonilise loogika kolme pÔhiseadust: samasusseadust, vastuolu vÀltimise seadust ja vÀlistatud kolmanda seadust.
Liikmesriigil on   Ă”igus   ĂŒksnes   sĂ€ilitada   enne  ĂŒhtlustamismeetmete vĂ”tmist kehtinud normid vĂ”i on tal Ôigus ka uusi norme kehtestada?  + EÜ on vĂ”tnud vastuÂ ĂŒhtlustamismeetmed ja need pĂ”hinevad EÜ asutamislepingu artiklil 175.    VĂ”imalikud   on   ĂŒksnes   rangemad   ­   mitte   aga   erinevad   ­   meetmed.
Lisandunud on aga riigiasutustele tehingutest tulenevate andmete edastamise kohustus, mille kohta vĂ”ib nĂ€iteks tuua 2006. aastal jĂ”ustunud muudatuse, mille eesmĂ€rgiks on rakendada Euroopa Liidu teenuse direktiivist tuleneva ĂŒhe kontori pĂ”himĂ”tet notari tegevuses ning sisuks anda tehinguosalistele rohkem vĂ”imalusi suhelda notari vahendusel riigiasutustega.

Loodusteaduslik pĂ€devus – geograafilise asendi ja looduskeskkonna mĂ”ju inimĂŒhiskonna arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ĂŒhiskonna jĂ€tkusuutlikkus, sÀÀstlik tarbimine, ĂŒleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide mĂ€rkamine, mĂ”istmine ning jĂ€tkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi vÀÀrtustamine.
Liiklusregistri pidaja on kohustatud esitama valla- ja linnavalitsustele nende taotlusel igale kvartalile jĂ€rgneva kuu 15. kuupĂ€evaks nende territooriumil elavatele fĂŒĂŒsilistele ja asuvatele juriidilistele isikutele kuuluvatena vĂ”i nende kasutatavatena registreeritud ja registrist kustutatud mootorsĂ”idukite kohta mootorsĂ”idukimaksuga maksustamiseks vajalikud andmed.
Lisaks kĂ”igele on Ă”igusnormid alati ĂŒldised kĂ€itumisreeglid, mis tĂ€hendab nende suhteliselt kĂ”rget abstraktsiooniastet. Toodud viited Ă”iguse teksti tegeliku mĂ”tte ja sisu leidmise raskuspunktidele nĂ”uavad, et enne abstraktse Ă”igusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab Ă”iguse rakendaja endale selgeks tegema Ă”igusnormi sisu ja mĂ”tte.

Lk 14 - 17 Riigivormi tĂ€hendused: 1) riigi valitsemise vorm -riigivĂ”imu teostamise vĂ€line mehhanism(monarhia vĂ”i vabariik) 2) riikliku korralduse vorm - territoriaalsete osade omavaheline seos(unitaarriik vĂ”i liitriik- föderatsioon) 3) poliitiline reĆŸiim – totalitaarne, autoritaarne, demokraatlik
sĂ”ltuvalt riigivĂ”imu teostavatest meetoditest.
Lisaks sellele on tööandja kohustatud töötajale maksma TÖÖLEPINGU HÜVITUST jĂ€rgmiselt:1.ettevĂ”tte likvideerimise ning pankroti puhul, koondamisel ja vanuse tĂ”ttu staaĂŸist olenevalt‱<5 aastat kahe kuu keskmine palk ‱<10 aastat kolme kuu keskmine palk ‱>10 aastat nelja kuu keskmine palk 2.töötaja mittevastavuse tĂ”ttu ĂŒhe kuu keskmise palga.
Laenuandja on kohustatud vĂ”imaldama rahasumma vĂ”i eseme kasutamise kindlaks mÀÀratud aja jooksul laenusaaja poolt. Antud kohustus tĂ€hendab ennekĂ”ike laenuandja poolset kĂ€itumist, mitte takistada rahasumma vĂ”i eseme kasutamist. Muuhulgas ei tohi laenuandja nĂ”uda laenu tagasi enne kasutusperioodi lĂ”ppu, va VÕS § 399 lg 1 sĂ€testatud olukorrad.

Lausearvutuses on kehtivaks tuletusreegliks arutlusskeem p → q, p ├ p (MP ehk aluse jaatus). TĂ”estage tĂ”esuspuu abil, et arutlusskeem p → q, q ├ p (nn tagajĂ€rje jaatus) ei ole kehtiv. Selleks moodustame lausete hulga, mis koosneb tĂ”estest eeldustest ja vÀÀrast jĂ€reldusest {p → q, q, ÂŹp}, ning nĂ€itame, et see lausete hulk on kooskĂ”laline.
Leppetrahv – lepingus ettenĂ€htud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus mÀÀratud rahasumma VĂ”lasuhte lĂ”ppemise alused  Kohane tĂ€itmine – kĂ”ige olulisem, kuna tĂ€itmiseega saavutatakse kohustuse eesmĂ€rk  Tasaarvestus  Kokkulangemine  VĂ”lasuhte lĂ”petamine kokkuleppega  Lepingust taganemine
Lisaks sellele on olemas ka ĂŒldajaloolisi allikaid, kus kirjeldatakse protsessikĂ€iku ning teatud pildi saame me nĂ€iteks ka Cicero kohtukĂ”nedest, nĂ€iteks “Esimene kĂ”ne Catilina vastu” vĂ”i “KĂ”ne poeet Archiase kaitseks”. Tegelikult on Cicero kirjutanud palju kĂ”nesid, 58 neist on sĂ€ilinud, ent eesti keelde on tĂ”lgitud ainult nimetatud kaks.

LĂ€hetamine - töötaja, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, nin kelle TÖÖANDJA LÄHETAB TEISE LIIKMESRIIKI selle tööandja nimel tööd tegema kohaldatakse jĂ€tkuvalt lĂ€hetava riigi Ă”igusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ĂŒleta 24 kuud (2 aastat) ning teda ei saadeta teist isikut asendama.
Lisaks tekstile on vĂ”imalus otsida pilte, graafikafaile jne. Õpilased pidid vastama kĂŒsimusele: „Kui sa leidsid Internetist ja raamatust sobiva teksti ja soovid seda kasutada oma töös (veebilehel, referaadis jne), kuidas kĂ€itud mĂ”lemal juhul?“ Õpilaste vastustest selgus, et nad viitavad suhteliselt vĂ€he oma töödes autorile ja algallikale.
Levinumad servitiuudid on teeservituudid, liiniservituut, veevÔtu- ja. karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab nÀiteks Ôiguse kÀia ja sÔita jalgrattaga mööda jalgteed lÀbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab Ôiguse lÀbi teeniva kinnisasja ajada karja ja kÀia mööda seda kinnisasja lÀbivat karjateed.

Loobuma - teeservituudid, liiniservituudid, veevĂ”tuservituudid); * isiklikeks servituutideks (Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusĂ”iguse kujul). Kasutusvaldus ehk vilikasutus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on Ă”igustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
LĂ”ppkasutajad – tootjad, jae- ja hulgimĂŒĂŒjad, transpordi- ja logistikafirmad ehk ettevĂ”tted, kes on otseselt seotud kaupade liikumisega tarneketis 2) lahendusepakkujad - tark- ja riistvarafirmad, konsultatsiooni- ja koolitusfirmad, ettevĂ”tjate liidud ehk organisatsioonid, kes aitavad lĂ”ppkasutajal EPC-d ja vastavat tehnoloogiat rakendada
Lapsehoolduspuhkus - lapse emale vÔi isale kuni lapse 3-aastaseka saamiseni, lapse tegelikult hooldajale ja eestkostjale ja isikule, kellega on sÔlmitud lapse perekonnas hooldamise leping; lapsepuhkus- emale vÔi isalevÔi eestkostjale vÔi isikule, kellega on sÔlmitud lapse perekonnas hooldamise leping; ning tasustamata lapsepuhkus- vt eelmine.

Legem – Ă”iguskorda jĂ€rgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad mÀÀrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem – mÀÀrused, kus sisaldub uus Ă”igus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem – MÀÀrused mille vastuvĂ”tmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis) pĂ”hiseaduslik volitus.
LĂŒhendatud tööaeg – töötamine alla ĂŒldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased – 4 tundi pĂ€evas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased – 7 tundi); lĂŒhendatud tööaeg on ka allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist.
LĂ€htuvalt tls - st on TA kohustatud maksma T-le summasid kahesugusel alusel 1. tasuna töö eest 2. töötingimuste hĂ€lbimise eest vĂ”rreldes ettenĂ€htuga T tööaega on seadusega kindlaks mÀÀratud (ĂŒletunnid, puhkepĂ€evad) ja ĂŒle selle piiride töötamine on lubatud vaid poolte kokkuleppel vĂ”i on seaduses sĂ”naselgelt vĂ€ljendatud.

LĂ€biv vastutus tĂ€hendab loobumist juriidilise isiku ja tema liikmete eraldatuse pĂ”himĂ”ttest ning sĂ”ltuvalt olukorrast kas juriidilise isiku Juhtorganite liikmed on kĂ€sundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus- ja vĂ”i tema liikme subjektsuse tĂ€helepanuta jĂ€tmist.
Lord - kantsler juhindus pĂ”himĂ”ttest „Ôiglus austab Ă”igust“ (kutsus osapooled enda juurde, selgitas asjaolusid, arvestas tĂ”endeid, kutsus tunnistajad). See ei olnud suunatud kuninga kohtu pĂ”hja laskmisele. PĂ”hjus, miks kodanikud kantsleri poole enam pöördusid, oli see, et ta töötas Ă”igluse printsiipi jĂ€rgides.
LĂ”he on ka ĂŒldise aktiivsuse liikuma panevakd jĂ”uks (mitte ainult kuritegeliku kĂ€itumise omaks). KastiĂŒhiskonnas jÀÀb indiiviidide potentsiaal Ă€rakasutamata (madalamate kihtide esindajate poolt). Neile seatakse madalad eesmĂ€rgid, kuid nendest osa oleksid kindlasti vĂ”imelised saavutama ja panustama ĂŒhiskonda rohkem.

Lk 23 - 28. 31 2) seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks; 3) kui notarikandidaat pÀrast notarieksami sooritamist mÔjuva pÔhjuseta ei taotle konkursi alusel tÀidetavat notari ametikohta; 4) kui notarikandidaadile on mÀÀratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lÔpetamine.66
LaenuvĂ”tjal on Ă”igus Laen Laenugraafikus toodud tĂ€htaegadest varem tagasi maksta; 4.5. Laenuandjal on Ă”igus kĂ€esolev Leping ĂŒles öelda kui: 4.5.1. Toimub juriidilisest isikust LaenuvĂ”tja likvideerimine; 4.5.2. Algatatakse LaenuvĂ”tja vara osas sundtĂ€itmine, mille tĂ”ttu halveneb oluliselt Laenu tagasimaksmise vĂ”imalus.
Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus vÔib ette nÀha tehingu kohustusliku vormi vÔi keelata teistsuguste kokkulepete sÔlmimise (nÀiteks tarbija kui nÔrgema poole kaitse). Samuti ei ole Ôiguslikku jÔudu lepingutel, mis on suunatud Ôigusevastase tagajÀrje saavutamisele.

LÀÀn on geograafiline baasĂŒksus: 1) keskvalitsuse regionaalsele administratsioonile, s.t lÀÀni-valitsusele 2) regionaalsetele omavalitsusorganitele, s.t lÀÀninĂ”ukogudele Rootsi ajaloolised maakonnad Götaland: 10 maakonda Norrland: 9 maakonda Svealand: 6 maakonda Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur.
Largissimo sensu – see on arusaamine esememĂ”ttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma vĂ”imet siduda esemega mĂ”te(mĂ”testada ese). 2) TĂ”lgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest vĂ€ljenditest 3) TĂ”lgendamine sensu stricto: Algab hĂŒpoteesiga ja lĂ”peb otsustusega ĂŒhe lahenduse kasuks mitmest vĂ”imalikust.
Lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv ajaĂŒhiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast vĂ”i ĂŒhel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku vĂ€lisĂ”hku suunatud vĂ”i eraldunud saasteaine kogus ei pĂ”hjusta saasteallika mĂ”jupiirkonna vĂ€lisĂ”hu saastatuse taseme ĂŒhe tunni keskmise piirvÀÀrtuse ĂŒletamist.

Lisaks eelmainituile on Ă”iguse filosoofial veel 2 sĂ”ltumatut probleemi, mis selle alaga tegelejate meeli lĂ€bi aegade erutavad: 1) Ă”igluse kĂŒsimus – vastuse otsimine eetiliselt (moraalselt) Ă”igele kĂ€itumisele Ă”iguslikult reguleeritud inimkĂ€itumise sfÀÀris; 2) riik – mis on riigi ĂŒlesanded, eriti Ă”igusloome vallas.
LĂ€hihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lĂ€hedaste eest ollakse valmis rohkem vĂ€lja panema; kui vastutust Ă”pitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse jĂ€rgmised astmed tĂ€hendavad konventsionaalse moraali ĂŒletamist – isegi inimkonna moraali tekkimiseni, mis on positiviseeritud inimĂ”igustes.
Ld sapio – mĂ”istma, maitsma, asjade maitset tundma; utreeritult vĂ”iks seega öelda, et me teame seda, et ahjus tehtud omlett on hea mitte siis, kui keegi seda meile on öelnud vĂ”i kĂ”ik rÀÀgivad, et see hea on, vaid ainult siis, kui me oleme ise jĂ€rele proovinud, Ă€ra maitsnud ja nĂŒĂŒd maitset “teame”).

Locke – varade soetamine eeldab ettenĂ€gelikkust, ette planeerimist, pole loomulik! ‱ Inimene on erinevatel ajastutel erinev olend! ‱ Et inimene pole poliitiline ega sotsiaalne olend, tuleb ta vabastada kĂ”ikidest omadustest, mis on seotud ĂŒhiskonna ja teiste inimestega (sh mĂ”istus, sest pĂ”hineb kĂ”nel.
Looduslikus seisundis on inimesed vĂ”imetelt vĂ€ga vĂ”rdsed, kui ka mĂ”ni vĂ”ib olla natuke tugevam, on see erinevus niivĂ”rd tĂŒhine, sest teised mitmekesi on ikkagi temast tugevamad15. Veelgi suurem vĂ”rdsus puudutab meelelisi vĂ”imeid, sest inimeste kogemused on sarnased ning neist tulenevad meelelised vĂ”imed seega samuti.
LĂ”ike jĂ€rgi on vabatahtliku likvideerimise korral likvideerijateks juhatuse vĂ”i seda asendava organi liikmed, kui seaduse, pĂ”hikirja vĂ”i ĂŒhingulepinguga ei ole ette nĂ€htud teisiti. Ka ĂŒhingute vabatahtlikul likvideerimisel vĂ”ib likvideerimiskomisjoni ĂŒlesanded panna ĂŒhingu alaliselt tegutsevale juhtorganile.

Lapsehoolduspuhkus - emal vĂ”i isal on Ă”igus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (TLS § 62 lg 2). Korraga vĂ”ib lapsehoolduspuhkust kasutada ĂŒks lapsevanem, kas ĂŒhes osas, vĂ”i osade kaupa, lapsehoolduspuhkuse vĂ”ib vahepeal katkestada ja minna tööle ning hiljem jĂ€tkata puhkuse kasutamist.
Liigitav - kategoorilisel sĂŒllogismil on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens (jaatav-eitav moodus) ja modus tollendo ponens (eitav-jaatav moodus). 1. Modus ponendo tollens: esimene eeldus on liigitav vĂ€ide, teine eeldus on kategooriline vĂ€ide, mis jaatab ĂŒhte esimeses eelduses esitatud alternatiivi.
Loetuelu on ammendav. EelkĂ”ige tulevad laste Ă”igused 1989 aastal ÜRO poolt vastuvĂ”etud laste konventsioonist, mille Eesti ratifitseeris 1991 aastal ning juba jĂ€rgmiseks aastaks oli Eesti vĂ€ljatöötanud oma lastekaitse seaduse, mis on esimene otseselt lapsi puudutav ja neile suunatud seadus Eesti ajaloos.

LoomuĂ”igus on loodusĂ”igus vĂ”i mĂ”istusĂ”igus, mille pĂ”hinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A., ÜhiskonnaĂ”petus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999) LoomuĂ”iguse mĂ”iste tuli kasutusele seoses Rooma riigi eraĂ”iguse kujunemisega ja seda tĂ€histatakse ladina keelse terminiga ius naturale.
Lahendis 3 - 2-1-95-09 leiab riigikohus, et hagita menetluses tehtud mÀÀrus, mille peale saab kaebuse esitada, jÔustub TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3 jÀrgi siis, kui seaduse jÀrgi ei saa selle peale enam edasi kaevata vÔi kui mÀÀruskaebus jÀetakse jÔustunud lahendiga rahuldamata vÔi lÀbi vaatamata.
Lisaks esindusele on omistusnormideks ka nt TsÜS § 31 lg 5 (juriidilise isiku isiku tegutsemisest tema nimel ja talub seda ning kolmandal isikul on mĂ”istlik uskuda, et tegutsejale on antud volitus esindatava nimel organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule). tegutsemiseks, siis on tegu nn. taluvusvolitusega.

Lisaks ĂŒldistele on seadusandluses ette nĂ€htud ka mitmeid tagamise spetsiaalseid vahendeid. Need spetsiaalsed tagamise vahendid on kohaldatavad mitte kĂ”igi kohustuste tĂ€itmise tagamiseks vaid ainult nendes kohustistes, mille puhul on selliste tagamise vahendite kohaldamine kas seaduses vĂ”i lepingus ette nĂ€htud.
Lk 75 - 85. 23 Vene notariaat kujutab endast organite ja ametnike sĂŒsteemi, kuhu kuuluvad nii era- kui ka riiklikud notarid, tĂ€idesaatva vĂ”imu ametnikud, konsulaadiametnikud ja teised volitatud isikud. Peale notareid on eelnimetatud isikutest kĂ”ige ulatuslikumad volitused saanud konsulaadi ametnikud.
Lapsehoolduspuhkus – enne ei tohi teatada koondamisest, kui 1 kuu enne tööletulekut + pĂ”hjendus, miks koondamine. Kui töökoht likvideeriti lapsehoolduspuhkuse ajal ning T tuleb tööle ja pole talle anda sellist töökohta, millel enne töötas → kohtusse → hĂŒvis sunnitud töölt puudutud pĂ€evade eest.

Legem ferre – seadust vĂ€lja andma / cf = confer (vĂ”rdle) 4. Transfero, transtuli, translatum, transferre (ĂŒle kandma) 5. Eo, ii, utum, ire (minema) 6. Fio, factus, sum, fieri (saama, juhtuma, tehtama, toimuma) fit – toimub, sĂŒnnib (sg3) 7. Volo, volui, velle (tahtma, soovima) volunt – nad soovivad
LepingujĂ€rgne - pĂ€rimisleping on kahe- vĂ”i mitmepoolne tehing, milles vĂ€hemalt ĂŒks pooltest teeb korraldusi oma vara ĂŒleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pĂ€rimisleping), pĂ€randajaga sĂ”lmitud leping, mille alusel seadusjĂ€rgne pĂ€rija loobub pĂ€rimisest (negatiivne pĂ€rimisleping).
Lokaalsed - teatud kohas- kehtestatakse ĂŒleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) 3. Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutuse kohustuslikkuse jĂ€rgi 1. -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab tĂ€itma selliseid reegleid(perekonnaĂ”iguse normid- sĂŒnd,surm jne,asjaĂ”igus,tööÔigus,vĂ”laĂ”igus)

Lepingu esemeks on kokkuleppitud töö tegemine tÀhtaega mÀÀramatta, vÔi teatud ajajooksul, seega leppingulised suhted ei lÔppe lepingu tÀitsmisega, vaid selle lÔpetamisega. Töö tegemisel on töötaja tööandjaga alluvus vahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Lihtsanktsioon – ĂŒks mĂ”jutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetĂ€itmise eest ‱ liitsanktsioon – kaks vĂ”i enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse ĂŒheaegselt sama teo eest ‱ alternatiivne sanktsioon – vĂ”imaldab rakendajal valida kahe vĂ”i enama sunnivahendi hulgast
Liikumistaju - * reaalse liikumise taju (jĂ€lgimine, möödumine, Reichardt) ‱ nĂ€iv liikumine: stroboskoopiline liikumine, indutseeritud liikumine (paigalseisev nĂ€ib liikuvat, kui ĂŒmbritsev foon nĂ€ib liikuvat, siis seesmine paistab vastassuunas liikuvat), autokineetiline l, liikumine jĂ€relefekt.

Legislatiivfn – mÀÀruste Jurisdiktsiooniline fn vastvĂ”tmine seaduse alusel Distsipilinaarkaristuste ja tĂ€itmiseks (ministrid, mÀÀramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus listes olukordades KohtuvĂ€lise menetleja (president) poolt mÀÀratud karistus vÀÀrteo eest.
Looduslik sĂŒsteem on vĂ€ga hĂ€sti paigas, kuid samas toimub jĂ€rjepidev uuenemine (igal kevadel loodus Ă€rkab taas), samas ei saa loodus kunagi tĂ€iesti uueks 2) korrigeerimine (correction). 17. sajandi revolutsioonid osutasid teatud osadele, mis Inglise sĂŒsteemis enam muutunud oludes hĂ€sti ei toiminud.
Lihtaktsiateks omakorda nimetatakse teiste lihtaktsiatega vĂ”rdse nimivÀÀrtusega ja samasuguseid Ă”igusi andev aktsia, mille eest on tehtud rahaline vĂ”i mitterahaline sissemakse ning mis annab Ă”iguse osaleda ĂŒldkoosolekul, saada dividende ja osaleda aktsiaseltsi lĂ”petamisel alles jÀÀva vara jaotamisel.

Laevaagendid on kohustatud tollile ette teatama iga transpordivahendi ĂŒhendusevĂ€lisest riigist saabumisest ja ĂŒhendusevĂ€lisesse riiki lahkumisest ning keelama imporditava ja eksporditava kauba transpordivahendilt mahalaadimise, samuti transpordivahendile peale- vĂ”i ĂŒmberlaadimise tolli loata.
Lisaks eelnevale on kinnipeetavale kaitseÔiguse tagamiseks KrMS §-ga 387 nÀhtud ette Ôigus esitada karistusjÀrgse kinnipidamise pÔhjendatuse mÀÀruse peale 10 pÀeva jooksul, alates pÀevast kui isik sai vastavast mÀÀrusest teada, mÀÀruskaebus mÀÀruse teinud kohtu kaudu kÔrgemale kohtule.
Loomulikud asjad on need, milles endis peitub liikumise/muutumise allikas, sellist muutumise allikat nimetab Aristoteles loomuseks (kr physis). Millises vahekorras on mĂ”isted loomus ja vorm? Loomus ongi vorm – iserealiseeruv vorm, loomus on selle olemus, mille liikumise allikas peitub temas endas.

Lk 46 - 48 Õigusnormi Ă”igusaktis esitamise viis sĂ”ltub oluliselt Ă”igusega reguleeritavate suhete iseloomust (Ă”igusharust) ja vastavalt sellele ka selles Ă”igusharus domineerivate normide iseloomust. SeetĂ”ttu vĂ”ib olla eri Ă”igusharudes normide esitamine Ă”igusaktides olla oluliselt
LoomuĂ”igus - on pĂ”himĂ”tteliselt inimeste ĂŒhiskondliku elu Ă”iglase korralduse ĂŒldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos Ă”iguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures Ă”igluse mÔÔt pĂ€rineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest.
Liisinguleping - Liisingulepingu mĂ”iste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvĂ”tja poolt mÀÀratud mĂŒĂŒjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvĂ”tja kasutusse, liisinguvĂ”tja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Lk 17 - 22 Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, nĂ€itab, kas riigi territoorium kujutab endast ĂŒhtset tervikut vĂ”i jaguneb ĂŒksikuteks suhteliselt iseseisvateks ĂŒksusteks, teisisĂ”nu, iseloomustab riigivĂ”imu territoriaalset organisatsiooni.
LĂŒhendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele 1) 7-12 3 tundi pĂ€eva ja 15 tundi nĂ€dalas 2) 13-14 vĂ”i kooli kohustuslikul 4 h day ja 20h week 3) 15 aastane, kel pole koolikohustustust 6h day ja 30h week 4) 16 -=- ja 17 aastasel 7h ja 35h week Eraldi haridustöötajatel tööaeg ja selle kestus.
LÀhetuse pÀevaraha on mÔeldud lisaks toidule ka muude lÀhetuses ettetulevate kulude kandmiseks. Kui tööandja ei ole pÀrast lÀhetust mingil pÔhjusel pÀevaraha vÀlja maksnud, on töötajal Ôigus seda nÔuda 1 aasta jooksul alates hetkest, mil tööandjal tekkis kohustus pÀevaraha maksta.

Lihtsam regulatsioon on antud enne 1. pÀrimislepingu- ja 2. testamendijÀrgne, keerulisemat. Seega vÔib iga teo- ja otsusevÔimeline isik ise vastavalt oma soovile oma eluajal korraldada oma vara Erandi sellest jÔu astendusest moodustab sundosa pÀrimine, mis kitsendab testaatori tahtevabadust.
LĂ”ppjĂ€reldus – jĂ€reldamisprotsessi tulemus, selle sĂŒnonĂŒĂŒmideks on tulem5 ja tuletis, harvem ka jĂ€reldatu; KĂ”iki ĂŒlaltootud tĂ€psustuses esitatud oskussĂ”nu vĂ”ib kasutada nii kokkuleppelise mĂ”tlemise vormi kui ka sellele vastava keeles vĂ€ljendatud teksti vĂ”i vĂ€itlause kohta.
LoomuĂ”iguslik Ă”petus - kĂ€sitab Ă”igust ĂŒhiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse vĂ”i ĂŒhiskondlikesse suhetesse kĂ€tketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida pĂŒĂŒeldes on vĂ”imalik ehitada ĂŒles Ă”iglane inimsuhete kooslus.

Lisaks sellele on ÜRO eesmĂ€rgiks arendada riikidevahelisi sĂ”bralikke suhteid, teha rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga probleemide lahendamisel ning olla keskus, mis kooskĂ”lastaks riikide tegevust nende probleemide lahendamisel.
Laiba kÀsitlus on erinev. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade kÀsitlus sÔltub saksa Ôiguses sellest, mis eesmÀrgil kehaosad eraldatakse, kui need nÀiteks eraldakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pÀrast operatsiooni tagasi jÀÀvad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks.
Likvideerimise menetlus on samuti sarnane teiste juriidiliste isikutega, seisnedes likvideerijate mÀÀramises, likvideerimisest vĂ”lausaldajatele teatamises, vara rahastamises, vĂ”lausaldajate nĂ”uete tĂ€itmises, jĂ€relejÀÀnud vara jaotamises ja mittetulundusĂŒhingu registrist kustutamises.

LĂŒngad Ă”iguses - Igas Ă”iguskorras esineb lĂŒnki, st seadusandja on jĂ€tnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid Ă”igusnorme. Sellisel juhul vĂ”ib olla tegemist lĂŒngaga Ă”iguses, mida saab mĂ”nedel juhtudel ĂŒletada analoogia abil.
Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid: a)semantilised argumendid (semantika – Ă”petus tĂ€hendusest; sĂ”nade ja lausetetĂ€hendusest lĂ€htuvad argumendid) b)sĂŒntaktilised argumendid (sĂŒntaks – lauseehitus) nt „Armu mitte surma“ – Armu, mitte surma! Armu mitte, surma!
LoomuĂ”iguse taassĂŒnd ehk miks ei piisa Ă”iguspositivismist? LoomuĂ”igus on kĂ”rgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) vĂ”i mitte.

Lahendamine inkvisitsiooni e. uurimispĂ”himĂ”tte alusel, st kohtul endal on kohustus tĂ”endeid koguda ja asjaolusid selgitada nagu nĂ€iteks sĂ€testab ka TsMS § 5 lg 3 – hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tĂ”endid, kui seaduses ei ole ettenĂ€htud teisiti.
Level 4 on niisiis ĂŒldine Ă”petus Ă”igusest/Ă”iguse teooria, level 5 lingvistika, Ă”iguse lingvistika, sotsioloogiline lingvistika, level 6 sotsioloogia, Ă”iguse sotsioloogia, level 7 filosoofia (riigi-, Ă”igus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) ja level 8 Ă”iguse loogika.
Litsentsileping - Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- VĂ”laĂ”igusseaduse 21. peatĂŒkk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat. Tasuta kasutamise lepingu jĂ€rgi tekib ĂŒhel isikul eseme kasutamise Ă”igus ning teisel isikul eseme kasutamise vĂ”imaldamise kohustus.

Laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega vĂ”i ĂŒhe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei tĂ€ida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu ĂŒksnes teatud kindlal eesmĂ€rgil.
Lepingupooled on vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid vÔi kirjad Kirjalik leping loetakse sÔlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud vÔi vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid vÔi kirjad.
Looduskaitseseadus - on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmÀrkideks on bioloogilise mitmekesisuse sÀilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise vÀÀrtusega looduskeskkonna kaitsmine.

LiiklussĂŒĂŒteod on seotud sĂ”idukijuhi poolt liiklusnĂ”uete ja sĂ”iduki kĂ€itusnĂ”uete rikkumisega, liiklussĂŒĂŒteoks on ka mootorsĂ”iduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, alarmsĂ”iduki tĂ€histuse ebaseaduslik kasutamine jms
LĂ€birÀÀkimisi a - ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kĂ”ik on tehtud „oma kĂ€e jĂ€rgi“. Leping sĂ”lmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud.
Loaprotseduurid –  avalik menetlus, tegevuse asukoha valik, KMH, parim vĂ”imalik tehnika) 5) kaubanduspiirangud – ohust taime­ ja loomaliikide kaitsel, jÀÀtmealases kontrollis ja osoonkihi  kaitsel [WTO (vabakaubandus) versus CITES (kk)]

Lihtne dispositsioon - RÀÀgib ĂŒhest vĂ”imalikust, lubatud, keelatud, kohustuslikust kĂ€itumisest Keeruline dispositsioon- Mitu vĂ”imalikku lubatud, keelatud kohustuslikku kĂ€itumist Alternatiivne dispositsioon- RÀÀgib valikuvĂ”imalustest, lubatud, kellatud, kohustuslik
LiitmĂ”iste sisus on kaks kokkusobimatut tunnust: ruudukujulisus ja ĂŒmmargusus, ĂŒks vĂ€listab teise, ent ikkagi on ,,ĂŒmmargune ruut" samas ĂŒldmĂ”iste, sest kui sellised objektid eksisteeriksid, vĂ”iks neid olla mitu, nt erinevate ĂŒmbermÔÔtudega ĂŒmmargused ruudud.
Loetletud lisad on olemas jne. Registreeritud ametikiri antakse lÀbivaatamiseks ja resolutsiooni kirjutamiseks kohtu esimehele vÔi kohtudirektorile dokumendi saabumise pÀeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata.

Lahusvara on : isiklikud tarbeesemed ( inimene kasutab oma igapĂ€evases elus igapĂ€evasteks toimetuseks). Need asjad, mis on kumbki pool saanud enne abiellumist ( ei lĂ€he ĂŒhisvara alla ). Ja need asjad mis on saadud abielus olles kingituseks vĂ”i pĂ€randuseks.
LĂ€htesituatsioonis on ainult kaks kategooriat indiviide: need, kel on teatud ootused (Erwartende) ja need, kes tegutsevad (Handelnde). JĂ€rgmisel astmel tuleb sisse kolmas kategooria – need, kellel on teatud ootused, ent kes konkreetses situatsioonis vahetult ei osale.
LĂŒhendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajatele, kes töötavad allmaatöödel vĂ”i muudel tervistkahjustavatel töödel, samuti lastaaedade ja pedagoogide ning tervishoiuteenuse osutajaga töölepingu alusel töötavatele psĂŒhholoogidele ja logopeedidele.

Laevatatav veekogud – 10m Teised veekogud – 4m Üleujutuse korral – 2m NaabriĂ”igused Sademeservituut(orjama, teenima) reaalservituudid nĂ”ude: jalgservituut, sĂ”iduservittut, seinaservituut hoonestusĂ”igus. On tĂ€htajaline Ă”igus – min 36aastat – max 99aastat.
Likvideerijail on kĂ”ik juhatuse ja nĂ”ukogu seadusest tulenevad Ă”igused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmĂ€rgiga, selleks aga on Ă€riĂŒhingu tegevuse lĂ”petamine, vĂ”lgade sissenĂ”udmine, vara mĂŒĂŒmine ja vĂ”lausaldajate nĂ”uete rahuldamine.
Loomulikus keeles on eituse tunnusteks (indikaatoriteks) vÀljendid ,,pole tÔsi, et ...", ,,ei ole nii, et...". Nt ,,Pole nii, et auto sÔidab", ,,Pole tÔsi, et pÀike paistab". Indikaatoriteks vÔib kontekstist sÔltuvalt olla veel vÀljendeid, levinumad on ei, pole

Lihtseadused – riigikogu poolt vastu vĂ”etud Ă”iguse ĂŒldakt.
Lk 40 - 45 Õigusnormi 3 elementi: 1) HĂŒpotees – tingimused, mille olemasolul tuleb kĂ€ituda vastavalt normile 2) Dispositsioon – subjektile lubatud, keelatud vĂ”i kohustatud kĂ€itumine 3) Sanktsioon – normi rikkuja suhtes kohaldatav mĂ”jutusvahend
LoasĂŒsteem on kohaldatav ainult mĂ”ningatel ĂŒksikutel juhtudel (krediidiasutused (Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkĂ”ige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes.

Lahendamise pooleks – see on probleem, sest iseenesest kui ta lepingu pool on, siis miks mitte eksole, aga ei saa. VĂ”ib sĂ”lmida kollektiivlepingut ainult teatud ametiasutuses, siis valdkonniti ja ĂŒleriigiliselt – siin peab vaatama, kes omavahel leppe sĂ”lmivad.
Lepinguobjekt on mĂŒĂŒdud Ostjale 








.. (

..) krooni eest, mille Ostja on kohustatud MĂŒĂŒjale tasuma tehes vastava pangaĂŒlekande MĂŒĂŒja pangakontole nr. 





 



.Pangas kĂ€esoleva lepingu sĂ”lmimise pĂ€eval.
Leping dokumendina on pĂ”hiseadus. Riigi tunnused:  rahvas-keeleline, kultuuriline, majanduslik ĂŒhtsus (Stalin)  kodanikkond Kodakondsus on kahepoolne Ă”igussuhe inimese ja riigi vahel, sisuks vastastikused Ă”igused/kohustused. Riik annabĂ”iguslikku kaitset.

Lisaks sellele on tööandja kohustatud töötajale maksma töölepingu hĂŒvitust jĂ€rgmiselt: 1. I E E I g X E E I W U P g U S I I e U T U V I R U R c h G R P e Q E U h Y b Y W i P Q Q R S G T U V I W H G g G R Y V I E X E E Y V E G G d U V E Q W I R I g G W E
Lepingulisel sooritusel on turuhind, vĂ”ib lepingust selle rikkumise tĂ”ttu taganenud lepingupool tuginedes VÕS § 135 lĂ”ikele 2 reaalse asendustehingu tegemisest loobuda ning arvutada hĂŒvitamisele kuuluva kahju turuhinna ning lepingus kokku lepitud hinna vahe abil.
Laenuleping on kĂ€sitletav kestvusvĂ”lasuhtena, kuna on suunatud korduvate vĂ”i kestvate kohustuste tĂ€itmisele, tulenevalt VÕS § 195 lg 3. Kuna laenuleping on kĂ€sitletav kestvusvĂ”lasuhtena, siis toimub ka laenulepingu lĂ”petamine ĂŒlesĂŒtlemise kaudu.

Ladestamise eest on suured, mispĂ€rast pole Eestis prĂŒgi viimine nĂ€iteks metsa kuigi tĂ”usev trend. Kuigi on iga aasta mitmeid juhtumeid, kus avastatakse erinevad prĂŒgikolded neile mitte ettenĂ€htud paikadest on enamus nende tekitajaid siiski ka tuvastatud.
Lk 54 - 57 Eesti Ă”igussĂŒsteemi olulisemad Ă”igusharud: 1) RiigiĂ”igus (konstitutsiooniline Ă”igus) – Ă”igusnormide ja –instituutide kogum, mis reguleerib riigivĂ”imu suhteid ja mÀÀrab ĂŒhiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise sĂŒsteemi.
Laenuleping - Laenulepinguga kohustub ĂŒks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma vĂ”i asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma vĂ”i tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Legislatiiv - ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt mÀÀratletavad, miks seda ei ole siis haldus? Sellisel kĂ€sitlusel on veel ĂŒks puudus - sellisest traditsioonilisest kolmikjaotusest jÀÀksid vĂ€lja mitmed riikliku tegevuse valdkonnad.
Liikmesriigil on teoreetiliselt kĂŒll teatav kaalutlusĂ”igus alade valikul, kuid paljudel juhtudel vĂ”ib see olla redutseerunud nullini, seda siis, kui konkreetse ala ökoloogiline vÀÀrtus ei jĂ€ta vĂ”imalust ala kaitsealana mÀÀratlemata jĂ€tmiseks.
Legem - iga sisse toodud abielu vorm, kus oli kehtivaks varadelahusus nagu tĂ€napĂ€eval vĂ€ga levinuks on. See sai vĂ”imalikuks, sest abielu esimeseks ja kĂ”ige tĂ€htsamaks aspektiks loeti jĂ€rglaste sĂŒnnitamist mitte varanduslikku seisukorda.

Lepingud - reeglna vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel on ĂŒks iidsemaid Ă”iguse allikaid nagu tavadki, hĂ”lmas eeskĂ€tt eravahekordi kahe vĂ”i enama poole vahelning toimis vĂ”rdvÀÀrsena juhtudel, kui ei olnud tegemist avaliku vĂ”imu suhtega.
LÀbisÔit on rahumeelne, kui see ei ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda ega julgeolekut. VÀlisriikide laevade lÀbisÔitu loetakse rannikuriigi rahu, avalikku korda vÔi julgeolekut ohustavaks, kui vÀlisriigi laev territoriaalvetes viibides:
Lausearvutuses on ĂŒlesandeid, mille lahendamiseks on vaja valemeid teisendada vĂ”i lihtsustada. MĂ”nes ĂŒlesandes on valemid kasulik viia kujule, mis sisaldavad vaid eitusi, konjunktsioone ja disjunktsioone, mĂ”nes tuleb teha vastupidiseid teisendusi.

Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sĂ”ltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) vĂ”i riikide moodustiste vĂ”i faktiliselt mĂ”ningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste ĂŒksuste ĂŒhinemisel liitriigiks (USA, Ć veits, Araabia Ühendemiraadid).
Liidu kÀsutuses on institutsiooniline raamistik, mille eesmÀrk on edendada liidu vÀÀrtusi, taotleda liidu eesmÀrke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada liidu poliitika ja meetmete kooskÔla, tÔhusus ning jÀrjepidevus.
Leiutasu – on peitvara pooles vÀÀrtuses.

Liidu rahastamine - Liidu ĂŒlesannete tĂ€itmist rahastatakse: 1) liikmemaksudest; 2) toetustest ja annetustest; 3) liidu pĂ”hikirjalisest tegevusest saadavast tulust; 4) seaduses vĂ”i seaduse alusel ettenĂ€htud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.
Lepingupoolte kutse - vÔi tegevusalal kehtivatest tavadest 1) lepingu olemusest ja eesmÀrgist; 2) lepingupoolte vahel vÀljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- vÔi tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mÔistlikkuse pÔhimÔttest.
Lahkumineku tagajĂ€rgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tĂŒli seisneb, vĂ”ib ta hakata arvama, et tema on sĂŒĂŒdi vanemate vahelises tĂŒlis.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Legislatiivaktid on vastu vĂ”etud riigi legislatiivorganite poolt 2. haldusaktid on vastu vĂ”etud riigi eksekutiivorganite poolt 3. jurisdiktsiooniaktid on vastu vĂ”etud riigi jurisdiktsiooniorganite poole Aluseks vĂ”tame pĂ”himĂ”tet, millist ĂŒlesannet Ă”igusakt Ă”iguskorras tĂ€idab (funktsionaalne liigitus): 1. legislatiivfunktsiooni tĂ€idev Ă”igusakt 2. haldusfunktsiooni tĂ€idev Ă”igusakt 3. jurisdiktsioonilist funktsiooni tĂ€idev Ă”igusakt
Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvĂ”tjale liisingueseme valduse ĂŒleandmise kĂ€esolevas lepingus sĂ€testatud tĂ€htajal ja mitte takistama liisinguvĂ”tjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel, juhindudes LS paragrahv 362 sĂ€tetest.

Lisaks eeltoodule on Notarite Kojal ka sotsiaalseid ĂŒlesandeid, mis seisnevad eelkĂ”ige riikliku Ă”igusabi pĂ”himĂ”tete alusel notari tasust vabastamise hĂŒvitamises oma eelarvest ning mĂ”ningatel juhtudel notarite ja endiste notarite toetamises.
Lg 1 – ĂŒleandjal (B) on Ă”igus ĂŒleantu tagasi nĂ”uda nii lepingupoolelt (A) kui ka lepinguga soodustatud kolmandalt isikult (C). B vĂ”imalus valida ei tĂ€henda A ja C solidaarvastutust, sest nende soorituste sisu pole ĂŒhesugune.
Litsenside vĂ€ljaandmisel on pĂ”hjendatud sellega, et litsensi saavad mittetulundusĂŒhingud ja sihtasutused korraldavad Ă”nnemĂ€nge heategevuslikel eesmĂ€rkidel, mitte kasumi saamiseks, mis muudab siserikliku hasartmĂ€ngude turgu heategevuse valdkonnaks.

Leiutise avalikustamine tĂ€hendab aga seda, et teistel isikutel tekib loodud objektile piiramatu juurdepÀÀs ja autor vĂ”ib kaotada Ă€rilise kontrolli objekti kasutamise ĂŒle, ka autori Ă€ramĂ€rkimine leiutise vĂ€ljamĂ”tlejana vĂ”ib unarusse jÀÀda.
Legaaldefinitsioon on seaduse tekstis termini expressis verbis mÀÀratlemine selle pÔhitunnuste (sisutunnuste) vÔi mÔistega hÔlmatud subjektide, objektide vÔi nÀhtuste loetelu (mahudefinitsioon) kaudu vÔi vÀhelevinud sÔna selgitusena.
LÔppjÀreldus on tagajÀrgedevaheline vÀlistav disjunktsioon, on seotud asjaoluga, et traditsioonilises loogikas ei kasutatud materiaalset implikatsiooni, vaid tingivaid vÀiteid, mida pole vÔimalik lausearvutuse keeles tÀpselt esitada.

LĂŒhendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajaltele, ke stöötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, tervishoiu teenuste osutajatega sĂ”lmitud TL alusel töötavatele psĂŒhholoogidele ja logopeedidele.
Liikmesriigil on oma Ă”igus ja Ă”igussĂŒsteem. Liikmesriigi Ă”igus vĂ”ib hĂ”lmata riigi tasandi Ă”igust (ehk siseriiklikku Ă”igust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas vĂ”i muus haldusĂŒksuses kohaldatavat Ă”igust.
Liisinguandja s on liisinud metsaveotraktori OÜ-le A. Liisingulepingust tulenevaid kohustusi on kĂ€endanud A juhatuse liikmed B ja C. A ei suuda liisingulepingust tulenevaid kohustusi tĂ€ita ning S lĂ”petab lepingu ja traktor tagastatakse.

Liberaal - kommunitaristlik pĂ”hiseadusteooria: TĂ€napĂ€evased pĂ”hiseadused vĂ”imaldavad luua erinevaid ĂŒhendusi ja tekkida erinevatel ĂŒhendustel. Poliitika ĂŒlesanne taandub seejuures vastavate organisatsioonivormide leidmisele.
Laenuandmine on vĂ”lakiri. Isik, kes ostab vĂ”lakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi vĂ”latunnistuses nĂ€idatud tingimustes( millal ostetakse vĂ”lakiri tagasi)kui ei tĂ€ida tingimusi antakse vĂ€lja vĂ”lakirja mĂŒĂŒja pankrot.
Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ĂŒhte Ă”igusnormi hĂŒpoteesiga mÀÀratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ĂŒhe Ă”igusliku tagajĂ€rje, nt kiiruseĂŒletamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest.

Liikmesriikidel on Ôigus kehtestada hasartmÀngude valdkonda puudutavaid reegleid oma ÀranÀgemusel, siis jÀrelikult ei ole erinev trahvimÀÀr vÀlisriigi isikutele kui liikmesriigis asuvatele isikutele EL Ôiguse sÀtetega vastuolus.
Lisaks nendele on Ôiguskaitsevahendeid avalikus Ôiguses veelgi: tagastusnÔue alusetu rikastumise korral, halduskohtulik tuvastamiskaebus, kaebused Riigikohtule pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve menetluses, kaebused Ôiguskantslerile jt.
Loogiliselt paratamatu on lause, mis kehtib: A)ĂŒhes konkreetses vĂ”imalikus maailmas B) vĂ€hemalt ĂŒhes vĂ”imalikus maailmas C) vĂ€hemalt kahes vĂ”imalikus maailmas D) kĂ”ikides vĂ”imalikes maailmades ÕIGE E) mitte ĂŒheski vĂ”imalikus maailmas

LĂ€bivaatamist eik - s.*48 Kuigi Itaalia kohtud ei olnud rahuldanud kaebaja tĂ€iendavat hĂŒvitisnĂ”uet, pidas EIK piisavaks, et riigi kohtud olid kaebaja sellist nĂ”uet kahel korral apellatsioonikohtus ja korra kassatsioo- nikohtus arutanud.
Lahendis 3 - 2-1-129-10 on kohus sedastanud, et kui menetlusosaline on kohtuga varem samal e-posti aadressil suhelnud, vÔib kohus eeldada, et isik on kohtukutse kÀtte saanud ka ilma, et isik oleks kohtule vastava kinnitus saatnud.
Latifundium - orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati vÀikesteks maalappideks, mis anti vÀlja pÀrilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist.

Lepingu osapoolel on vÔimalus viidata lepingu tÀitmise vÔimatusele kui lepingu lÔppemise vÔi sellest vÀljumise alusele, kui see vÔimatus on lepingu tÀitmiseks vajaliku objekti pöördumatu vÔi kadumise vÔi hÀvitamise tagajÀrg.
Lihtne skisofreenia – psĂŒhhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kĂ”ne sisu ja sĂ”navara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik vĂ€limuse eest hoolitsemine, vĂ€henenud sots.
LÀÀne ratsionalism on olnud tihedalt seotud protestantliku usueetikaga, mille juures oli eriline eelsoodumus kapitalistliku ratsionalismi tekkeks, kuna see eetika kÀtkes endas olulisi mÔttelaade nagu askeetlikkus, töökus, sihipÀrasus.

Lapsetoetusele on igal lapsel sĂŒndimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (RPS §5 lĂ”ik 1). Riikliku pereseaduse kohaselt on lapsel Ă”igus toetusele, kui ta Ă”pib pĂ”hikoolis, gĂŒmnaasiumis vĂ”i kutsekoolis, kuni 19-aastaseks saamiseni.
Lepingu tĂŒĂŒptingimused on tingimused, mis on eelnevalt vĂ€lja töötatud tĂŒĂŒplepingutes kasutamiseks vĂ”i mida lepingupooled muul pĂ”hjusel ei ole eraldi lĂ€bi rÀÀkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel vĂ”imalust neid muuta.
Lepingust taganemine on vĂ”imalik tulenevalt VÕS § 277 lg 1, kui ĂŒĂŒrileandja annab ĂŒĂŒrnikule ĂŒle asja kas kokkulepitust hiljem vĂ”i ĂŒleantud asja omadused vĂ€listavad asja sihipĂ€rase kasutamise vĂ”i piiravad seda olulisel mÀÀral.

Loomuseisundis on inimesel loomuĂ”igused: vÔÔrandamatud Ă”igused elule, varale ja vabadusele (life, liberty and estate), sellest loomuĂ”igusest ĂŒleastujate suhtes on kohtumĂ”istjateks inimesed ise, nemad on loomuĂ”iguse rakendajad.
Legislatiivaktideks - riigi legislatiivorganipoolt vastu vĂ”etud Ă”igusaktid 2. Haldusaktideks- vastu vĂ”etud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvĂ”etud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusĂŒsteem
Lisaks eluruumile on ĂŒĂŒrnikul Ă”igus kasutada elamus asuvat keldrit (boks nr.10), koridoris asuvat panipaika nr.10, sauna ĂŒks kord nĂ€dalas laupĂ€eval majaelanike poolt valitud saunavanema (saunamehe) poolt koostatud graafiku jĂ€rgi.

Lisakaristus - tegutsemiskeeld kuni kolmeks aastaks, ettevÔtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sÔiduki juhtimisÔiguse ÀravÔtmine, relva- ja laskemoona omamise Ôiguse ÀravÔtmine kuni viieks
Legislatiiv - , eksekutiiv- ja justiitsorganite eralduse mĂ”te peitub selles, et nad saaksid ĂŒhelt poolt tegeleda oma tööga ja teiselt poolt, et neil oleks vĂ”imalik vastastikku oma tegevust kontrollida ja isegi seda piirata.
Leppetrahvi vahel on aga see, et viivise nÔude vÔib kahjustatud pool esitada ka siis, kui lepingus viivise maksmise kohustust ette nÀhtud ei ole. Leppetrahvi maksmist vÔib nÔuda aga ainult siis, kui see on lepingus kokku lepitud.

Liisinguandja on kohustatud andma nÔusoleku lepingust taganemiseks, kui esemel esinevad puudused takistavad eseme korrapÀrast kasutamist vÔi vÀhendavad lepingu eseme vÀÀrtust, tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-29-06 3.
LoomuÔe allikas on inimmÔistus, mis on vÔimeline vÀhemalt osaliselt tunnetama jumaliku mÔistuse vÀljendust, jumalikku igavest St. Inimloomus on eesmÀrgipÀraselt tÀiustuv, s.t. lÀhenev oma eesmÀrgile - saavutada jumalikkus.
Lahusvara - Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke vÔi pÀrimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pÀrast abielusuhete lÔppemist.

Loomulik tĂ”lgendusviis – vastavalt tahteavalduse tegija tahtele Objektiivne e normatiivne tĂ”lgendamine – tahteavaldust mĂ”istetakse sel viisil, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mĂ”istlik isik seda samadel asjaoludel mĂ”istma pidi.
LĂ”petavad tĂ€htajad on niisugused, mis on antud mingi Ă”iguse kasutamiseks ja kui seda Ă”igust ei kasutata, siis see Ă”igus lĂ”ppeb ( TsÜS § 99 ). Tuleb alati vaadata, kas on tegemist Ă”igust lĂ”petava vĂ”i hagi aegumise tĂ€htajaga.
LĂŒhendatud tööaeg - a) alaealised, sĂ”ltuvalt vanusest: 7-12 – aastane 3 t pĂ€evas ja 15 t nĂ€dalas; 13-14 a vĂ”i koolikohuslane - 4 t pĂ€evas 20 t nĂ€dalas; 15 a - 6 t pĂ€evas, 30 t nĂ€dalas; 16-17 a - 7 t pĂ€evas, 35 t nĂ€dalas.

LinnaĂ”igus - kujunes linna piirides elavate inimeste Ă”iguseks TalurahvaĂ”iguse kodifikatsioon- Ordu vĂ”i eesti talurahva Ă”igus; Saare- LÀÀne talurahvaĂ”igus. Õigus, mis oli talurahva vahel, vanad tavad, suulises vormis.
LoomuÔigus on kÔrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) vÔi mitte.
LĂ”ppjĂ€reldus on ĂŒldine vĂ”i ĂŒhe osalise eelduse puhul ka osajaatav, siis pole ĂŒmberpööramisel piiranguid. Sel juhul vĂ”ime loobuda uue sĂŒllogismi lahendamisest, vaid saame kohe teostada jĂ€relduse ĂŒmberpööramise teel.

Lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud Kirjalik leping loetakse sÔlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud vÔi vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid vÔi kirjad.
LoasĂŒsteem – pĂ€dev organ peab andma loa ‱ Avaldamis-normatiivne sĂŒsteem – asutajatel on seadusest tulenev Ă”igus juriidlist isikut asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada vĂ”i ei. Tuleb jĂ€rgida
Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakĂ€eliselt alla kirjutanud vĂ”i *poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse vĂ”rdseks tehingu elektrooniline vorm) Notariaalselt tĂ”estatud tehing.

Linn t on mĂŒĂŒnud enampakkumisel kinnistu osaĂŒhingule B. Kaaspakkuja osaĂŒhing C avalduse alusel tunnistab halduskohus kehtetuks T otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta, kuna B ei teinud parimat pakkumist.
Lisaks sellele on Ă”iguslik kaitse sageli piiratud ainult teatud töötlemisoperatsioonidega (nt reguleeritakse ainult isikuandmete ĂŒleandmist kolmandatele isikutele) ning erandeid, millele piirangud ei kehti, on vĂ€ga palju.
Lisaks vlÔk - s loetletud alustele on kehtetue alusena veel mainitud lepingu ebaÔiglust (Ôiguste ja kohustuste tasakaalu tÀielikku puudumist). Seda alust ei peeta siiski rahvusvahelises Ôiguses selgelt vÀljakujunenuks.

LĂ€birÀÀkimisi a - ga C. LĂ€birÀÀkimiste kĂ€igus kinnitas C ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kĂ”ik on tehtud „oma kĂ€e jĂ€rgi“. Leping sĂ”lmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot.
LÔike jÀrgi on halduskohtul Ôigus kaevatud vÔi protestitud Ôigusakt tunnistada seadusevastaseks ja kohtuotsuses teha vastavale organile, asutusele vÔi ametiisikule ettepanek asi uuesti lÀbi vaadata ning teha uus otsus.
Lubav – â€žĂœĂŒrnikul on Ă”igus koos elavate perekonnaliikmete ja ĂŒĂŒrileandja kirjalikul nĂ”usolekul anda allĂŒĂŒrnikule kĂ€esoleva seaduse § 29 1. lĂ”ike tingimustele vastav osa tema poolt ĂŒĂŒritud eluruumist.

Lahendis 3 - 2-1-145-06 on riigikohus seda selgitanud jÀrgmiselt: Isiku kinnisesse asutusse paigutamist ei saa pÔhjendada majanduslike vahendite ebapiisavusega, nt asjaoluga, et isikule ei ole vÔimalik leida eluruumi.
Level 5 – Lingvistika Level 6 – Sotsioloogia, Ă”iguse sotsioloogia Level 7 – Filosoofia (riigi-, Ă”igus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) Multi Level Approach on Ă”iguse mitmetasandilise tundmaĂ”ppimise doktriin.
Lisapuhkus – kehtestatud kas riigi vĂ”i TA poolt vĂ”i KL-s – viide TL-s! ‱ Allmaatöödel ‱ Tervistkahjustavad ja eriiseloomuga tööd – 5-14 kalendripĂ€eva (VV kinnitatud loetelu) Kui mĂ”lemad – liidetakse.

LĂ”ike kohaselt on keelatud ĂŒhingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmĂ€rgid vĂ”i tegevus on suunatud Eesti pĂ”hiseadusliku korra vĂ€givaldsele muutmisele vĂ”i on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sĂ€testava seadusega.
Lepinguobjekti ĂŒleandmise - vastuvĂ”tmise akt - lisa nr.1. 1.22. Renditasu arvestus, tasumise kord ja kommunaalteenuste ning muude teenuste nimekiri, teenustasu arvestus ja tasumise kord - lisa nr.2. 1.2.3. Ruumide plaan - lisa nr.3.
Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. SĂŒdametunnistus. KĂŒsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekĂ€eline ning halastav.

Looduslik Ă”igus on jumaliku mĂ”istuse peegeldus loodud asjades ning vĂ€ljendub selles, et kogu loodu otsib head ja vĂ€ldib kurja, pĂŒĂŒab end alal hoida ning elada vastavalt oma staatusele nii tĂ€iuslikult kui vĂ”imalik.
Loomuseadus on jumaliku mĂ”istuse peegeldus loodud asjades ning vĂ€ljendub selles, et kogu loodu otsib head ja vĂ€ldib kurja, pĂŒĂŒab end alal hoida ning elada vastavalt oma staatusele nii tĂ€iuslikult kui vĂ”imalik.
Lapsehoolduspuhkuse sÔigus on puh§29 alusel ainult 1 isikul, kes lala 3 aastast last hooldab. Selleks vÔib olla ema, isa, vanaema, vanaisa jne. Oluline, et lapsehoolduis puhkuse kasutaja elaks seadulike alustel eesti vabariigis.

Leidjal on Ă”igus pĂ€rast avalikku teatamist mĂŒĂŒa asi avalikul enampakkumisel, kui o asja hoidmine on ĂŒlemÀÀraselt kulukas; o asi on kiiresti riknev; o avalik asutus vĂ”i politsei on asja hoidnud kuus kuud.
Lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövÔtja tahtluse vÔi raske hooletuse tÔttu; 5. töövÔtja teadis vÔi pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest vÔi sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
Liberaalne teooria – individuaalsed riigi vastu suunatud vabadusĂ”igused ja ainult need a.i.2. Institutsionaalne teooria – pĂ”hiĂ”igused on objetiivsed korrapĂ”himĂ”tted, mis kaitsevad nende sisuks olevad eluvaldkondi.

Liisinguandja on kohustatud auto mĂŒĂŒjaga sĂ”lmima mĂŒĂŒgilepingu ja mĂŒĂŒgileping on sĂ”lmimata, vĂ”ib liisinguvĂ”tja nĂ”uda liisinguandjalt mĂŒĂŒgilepingu sĂ”lmimist auto mĂŒĂŒjaga ja auto kasutamise vĂ”imaldamist.
Lk 31 - 34 Riik ja Ă”igus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike kĂ€itumisreeglite ĂŒldkohustusliku jĂ”u. Seega ei saa Ă”igus tekkida ilma riigi vastava tahteta, Ă”iguses vĂ€ljendub riigi tahe.
Lr Ă”iguses on nĂ”utavad ka meetmed isikute Ă”iguste kaitsmiseks, see on pĂ”hjendatud vajadusega tagada isikutele Ă”igus vaidlustada oma riigi kohtus avaliku vĂ”imu asutuste tegevust, mis on mĂ”jutatud Ü Ă”igusest.

LÀhenemisel on oluline Ôpetuslik otstarve: kuna argumenteerimine toimub valdavalt loomulikus keeles vÔi loomulikule keelele rajatud erialakeeles, siis peaks ka argumenteerimise Ôpetus toimuma sama(de)s keel(t)es.
Lause 1 on ajalooline ĂŒldise vĂ”rdsuspĂ”himĂ”tte sĂ”nastus (Prantsuse revolutsiooni ajast 1789 peale). Nn „muu tunnus“ ei ĂŒtle tegelikult midagi, ebaĂ”nnestunud sĂ”nastus, kataloog ei tohiks olla lahtine.
Litus on ĂŒhekordne volitus konkreetse mÀÀruse kehtestamiseks). Kuna mÀÀruste eeltin- gimuseks on volitusnormi olemasolu ,siis on ka mÀÀruse kehtivuse alg- ja lĂ”pphetk sĂ”ltuv volitusnormi kehtivusest.

Lausearvutuses on tehete operandideks formaalsed laused, nende tÔevÀÀrtus sÔltub interpretatsioonist. Lausearvutuse tehte tulem on operandidest moodustatud liitlause, operandid vÔivad olla liht- vÔi liitlaused.
Lisaks eelnevale on oluline mÀrkida, et tasemekoolituse lÔpetamiseks on töötajal Ôigus saada tÀiendavalt 15 kalendripÀeva Ôppepuhkust, mille eest makstakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammÀÀra.
Luhial on Ă”igus saada piletiraha tagasi ? 1. Luhia ja ööklubi Hollywood 2. Õigussuhte objekt : raha 3. Subjektide kontroll : olemas Luhia, Hollywoodi pole olemas Pole subjekti, siis ei ole ka Ă”igussuhet.

LĂ”ige 2 - ELUSALT!!! lĂ”ige 3- PÄRIMINE!! eostamise hetk!! kes v mis on surnud inimene ? subjekt v objekt ? OBJEKT-organidoonorlus , SUBJEKT- varastatakse midagi kirstust vms. Surnud inimene on ikkagi objekt.
Liitude likvideerimisel on selle nĂ”ude pĂ”histatus aga kĂŒsitav, kuivĂ”rd liidu liikmed - ĂŒhingud - ei ole tulunduslikud ĂŒhendused ning lĂ”ppastmes vara ĂŒhingute liikmeteks olevate fĂŒĂŒsiliste isikute vahel ei jaotata.
Laiem mĂ”iste – ĂŒhe riigi Ă”igusnormid + teised Ă”igusega seonduvad nĂ€htused, mille all mĂ”istetakse nt Ă”iguskultuuri, Ă”igustraditsioone, Ă”igusteadvust, ka Ă”iguse mĂ”istmise sĂŒsteemi ja ka Ă”igusteadust.

Lisa 1 – AS Pere sortimendi nimekiri Lisa 2 – Pere tordipood Lisa 3 – MĂ”ned kĂŒsitluslehed vastustega Lisa 4 – Leiko – 2 enesekontrolliplaan ĂŒlevaatlikult Lisa 5 – Liht-saateleht Sissejuhatus
Lisaks eristusfunktsioonile on kaubamÀrgil ka pÀritolufunktsioon, kuna sellega on vÔimalik seostada kaupa selle kauba pakkujaga 3. Tuttava kaubamÀrgi nÀgemisega tekib tarbijal ka teatud kvaliteediootus, selle toote kohta.
Leidja on   oma   kohustused   tĂ€itnud   ja   omanik   ei   ole   selgunud   ĂŒhe   aasta   jooksul,   arvates   leiust   teatamisest,  omandab leidja asja vĂ”i seda asendava raha. 

Levinud mittetulundusĂŒhingud on korteriĂŒhistud, mittetulundusĂŒhinguteks on ka mitmesugused poliitilised, kutse- ja huvialaĂŒhendused (seltsid, liidud). Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus vĂ”i seda asendav organ.
LisanĂ”uded - Õigusvastaste tagajĂ€rgede kĂ”rvaldamine: alusetult saadud asja tagastamine vĂ”i selle hĂŒvitamine +intress raha eest, mis alusetult saadud ja kasu,mis tekkis asja kaustamisest, vÔÔrandamisest
Laste töölevÔtmine on keelatud. TöölevÔtmisel ei vÔi vanuse alammÀÀr olla madalam kui iga, mil lÔpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mÔjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid.

LĂ”ppemist on piirang kehtiv kui: ‱ selle kohta on kirjalik kokkulepe, ‱ see kehtib kuni ĂŒks aasta lepingu lĂ”ppemisest, ‱ tööandja maksab selle eest pĂ€rastlepingu lĂ”ppemist mĂ”istlikku hĂŒvitist.
Lepingust taganemine - Lepingust taganemine vabastab mÔlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste tÀitmisest, ent see ei mÔjuta lepingust enne lepingust taganemist tekkinud Ôiguste ja kohustuste kehtivust.
Lk 54 – 58. 43 1998. aasta sĂŒgisel korraldatud kĂŒsitlusel vastasid enamus maa- ja linnaprokuröre jaatavalt kĂŒsimusele, kas prokuratuuri asend ja pĂ”hifunktsioonid tuleks sĂ€testada pĂ”hiseaduses.

Legitiimsus tĂ€hendab juriidiliselt seda, kui vĂ”im on Ă”iguspĂ€rane ja valitsetakse kehtivate seaduste pĂ”hjal. Legiimsus tĂ€histas algselt lapsi, kes olid sĂŒndinud vanematel, kes olid ametlikult abielus.
Lisaeelarve - Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid mÀÀratud vÔi mille tegemiseks mÀÀratud assigneeringutest ei jÀtku, vÔib volikogu eelarveaasta kestel vÔtta vastu lisaeelarve.
LĂ”ikes sĂ€testatule on Politseiametil ja Kaitsepolitseiametil kuritegude kohtueelses menetluses Ă”igus teostada kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatĂŒki 8. jaos sĂ€testatud kohtu luba nĂ”udvaid jĂ€litustoiminguid.

Lk 29 - 39 AsjaĂ”seaduse ĂŒl on reguleerida tsivĂ”iguse asjaĂ”iguslikke aluspĂ”himĂ”tteid ning olla baasiks sama valdkonna seadustele, eelkĂ”ige avalik-Ă”iguslikele. Seadus jaguneb ĂŒld- ja eriosaks.
Lepingute sĂ”lmimisel on kasulik mĂ”elda vĂ”imalusele, et sĂ”lmitud kokkuleppeid vĂ”idakse rikkuda. Üks meetod enda Ă”iguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse.
Laenutajal on Ôigus nÔuda laenutatud rahasumma vÔi vÔrdse koguse ja kvaliteediga liigitunnustega piiritletud asjade tagastamist, laenajal aga lasub kohustus seda teha (tsiviilkoodeksi - TsK § 272).

Laiemas mĂ”ttes - igasugune kooselu, mille aluseks ei ole abielu kitsamas mĂ”ttes - kahe heteroseksuaalse isiku pĂŒsiv kooselu, mille puhul omatakse ĂŒhist elukohta ja majapidamist, enamasti ka intiimsuhteid
Lepingu ĂŒlesĂŒtlemine on Ă”iguskaitsevahend kestvuslepingute lĂ”petamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine vĂ”i „mĂ”juval pĂ”hjusel“ muutused lepingulises suhtes vĂ”i selle aluseks olevas suhtes.
Liikmete tegevus on seega allutatud ka kohtulikule kontrollile (vt SaS § 28). NÔukogu teeb otsuseid (SaS § 30): a) Koosolekul hÀÀlteenamusega b) Kirjaliku otsusena, mille poolt on kÔik nÔukogu liikmed.

LÀhtepunktiks on seega antud kaasuse lahendamiseks sobiva Ôigusnormi vÀljavalimine kÔigi teise Ôigusnormide seast ja selle Ôigusnormi kogu tektida tutvumine. Elulised asjaolud peavad olema tÔendatud.
Legislatiivaktid – vastu vĂ”etud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu vĂ”etud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus.
LĂ”he on eesmĂ€rkide ja vahendite vaheline, mis pĂ”hjustab kuritegelikku kĂ€itumist. Indias on ametlikult kastid Ă€ra kaotatud, aga lĂ€hemalt ĂŒhiskonda vaadates praeguseni on seal kastiĂŒhiskond.

Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise vÔi omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse vÔi konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks.
Loovutamise puhul on neil suuremad Ă”igused ning kohtus saavad esineda enda nime alt jne. 34. NĂ”ude loovutamise Ă”iguslikud tagajĂ€rjed Koos nĂ”udega lĂ€hevad ĂŒle ka need Ă”igused, mis tagavad seda nĂ”uet.
Legislatiivaktid on vastu vÔetud riigi legislatiivorganite poolt 2. haldusaktid on vastu vÔetud riigi eksekutiivorganite poolt 3. jurisdiktsiooniaktid on vastu vÔetud riigi jurisdiktsiooniorganite poole

Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmÔistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav.
Lahendi ÔigusjÔud tÀhendab seda, et pÀrast ettenÀhtud edasikaebamise menetluselÀbimist ei ole vÔimalik lahendi peale edasikaebust esitada ega sama asjaga uuesti kohtu vÔi muu organi poole pöörduda.
Locatio – conductio operis-tööettevĂ”tete-leping. Leping, mille alusel ĂŒks isik kohustub teatava tasu eest teisele andma töö saaduse-resultaadi. Kohustuse objektiks on kindel töötulemus.

Lepingupooled on oma majandus- vÔi kutsetegevuses sÔlmitud lepingu puhul kohustatud jÀrgima iga tava, mille jÀrgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud.
Liigikohustused on kohustused, mille sisuks on liigitunnustega (asendatavate) asjade ĂŒleandmise kohustus. Asendatavad on asjad, mille kindlaksmÀÀramine kĂ€ibes toimub arvu, mÔÔdu vĂ”i kaalu jĂ€rgi.
Loakord on pĂ”hjendatud ĂŒhenduste puhul, kelle tegevuse eesmĂ€rgid ning nende saavutamise vahendid vĂ”ivad oma laadilt ohustada ĂŒldist huvi ning teiste isikute seaduslikke Ă”igusi ja vabadusi.

Loodusviljad on asjast loodusjÔul vÔi inim kaasabl tulenevad saadused. Kuni vilja eraldumiseni asjast loetakse see asja oluliseks osaks ning pÀrast eraldumist on vili tsivkÀibes iseseisev objekt.
LĂ”ppjaamaks on ikka kommunism, mis see on? Eraomanduse kaotamine - kaob kodanluse eraomand, kuna ĂŒlejÀÀnud klassidel seda niiehknii enam ei ole, ning töölised-inimesed pole enam kui kaup turul.
Lepingupooled on kĂ€tte saanud lepingu teksti lĂ”pliku versiooni ja neil ei ole sellesse enam ĂŒhtegi muudatusettepanekut d. kui lepingudokumendile on alla kirjutanud ĂŒksnes Ă”igustatud lepingupool.

Lisaks ĂŒlalnimetatule on kinnistusraamatukande sisul, tulenevalt seaduses sĂ€testatud kande Ă”igsuse eeldamise ja avaliku usalduse sĂ€tetest (AÕS §-d 56 ja 561), oluline tĂ€hendus Ă”iguskĂ€ibe seisukohalt.
Loomulik Ă”igus on mĂ”istuse kĂ€sk, mis mÀÀrab Ă€ra, kas mingis kĂ€itumises sisaldub selle kokulangevuse vĂ”i lahknevuse tĂ”ttu mĂ”istuspĂ€rase loodusega moraalne sĂŒndsusetus vĂ”i moraalne vajadus.
LÀÀnelik Ă”igustraditsioon on rajatud neljale sambale: ‱ Rooma eraĂ”iguse tugevnemine ‱ Kanoonilise Ă”iguse tugev mĂ”ju (kirikud vist) ‱ Õiguskultuuri kĂ”rge tase ‱ Õigusriigi mĂ”iste ĂŒldine toetamine

Loomuseisund on tĂ€ieliku vĂ”rdsuse seisund, kus loomupĂ€raselt ei ole ĂŒhelgi ĂŒlemvĂ”imu ega kohtuvĂ”imu kellegi teise ĂŒle - mida loomuseaduse tĂ€ideviimisel vĂ”ib teha ĂŒks inimene, vĂ”ib teha
Lahendiks on avalikkuse tÀhelepanu suunamine sellele, et teated isiku kahtlustamisest kuriteo toimepanemises ei tÀhenda veel seda, et antud isik ikka on kindlasti selle kuriteo toime pannud.
Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ĂŒlesĂŒtlemine, kui tööandjale kuulutatakse vĂ€lja pankrot vĂ”i lĂ”ppeb pankrotimenetlus, pankrotti vĂ€lja kuulutamata, raugemise tĂ”ttu.

Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale pĂ”hipalgale lisaks tĂ€iendavate tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmise vĂ”i nĂ”utavast tulemuslikuma töö eest vĂ”i muudel Ă”igusaktis, kollektiiv-
Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, tÀpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt vÔib olla seade, meetod ja/vÔi aine.
Lepingud – nt kui pool oli mĂ”lema lepingu ajal teovĂ”imetu (vigade identsus). MĂ”lema tehingu tĂŒhisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning KR kande parandamise nĂ”ude.

Leppetrahv on oma olemuselt pĂ”hikohustusega seotud (aktsessoorne) kĂ”rvalkohustus (VÕS § 163), mis tĂ€hendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui pĂ”hileping on ise kehtetu.
LĂ”ige 3 - Iga kava vĂ”i projekti, (...) mis tĂ”enĂ€oliselt avaldab alale olulist mĂ”ju (
) tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajĂ€rgedega, mida see ala kaitse–eesmĂ€rkidele avaldab.
Laenusaaja on esitanud ebaÔigeid andmeid oma majandusliku olukorra kohta lepingu sÔlmimisel, on laenusaaja kohustatud seadma laenuandja kasuks tÀiendavaid viimase poolt aktsepteeritavaid

Lahusvara vÀÀrtus on abielu kestel abikaasade töö vĂ”i rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vĂ”ib kohus selle tunnistada abikaasade ĂŒhisvaraks kas siis osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult.
Largo sensu – arusaamine keelelistest vĂ€ljendustest Sensu stricto – kitsas tĂ€henduses (juura) Esineb kui algab hĂŒpoteesiga ja lĂ”ppeb ĂŒhe vĂ”imaliku lahendusega mitmest vĂ”imalikust.
Leppetrahv - saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel; - konkurentsi piirangu kohustuse rikkumisel; - tööle mitte ilmumisel (tööle asumisel) v töölt lahkumisel (enne 1-kuu möödumist).

Liisingulepingu sĂ”lmimist on vĂ€lja vaadanud eseme mida ta tahab soetada vĂ”i kasutada, on kokkuleppinud mĂŒĂŒjaga lepingutingimustes, millele ese peab vastama, millised on tarnetingimused ja eseme hind.
Loakord – lisaks asutamiseprotseduuride jĂ€rgimisele on vaja kellegi otsustust anda luba juriidilise isiku loomiseks (nt kommertspanga loomiseks on vaja eesti panga luba). Erandjuhul.
Laenukeeld – aktsiaselts ei vĂ”i anda laenu oma aktsionĂ€rile, kui ta kĂ€es on rohkem kui 1% aktsiakapitalist. Oma emaettevĂ”tte aktsionĂ€rile vĂ”i liikmele ei vĂ”i anda, ku on ĂŒle 1%.

Laenusaaja on kohustatud tÀitma kÀesoleva lepingu punktis 6.2. nimetatud kohustuse 
.. (




..) kalendripÀeva jooksul arvates laenuandjalt vastava nÔude saamise pÀevast.
Lahusvara on *enne abiellumist ĂŒhele poolele kuulunud vara *pĂ€rast abieluliste suhete lĂ”ppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pĂ€randusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed.
Lihtsa kaasvaldusega on tegemist kui igast kaasvaldajast vĂ”ib igaĂŒks iseseisvalt faktilist vĂ”imu asja ĂŒle teostada, nii et igaĂŒks neist on piiratud ainult teistele kuuluva faktilise vĂ”imuga.

Lisaaine on looduslik vĂ”i sĂŒnteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmĂ€rgil ning mis ise vĂ”i mille derivaadid muutuvad otseselt vĂ”i kaudselt toidu koostisosaks.
LahusvĂ”imudel on neist vÔÔrandamatu kompetents, mistĂ”ttu nad vĂ”ivad kĂ”ik ja ĂŒheskoos vĂ”rdvÀÀrsete partneritena osaleda riigivalitsemise ĂŒhtede ja samade kĂŒsimuste lahendamisel.
LĂŒhendatud tööaeg - ei vĂ”i ĂŒletada: 1) 13–14-aastastel töötajatel 20 tundi nĂ€dalas; 2) 15–16-aastastel töötajatel 25 tundi nĂ€dalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nĂ€dalas.

Liigitamine pÔhi - ja kÔrvalkohustusteks on oluline siis, kui pooled on kohustatud lepingu jÀrgi mitmeks soorituseks ja mÔned neist on sarnased mÔne teise lepinguliigi pÔhikohustusega.
Loogikaalgebras on tehete operandideks tÔevÀÀrtused ja tehete tulemiteks on samuti mingid tÔevÀÀrtused, teisiti öeldes: loogikaalgebra tehted on defineeritud tÔevÀÀrtuste hulgal.
Leiutise autor on fĂŒĂŒsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise. Autorsus on vÔÔrandamatu ja tĂ€htajatu, autori varalised Ă”igused on vÔÔrandatavad ja pĂ€randatavad.

Leonhardi meelest on aktsentueeritud isiksused ĂŒle poole rahvast (arenenud maades). LitĆĄko: aktsenteeritud iseloom on tĂ€psem mĂ”iste, sest isiksus on vĂ€ga lai ja sisaldab ka intellekti.
LÀÀne versioon – mÀÀratleb rahvust territoriaalse sideme alusel 2. Ida versioon – mÀÀratleb rahvust keele ja kultuuri alusel 3. LĂ”una versioon – mÀÀratleb rahvust usu alusel
Laenuleping on oma olemuselt kestvuslepingu, kuna on suunatud pĂŒsiva kohustuse vĂ”i korduvate kohustuste tĂ€itmisele. Üldjuhul toimub laenulepingu lĂ”petamine ĂŒlesĂŒtlemise kaudu.

Lepingust taganemine on see kui ĂŒks pool vĂ”ib vastavalt seadusele vĂ”i lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mĂ”lemad pooled nende lepinguliste kohustuste tĂ€itmisest.
Liikluskorraldus – tee, liiklusfoorid,mitmetasandilised ringteed, (teede olukord, ummikud, reguleeritud ristmikud) – uued teed tuleks ehitada vĂ”imalikult korralikult ja vastupidavad.
Lepinguobjekt on panditud . . . . . . . . . . a. MÜÜJA ja OSAÜHINGU . . . . . . . . . . vahel sĂ”lmitud pandilepingu reg. nr. . . . . . . OSAÜHINGU . . . . . . . . . . . . kasuks.

Londoni statuudis on kirjas kuriteokoosseisud, mida NĂŒrnbergi kohus hakkas ette vĂ”tma 1. vallutussĂ”ja alustamine e agressioon 2. sĂ”jakuriteod 3. inimsusevastased kuriteod a. genotsiid
Largissimo sensu – laiemas tĂ€henduses/mĂ”ttes TĂ”lgendamine laiemas mĂ”ttes on arusaamine eseme mĂ”ttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutamaks on vĂ”imet sidumaks esemega mĂ”te.
Liigikohustusteks on kohustused, kus ĂŒleantavad asjad on kindlaks mÀÀratud liigiliselt arvu, mÔÔdu ja kaalu jĂ€rgi (nt kĂŒtus, toiduained, puit). Reeglina on need asjad asendatavad.

LĂ€henenud – loomuĂ”iguslased on vĂ”itluse kĂ€igus saavutanud inimĂ”iguste jm tunnistamise kĂ”igis kaasaegsetes Ă”igussĂŒsteemides ning nagu polegi enam positivistidega sĂ”dida.
Leiutisel on KasMS tÀhenduses leiutustase, kui erinevuse tÔttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus vÔi muu kasulik omadus (KasMS § 7 lg 3).
Loogika on peamiselt vahend, mille abil saab garanteerida, et tÔestest eeldusest jÀrgneb paratamatult tÔene jÀreldus, kui seda tuletatakse kehtivat arutlusvormi kasutades.

Lepinguna on EIÕK siseriiklikus Ă”igusnormi hierarhias formaalselt kĂŒll PS-st madalamal (PS§123 : Eesti Vabariik ei sĂ”lmi vĂ€lislepinguid, mis on vastuolus pĂ”hiseadusega.
Liigendatus – mida rohkem elemente, seda liigendatum Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seelĂ€bi saavutavad optimaalsele lĂ€hedase hierarhilise struktuuri.
Lk 22 - 26 Riigi funktsioon – riigi tegevuse pĂ”hisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ĂŒlesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitlise iseloomustuse.

Lahususe nÔue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusÔigust ja otsustusÔigust, tÀidaksid neile pÔhiseadusega (PS) antud pÀdevust iseseisvalt.
Lapse kohustused on kirjas Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kolmandas peatĂŒkis. VĂ”rdvÀÀrse ĂŒhiskonnaliikmena kasvavad lapse kohustused riigi ja ĂŒhiskonna ees koos vanusega.
Lahendavad tsiviil - , haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad jĂ€relvalvet Ă”igusaktide pĂ”hiseadusele vastavuse ĂŒle Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relvalve kolleegiumi kaudu.

Leppetrahv on ĂŒsna levinud, kuna vĂ”rreldes kahju hĂŒvitamise nĂ”udega ei pea leppetrahvi puhul kahju ega selle suurust tĂ”endama ning on seega palju kergemini sissenĂ”utav.
Liide – sĂ€ilitamine, tĂ”estus jne. Kuid ka liitsĂ”na moodustamine kuni sĂ”nasarjade kujudanmiseni vĂ€lja on olnud meie oskussĂ”navara loomise viljakateks meetoditeks.
Lk 160 - 178 Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nĂ”uete – vindikatsiooni- ja negatoornĂ”ude esitamise Ă”igus. VindikatsiooninĂ”ue on tĂ€htsaim omandi kaitse vorm.

Lugejaks on juhtumite arv, milles normi kas jĂ€rgiti vĂ”i eirati, ja nimetajaks on juhtumite koguarv, milles Ă”iguse kandjad normtĂŒĂŒpilistesse situatsioonidesse sattusid.
Lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi Ôigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses pÔhjendama (TsMS § 442 lg 10).
Lisaks Àrinimele on igal ettevÔttel Ôigus registreerida enda nimele ka kaubamÀrke, mis aitavad ettevÔttel ning pakutavatel teenustel vÔi toodetel eristuda konkurentide omast.

Litsentsiandjal on Ôigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid Ôigusi kasutatakse, eelkÔige kui litsentsilepingust tuleneva Ôiguse olemasolu sÔltub selle kasutamisest.
Looduslikus seisundis on inimesed vĂ”imetelt vĂ€ga vĂ”rdsed, kui ka mĂ”ni vĂ”ib olla natuke tugevam, on see erinevus niivĂ”rd tĂŒhine, sest teised mitmekesi on ikkagi temast tugevamad.
LoomuĂ”igusele on iseloomilikud vĂ”rdlused loomariigiga, mille tĂ€helepanekud kanti ĂŒleinimsuhetele, see oli sarnaselt ajaloolise vĂ”rdlusega meetod loomuĂ”iguse tuvastamiseks.

Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute jĂ€reldusi, mis toetuvad ĂŒksnes lĂŒhikestele vestluskatkedele vĂ”i ĂŒksikutele lĂ”ikudele struktureerimata intervjuudest.
Lihtsamalt seletatult - Aktsepti, mis sisaldab olulisi muudatusi vĂ”rreldes oferdiga, loetakse ettepaneku tagasilĂŒkkamiseks ja uue ettepaneku tegemiseks ehk vastuoferdiks) Kokkulepe.
Lisaks nendele on pĂ”hiĂ”igused ka muudes pĂ”hiseaduse peatĂŒkkides sisalduvad individuaalsed Ă”igused, nagu pĂ”hiseaduse §-d 57, 60 lg 1 laused 2, 3, 4 ja lg 2 ning 124 lg 2.

LĂŒngad Ă”iguses - Igas Ă”iguskorras esineb lĂŒnki, st seadusandja on jĂ€tnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid Ă”igusnorme.
Liikumismulje tekkimine - *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus- animatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, *
Likvideerimise perioodi on vaja eelkĂ”ige vĂ”lausaldajate huvide kaitseks (sest muidu mis saab vĂ€lgadest ja jur isiku varast?). Likvideerimise periood peab need 2 kĂŒsimust lahendama!

Lk 112 - 113. 24 7) vangladirektor - kinnipeetava ja vahistatu allkirja Ôigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi Àrakirja ja vÀljavÔtte Ôigsuse kinnitamisel.
Lepingu tekst on lepingupoolte esindajatele notari poolt enne allakirjutamist ette loetud, vastab poolte tahtele ning on osalejate poolt alla kirjutatud notari juuresolekul.
Liisinguleping on segaleping, kuna liisinguleping omab endas nii mĂŒĂŒgilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu), esindusĂ”iguse iseloomu.

LĂ€htekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei vĂ”i kasutada kommertseesmĂ€rkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseĂ€rasused eikĂ€sita installeerimist ega
LÀÀniĂ”igus – maahĂ€rra poolt antud piirkonna vasallidel, mis kĂ€sitles nende vahekordi maahĂ€rradega. Kujunes algul P- Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias.
LĂ€hedastega on tema suhted katkenud juba palju aastaid tagasi, sest mees kahtlustas alusetult oma sugulasi katsetes teda mĂŒrgitada ja selliselt tema korter endale saada.

L tĂ€isĂŒhing - on Ă€riĂŒhing, milles kaks vĂ”i enamat isikut (osanikku) tegutsevad ĂŒhise Ă€rinime all ja vastutavad ĂŒhingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Ladinakeelne tÔlge - Vulgata Esimesed jÀljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tÔlgetega, mis tavaliselt vÔetakse kokku nimetuse alla Vetus Latina.
Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sĂ”lmituks laenusaajale raha vĂ”i asjade ĂŒleandmise momendist. Laenuandja pĂ”hiĂ”igus on nĂ”uda raha vĂ”i asjade tagastamist.

Lapse isa on kohustatud lapse ema ĂŒlal pidama kaheksa nĂ€dalat enne ja kaksteist nĂ€dalat pĂ€rast lapse sĂŒndi (PKS § 111 lg 1). 280. Mida reguleerib pĂ€rimisseadus?
Lepingu puhul on raskem. Kohus ei pÀÀse kaasomandi lÔpetamisest, ta peab seda tegema, kui see nÔue on esitatud, samas vÔib olla kokkulepe selle nÔude vÀlistamiseks.
Liitkoosseis e. mitmeaktiline sĂŒĂŒteo koosseis sisaldab vĂ€hemalt kahte omavahel olemuslikult seotud tegu kusjuures osateod vĂ”ivad olle omaette sĂŒĂŒteod vĂ”i ka mitte.

Loogiliseks eelduseks on kohustatud subjekti olemasolu, mis rajaneb obj Ă”n-l. Ă”igustatud ja kohustatud isik eraĂ”iguslikes suhetes – tuleneb funktsioonist ĂŒhtlustada huvisid.
LĂ”pptulemuseks on see, et vĂ”imu juurde jĂ”uavad igasugused lurjused ja hullud, kes tulevad ja hĂ€vitavad kĂ”ik, mis sajandite jooksul mitmed pĂ”lvkonnad on ĂŒles ehitanud.
LaevahĂŒpoteek on mitteaktsessoorne. Tekib omaniku ja h-pidaja notariaalselt tĂ”estatud kokkuleppe alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse, lĂ”peb kande kustutamisega.

Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip PĂ”hiseaduse § 3 lg 1 sĂ€testab, et riigivĂ”imu teostatakse ĂŒksnes PĂ”hiseaduse ja sellega kooskĂ”las olevate seaduste alusel.
Legaat – kindel objekt, kellele mÀÀratakse pĂ€rija, ĂŒks asi selleks objektist on legaator – vĂ”ib olla ka eluaegne kĂŒnnis. See tuleb sisse Rooma Ă”igusest.
Liigitunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kÔik liigitermini alla kuuluvad objektid, ent seda tunnust pole teistel samasse lÀhimasse sukku kuuluvatel objektidel.

LÀhetataval on Ôigus nÔuda tööandjalt avanssi lÀhetuskulude katteks lÀhetuskulude ligikaudses suuruses, selle mittesaamisel vÔib lÀhetatav keelduda lÀhetusest.
Laias laastus on see seisukoht Ă”ige, sest ei ole demokraatlik, kui tĂ€itevvĂ”im ĂŒksinda kehtestab pĂ”hiseaduse, valimisseaduse ja muud riigiĂ”iguse pĂ”hilised allikad.
Loomakaitseseadus - KÀesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse vÔi tegevusetuse eest, mis ohustab vÔi vÔib ohustada loomade tervist vÔi heaolu.

Lisatasu – summa, mida TA maksab: ‱ tĂ€iendavate tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmise eest – lisatöö + see mida oma töö ei nĂ”ua – kokkuleppel; toimub tööajal.
Lisaks Ôppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja vÔi teenistuja avalduse ning Ôppeasutuse teatise alusel kuni 7 kal.p palgata puhkust avalduses nÀidatud ajal.
Lepingupooled on kokku leppinud, et avalduse kommertspandiregistrisse kande tegemiseks esitab pantija seitsme pÀeva jooksul arvates lepingu allakirjutamise pÀevast.

Lex talionis - see on ĂŒks keskseid kĂ€ttemaksu ideid, mis vĂ€ljendus juudikristlikes Ă”petustes. H. Grotius puudutas seda mĂ”istet loomuĂ”iguspraktikast rÀÀkides.
Linnriik on inimelu kÔige tÀiuslikum vorm, inimene on poliitiline olend selles mÔttes, et polis on ilmtingimata vajalik tema olemise ja saavutuste teostuseks.
Litman on tÔdenud, et kui isik kopeerib autoriÔigusega kaitstud teost, siis rikub ta autoriÔigust selle vaatamata, kas ta teadvustab seda endale vÔi mitte.

LĂŒhendatud tööaeg - vĂ€iksem tööajanorm (ainult alaealistel, haridustöötajatel) OSALINE tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lĂŒhem tööaeg, s.o. kokkuleppe
Lahtiseletamine on vajalik, sest selle kuriteo saab toime panna ĂŒksnes ametiisik ja on vaja lahti seletada keda on seaduseandja silmas pidanud ametiisiku mĂ”iste all.
Laiemas tÀhenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida jÀrgitakse, on olemas ka pÔhiÔigused, vÔimude lahusus, sÔltumatud kohtud ja seadusi jÀrgiv haldus.

Lihtfaktid - nĂ”utav vaid ĂŒks juriidiline fakt liitfaktid- nĂ”utav kaks vĂ”i enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks vĂ”i lĂ”peks vastav Ă”igus vĂ”i kohustus.
Liidu esindusĂŒlesanded - Liit esindab liitu kuuluvaid kohaliku omavalitsuse ĂŒksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Liigina on pidamiskord. Õigusnorm on kĂ€itumiseeskiri, mis on formuleeritud Ă”iguslausetena. Ta kirjutab midagi ette, tagab vĂ”i jĂ€tab koguni millestki ilma.

Lisanduv innovatsioon - Hulk vÀikesi parandusi olemasolevasse toote vÔi tootesarja , mis tavaliselt aitab sÀilitada vÔi parandada oma konkurentsipositsiooni aja jooksul.
LÔppevad tÀhtaegselt - Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused lÔppevad uute liikmete volituste kehtima hakkamisel, so. Valimistulemuste vÀljakuulutamise pÀevast.
Leppetrahv on oma olemuselt nn kahju minimaalsuurus, mille peab kahjustatud pool lepingu rikkumisel hĂŒvitatud saama, ilma et ta selle tekkimist peaks tĂ”endama.

Lihtobligatsioon - ainult ĂŒks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-vĂ”imalus valida ĂŒks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma)
LiiklusĂ”nnetus on juhtum, kus vĂ€hemalt ĂŒhe sĂ”iduki teel liikumise vĂ”i teelt vĂ€ljasĂ”idu tagajĂ€rjel saab inimene vigastada vĂ”i surma vĂ”i tekib varaline kahju.
Lokutsioon – mida öeldakse; Illokutsioon – lausungi eesmĂ€rk; Carl Magnus Bergbohmi vĂ”ib pidada ÀÀrmuslikult seaduspositivistliku Ă”igusĂ”petuse loojaks.

Legaaldefinitsioon on nt KrK § 7 lg 1 norm (kuriteo mÔiste): kuritegu on kÀesolevas koodeksis ettenÀhtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus vÔi tegevusetus.
Liisinguleping on oma olemuselt kasutusleping, mille alusel annab ĂŒks isik teisele isikule kasutada eseme ja teine isik kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu.
Lisapuhkuse kestus on viis kuni neliteist kalendripÀeva ja selle kestus sÔltub tervist kahjustava teguri ja töö iseloomust ning töötaja kutsealast ja ametikohast.

Loakorra puhul on mittetulundusĂŒhingu asutamine vĂ”imalik pĂ€deva riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse organi eelneval nĂ”usolekul (loal) vastava ĂŒhingu asutamiseks.
Lisaks eiÔk - le tuleb pÔhiÔiguste tÔlgendamisel vÔtta arvesse ka Euroopa Liidu pÔhiÔiguste hartaga. Harta on EL esmase Ôiguse osa ja Ôiguslikult siduv.
Level 1 – Õiguspraktika Level 2 – Praktiline (dogmaatiline) Ă”igusteadus Level 3 – Juriidiline meetodiĂ”petus Level 4 – Üldine Ă”petus Ă”igusest.

Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka kÀskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis vÔimaldab tal juhtida linna poliitikat.
Lisaks eelnevale tÀhendab seaduslikkuse nÔue ka seda, et kinnipidamine on Ôigustatud vaid vabaduskaotusliku sanktsiooni tÀideviimiseks ning ei millekski muuks.
Laenu puhul on objekt raha; ostu- mĂŒĂŒgi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte vĂ”ib olla mitu, eelkĂ”ige tasuliste tehingute (ost-mĂŒĂŒk) juures.

Liberaalses on esiplaanil indiviid ja tema Ôigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.
Laenulepingu lÔpetamine tÀhendab laenusaajale ennekÔike laenu kasutamise Ôiguse lÔppemist, mis aga annab laenuandjale Ôiguse nÔuda laenusaajalt laenu tagastamist.
Legislatiivfunktsioon on pÔhifunktsiooniks legislatuurile (seadusandlikule kogule e. parlamendile) ja jurisdiktsiooniline funktsioon on pÔhifunktsiooniks kohtutele.

Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mÔlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha vÔi tööpanus.
LepinguĂ” - e Viini konventsiooni kohaselt on president ĂŒks nendest vĂ€hestest ametnikest, kes saab lepingu sĂ”lmida ilma, et ta peaks esitama volikirja.
Liikumis - ja elukohavabaduse vÔib aluslepingute kohaselt anda ka kolmandate riikide kodani­ kele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.

Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes kÀitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajÀrge.
Laiemad osalemisĂ”igused – kas ja mil mÀÀral anda EL kodanikele edasisi demokraatlikke osalemisĂ”igusi (nĂ€iteks osalemine rahvahÀÀletusel), otsustab liikmesriik.
Lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pÀrast tema tööle asumist ehk esimesel tööpÀeval.

Legitiimsus – pol.psĂŒhholoogia kategooria, mis nĂ€itab subjekti autoriteeti, tema omaksvĂ”ttu, lugupeetust, vĂ”imuambitsioonide vastuvĂ”etavust rahvale.
Letto - Vanamo, Pia. Rooma Ôigus juristide Ôigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982. 6. Letto-Vanamo, Pia (koost.). Soome Ôigusajaloo pÔhijooned.
Lk 9 - 28 kommentaaridest Fr. G. Bunge – Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma Ă”iguse sĂŒsteemi. 4600 artiklit.

LÔike jÀrgi on vÀhemusrahvusse kuuluvatel isikutel Ôigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile pÔhiseadusega antud kultuurialaste Ôiguste teostamiseks.
Laimeas tĂ€henduses nimetatakse sageli poliitikas igasugust kollektiivset tegevust, mille eesmĂ€rgiks on ĂŒhiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine.
Lepingu osapooltel on Ôigus lepingu punktide koostamisel ja lÀbirÀÀkimistel kasutada asjatundjaid vÔi eksperte vÀljaspoolt ettevÔtet vÔi organisatsiooni.

Levinuim on jaotamine kvintiilideks (5 grupii) vÔi detsiilideks (10 gruppi). Hiljem leitakse iga grupi poolt saadud tulu osatÀhtsus kogu rahvatulust.
Liisinguleping on oma olemuselt kestvusleping, kuna liisinguleping on suunatud kas korduvate kohustuste sooritamisele vÔi vÔi pikemaajalisele vÔlasuhtele.
Lepingu osapoolteks on tööandja ja Lepingu osapoolteks on tellija ja töötaja töövÔtja Reguleerib peamiselt töölepinguseadus Reguleerib vÔlaÔigusseadus

Lepingud - Lepingu kui Ôiguse allika efektiivsuse tagab eeskÀtt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda pÔhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul.
Lugemise vahet on vĂ€hemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vĂ€hemalt ĂŒks kuu. PĂ”hiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.
LĂŒhimenetlus on kohtumenetluse variant, mis vĂ”imaldab menetluse lĂ€biviimist ĂŒksnes kriminaaltoimiku pĂ”hjal, tunnistajaid ja eksperte vĂ€lja kutsumata.

Law - reform seisnes selles, et mÀÀratakse ametisse kuninga rÀndkohtunikud, neile antakse kaasa nn spikker, kuidas mingit olukorda lahendada.
Legaalsed formuleeringud - Õigusnormid peavad selleks, et kehtida kindlaks mÀÀramata arvu tulevaste juhtumite suhtes, olema sageli vĂ€ga abstraktselt sĂ”nastatud.
Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mĂ”istetud haldusfunktsiooni seostatakse ĂŒksikaktiga, millega Ă”iguslikus elus lahendatakse ĂŒksikjuhtusid.

Legitiimsus - tunnustatus. Õiguskord sĂ€ilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ĂŒhiskonnarĂŒhmade nĂ”udmistele-Aarion .A.
Liberaal - kommunitaristlik pĂ”hiseadusteooria: TĂ€napĂ€evased pĂ”hiseadused vĂ”imaldavad luua erinevaid ĂŒhendusi ja tekkida erinevatel ĂŒhendustel.
Lihtfakt – juriidiline fakt, mis kujutab ĂŒhte Ă”igusnormi hĂŒpoteesiga mÀÀratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ĂŒhe Ă”igusliku tagajĂ€rje.

Lapsendajal on Ôigus saada puhkust 70 pÀeva alates kohtuotsuse jÔustumisest. Lapsehoolduspuhkus emal vÔi isal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Leikod on mĂŒĂŒgipunktid Tartu kesklinnas, bussijaama kĂ”rval, Linnaturu piirkonnas, mis mĂŒĂŒvad peaaegu kĂ”ikki AS Pere poolt pakutavaidtooteid.
Loobumine sĂŒĂŒteokatsest - Isik vabaneb sĂŒĂŒst, kui ta vabatahtlikult loobub sĂŒĂŒteokatsest ĂŒhel kĂ€esoleva seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sĂ€testatud juhtudest.

Legislatiiv - funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi Ôigusorganiteks.
Liitfakt – juriidiline fakt, mis ĂŒhes kĂ€itumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa mitu Ă”iguslikku tagajĂ€rge.
LoomuÔigus on loodusÔigus vÔi mÔistusÔigus, mille pÔhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja Ôigluse tihedale seose tunnetamisele

Le 19 on Eesti VÀÀrtpaberikeskus kohustatud vÀljastama aktsiaseltsile vÀljavÔtte aktsiaraamatust aktsiaseltsi sellekohase taotluse alusel.
Lepingupoolte kutse - vĂ”i tegevusalal kehtivatest tavadest; hea usu ja mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest (VÕS § 23 lg 1). 193. Kuidas toimub lepingu sĂ”lmimine?
Lihtasjad - asi,mida ĂŒhiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ĂŒhend.

Lausemuutuja on ihtlause (millel on kindla interpretatsiooni korral kindel tÔevÀÀrtus), lausearvutuse metamuutuja tÀhistab lausearvutuse lauseid.
Liidetakse pÔhi - ja lisapuhkusele, samuti pikendatud pÔhipuhkusele ja antakse sellega koos vÔi poolte kokkuleppel mÔnel muul ajal samal tööaastal.
LÀhedane staatus on unitaarriigi sellistel piirkondadel, millel on riiklik autonoomia vÔi rahvuslik-riiklik autonoomia, nÀiteks Soomes Ahvenamaa, Hisp.

LÀhetuseks nimetatakse töötaja asumist teise ettevÔttesse, organisatsiooni vms kindlaksmÀÀratud ajavahemikul oma riigi piires vÔi vÀlismaal.
Legitimatsioon on vÔimalik ainult sellisel juhul, kui side rahva ja riigiorganite vahel on pidev- eelkÔige vÀljendub see valimiste perioodilisuses.
Leppetrahv on kokkulepe pÔhikohustuse tÀitmise tagamiseks, mille kohaselt kohustub lepingupool lepingu rikkumise juhuks maksma teatud rahasumma.

Lk 8 - 9. 11 jĂ€rgmises: alimendid, perekonnavaralised asjad, olmelised ostu-mĂŒĂŒgitehingud ja need ei vĂ€ljunud majapidamislikest raamest.
Loogilised argumendid – need on mĂ”istelised ehk mĂ”istete sisu puudutavad mÀÀratlused (analĂŒĂŒtilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede.
LĂ€birÀÀkimisteks on vĂ€ga erinevaid taktikaid ning paljudes ĂŒlikoolides Ă”petatakse juristidele eraldi lĂ€birÀÀkimiste kunsti kui olulist Ă”ppeainet.

LĂ€htekohaks on eesmĂ€rk teatud ĂŒldistuste tasandil ja ĂŒliĂ”pilastele mĂ”istetaval kujul edasi anda haldusĂ”iguse probleeme kehtivas Ă”iguskorras.
Lapsendaja tausta on vaja kontrollida: ta peab lÀbima korraliku lapsendamisalase koolitusprogrammi, missugune on tema sissetulek ning elamistingimused.
Likvideerijate vastutus on samasugune nagu juhatuse liikmetel - nad vastutavad osaĂŒhingule vĂ”i aktsiaseltsile sĂŒĂŒliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

Likvideerimine on olemuselt sarnane mittetulundusĂŒhingu omaga. Vara jagamine toimub vastavalt pĂ”hikirjale, kus vastav regulatsioon peaks sisalduma.
LĂ€hikauplus – jaekaubandusettevĂ”te , kus toidu- ja esmatarbekaupade osatĂ€htsus mĂŒĂŒgis on 90%. Asetsevad elurajoonides vĂ”i nende lĂ€heduses.
Labeo koolkonda nimetatakse tema Ôpilase Proculose jÀrgi prokuliaanideks ja Capito koolkonda tema Ôpilase Masurius Sabinuse jÀrgi sabiniaanideks.

Lasteaed - algkool, algkool, pĂ”hikool, gĂŒmnaasium, kutseĂ”ppeasutus, huvialakool, avatud noortekeskus vĂ”i noorte- ja projektlaager; haigla.
Lepingu poolteks on tööandja (TA) ja töötaja (T). Tööandjaks vĂ”ib olla – juriidiline isik, fĂŒĂŒsiline isik, FIE, tööandja struktuurĂŒksus.
Liikmesriigi kohustuseks on vastuvĂ”etud direktiivid oma Ă”igussĂŒsteemi ĂŒle vĂ”tta, samas kui mÀÀrused on otsekohalduvad Ă”igusaktid, mida ĂŒle ei vĂ”eta.

Likvideerijatel on juhatuse Ôigused ja kohustused. Nad lÔpetavad juriidilise isiku tegevuse ja lahendavad sellega seoses olevad varalised tehingud.
Loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud vÔi kui kohustust ei saa selle sisu muutmata tÀita kellelegi teisele kui senisele vÔlausaldajale.
Legislatiivaktideks – vastu vĂ”etud riigi legislatiivorganite poolt (Ă”igusloome Riigikogu)  Haldusaktideks – riigi juhtimissĂŒsteemi puudutavad.

Lepingud on mitmepoolsed tahteavaldused - vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud Ôigusliku tagajÀrje saavutamiseks.
Lepingutingimused on ebaseaduslikud, pank on temaga vĂ”rreldes „pĂ€ratu rikas“ ning raha sissenĂ”udmisel kaotab ta oma ainsa eluaseme – korteri.
Lepitajal on Ôigus kutsuda pooli osa vÔtma lepitustoimingutest, kaasata oma töösse asjatundjaid vÔi eksperte ning pÀdevaid ametiisikuid.

Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale tĂ€iendavate tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmise eest, vĂ”i nĂ”utavast tulemuslikuma töö eest.
Loogika ĂŒlesandeks on formaliseerida seadused ja printsiibid, mis loogilise paratamatusega tagavad tĂ”estest eeldustest tĂ”ese lĂ”ppjĂ€relduse saamise.
LĂŒnga ĂŒletamine - Analoogia. Õigusakti ĂŒhte elujuhtumit reguleeriva sĂ€tte ĂŒlekandmine sarnasele, kuid seaduses otseselt reguleerimata juhtumile.

LiigivĂ”lg on kohustus ĂŒle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena kĂ€sitletakse seaduses ja Ă”iguskirjanduses rahalist kohustust.
Liisinguese on puudustega, saab liisinguvĂ”tja esitada liisingueseme mĂŒĂŒja vastu kĂ”iki nĂ”udeid, mis tavapĂ€raselt mĂŒĂŒgilepingust tekivad.
Lk 36 - 38. 29 erapooletus on garanteeritud VF pÔhiseadusega, Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alustega ja teiste seadustega.

Loodud nĂ”ukogus on kĂ”rvuti ĂŒlikooli enda inimestega, kellest ĂŒhe nimetab meie teaduste akadeemia ja viis liiget meie haridus- ja teadusminister.
Lapsehoolduspuhkus – kas emal vĂ”i isal on Ă”igus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, see Ă”igus on ainult ĂŒhel isikul.
Liitris vees – VĂ”ib kehtestada rangemaid meetmeid Direktiivid, mis nĂ”uavad LR poolt tĂ€iendvaid rakendusmeetmeid ei oma reeglina otsemĂ”ju.

Legisaktsioonilisel protsessil on kaks suurt puudust: 1) menetlus in iure oli seotud keerukate vorminÔuetega, milles eksimine muutis terve menetluse kehtetuks.
Loodusvili – eelduseks isiku Ă”igus omandada loodusvilja, selle omanikuks saadakse loodusvilja eraldamisel asjast, muidu valduse saamisel.
Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles kingituseks vÔi pÀranduseks.

Liikmeil on Ă”igus tutvuda ĂŒhistu asukohas majandusaasta aruandega vĂ€hemalt 10 pĂ€eva enne selle kinnitamist otsustavat ĂŒldkoosolekut.
Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava ÀriÔiguse Ôpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejÀrel koguteosena.
Loomulikus keeles on implikatsiooni indikaatoriteks on vÀljendid: kui ... siis ...; ... ainult siis, kui ...; piisav tingimus; tarvilik tingimus.

LÀbiviimiseks on vaja nimetada taotluses hagi/tulevase hagi asjaolud ja hageja nÔue ning hagi ese, samuti tuleb nimetada tulevane vastaspool.
Lahendamisele asumist – nt lahenduskĂ€igu mĂ€rksĂ”nalise kavandi abil – selgitatakse vĂ€lja, millised on kaasuse peamised Ă”iguslikud probleemid.
Laiaulatuslik – viib ellu riigi sise- ja vĂ€lispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste tĂ€itmist.

Langobardi Ă”igus – edictus rotari 645 a, ladinakeelne, sisaldas vulgaarse roomaĂ”iguse norme, langobardi omi norme ja lÀÀnegootide Ă”igust.
Liitfakt - ĂŒhes kĂ€itumisaktis sisaldub samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat Ă”iguslikku tagajĂ€rge.
Linkimine on autori nÔusolekuta lubatud, kui see ei kahjusta lingitava teose Ôiguste valdaja huvisid vÔi pÔhjusta muul alusel kahju.

Lisaks neile on kohtus ka kogu koosseisu pÔhjal moodustatud 17-liikmeline suurkoda, mis lahendab kÔige olulisemaid asju ja apellatsioone.
Loodusvili - on asjast loodusjÔul vÔi inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne).
Lapsendaja puhkus – alla 10-aastase lapse lapsendajal on Ă”igus saada 70 pĂ€eva puhkust alates lapsendamise kohtuotsuse jĂ”ustumise pĂ€evast.

Liisinguandja on kohustatud seega sĂ”lmima eseme mĂŒĂŒjaga mĂŒĂŒgilepingu ja vĂ”imaldama mĂŒĂŒgilepingu alusel eseme kasutamise vĂ”imaluse.
LiitvĂ€idetega sĂŒllogismides on sageli probleemiks disjunktsiooni tĂ”lgendamine: seda tuleb mĂ”nel juhul tĂ”lgendada vĂ€listavaks ning mĂ”nel juhul mitte.
Loogika on teadus (Ôpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse Ôige ja ebaÔige arutlemise (jÀreldamise) eristamiseks.

Loomulik piir on looduslikud pinnavormid piiritÀhistuse orientiiridena ning kunstlik piir on inimese rajatud kunstlikud tÀhised looduses.
LÀbirÀÀkimistega - lÀbirÀÀkimistega- kohus tekkinud lahkarvamus kohus lahendatakse 1)vÔimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel.
LÀhtudes pÀrs - i § 23 lÔikest 1 vÔib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla testamendi tegemise kuupÀeva ja aasta.

Lapsed isaga - sest isal vĂ”im, kui lapsed tĂ€iskasvanud(poiss 12, tĂŒtar 14), siis vĂ”ivad ka jÀÀda emaga kui tahavad sine manu, usus.
Legaaldefinitsioon on Ôigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmÀrk on mÀÀratleda sÔna vÔi vÀljendi tÀhendus selle Ôigusakti raames.
Lojaalsuskohustus tĂ€hendab kĂ€sundiandja huvide igakĂŒlgse kaitsmise kohustust ja vĂ€ljendab kĂ€sundisaaja isiklikku seotust kĂ€sundiandjaga.

LoomuÔiguse jÀrgi on jumal pannud inimestesse teatud teadmise, mis on lubatud ja mis ei ole. Kuid inimÔiguste sisu nÀhakse ikkagi erinevalt.
LĂŒbecki linnaĂ”igust on nimetatud saksa linnaĂ”iguste kuningaks, see oli terviklikuim sisult ja ulatuslikuim territooriumilt, kus seda rakendati.
Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb pÔhiseadusest endast pÔhiÔiguse vÔi mÔni muu pÔhiseaduslikku jÀrku kuuluv Ôigus.

Lubatud Ôigusallikas - nende kasutamine tÀiendab/tugevdab argumentatsiooni, nende allikate kÔrvalejÀtmisel ei ole prognoositavaid tagajÀrgi.
LÀÀnitud eraisikud on pĂ”hiĂ”iguste adressaadid 2) avaliku teenuse osutajad 3) riigi osalusega Ă€riĂŒhingud – ei tohi kohelda meelevaldselt.
Lepinguvabadus – sĂ”lmimis-, sisu- ja vormivabadus Lepinguvabadus vĂ€ljendub kolme liiki vabaduses - sĂ”lmimise, sisu- ja vormivabadus.

Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste Ă”igus ei tugine loomuĂ”iguse alusele, sii on see amoraalne.
Liisinguandja on omapoolsed kohustused tÀitnud, kui ta on teinud kÔik endast oleneva, et vÔimaldada liisinguvÔtjal eseme kasutamist.
Lisa 2 – 1. ehituseksperdi uuring ja kokkuvĂ”te 04.aprillil 2011 Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja kohta - 4 lehel originaal.

Lisareserv – pangas asuvad klientide hoiused ĂŒle kohustusliku reservi, kogu sularahareservi ja kohustusliku reservi vahe R(L)=R-rD
Lk 101 - 104 Vastutus retrospektiivses aspektis – vastutus möödunud kĂ€itumise eest, mis on vasruolus sotsiaalsete normidega.
Lojaalsuskohustus – heas usus kĂ€itumise kohustus VÕS-s. Hoolsus, mida ta peab rakendama oma asjades, s.t kuidas isik tavaliselt kĂ€itub.

Loomisega - tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid Ôiguse kehtivuse sÔltuvusest e kehtima panemise teest.
LoomuĂ”igus on kĂ”ige Ă”igussĂŒsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik Ă”igusĂŒsteem; Kaug- tĂ€htsam, see on omane juba sĂŒnnist peale.
Lapsi kes on tulnud perekondadest, kus vanemad ei oska oma eluga toime toime tulla ja sellega ei oska nad ka oma vÔsukesi suunata.

Leidja on Ă”igus pĂ€rast avalikku teatamist mĂŒĂŒa asi avalikul enampakkumisel kui: 1. Asja hoidmine on ĂŒlemÀÀraselt kulukas.
Leppetrahv on lepingus ettenÀhtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus mÀÀratud rahasumma.
Lisaks sellele on eesmÀrgiks tuua vÀlja, keda antud probleem puudutab ning miks antud konflikti Ôiguslikult keeruline reguleerida on.

Lk 93 - 100 ÕiguspĂ€rane kĂ€itumine – Ă”igusnormidega ettenĂ€htud kohustuslik,soovitav vĂ”i lubav Ă”igussubjekti kĂ€itumine.
Laenusaajal on Ôigus laenusumma lepingu lisas 4 toodud graafikust varem tagasi maksta, informeerides sellest eelnevalt laenuandjat.
Lausearvutuse tehe on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe, mille tulemi kuju on ĂŒheselt mÀÀratud operandide ja tehtesĂŒmboliga.

Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse lÀbiviijaks.
Lepingu pÔhieesmÀrk ehk tÀitmine loetakse sooritatuks, kui leping on tÀidetud Ôigele isikule, Ôigel ajal, Ôiges kohas ja Ôigel viisil.
Lepitusprotseduurid on tÀidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud vÔi ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni vÔi ei tÀideta kohtuotsust.

Lapsendamine - Lapsendamise tagajÀrjel tekivad vÔÔraste isikute vahel lapse ja vanemate isiklikud suhted, see toimub kohtu kaudu.
Lause 2 on oma olemuselt kataloog, mis loetleb ĂŒksikud tunnused, mille alusel ei tohi diskrimineerida e ebaĂ”iglaselt kohelda.
Leges recipere - LĂ€ti Hindreku kroonika XIX, 8; omnia jura Christianitatis, jugum Christianitatis - sama teos XV, 1 ja teised kohad);

Leibnitz – kogi inimlik ĂŒhiskond pĂ”hineb loodusĂ”igusele, see on igaveste ideede sĂŒsteem, on rajatud igavese Ă”iguse ideele
Lihtne seadusreservatsioon – pĂ”hiĂ”igusi tohib piirata seadusandja poolt mÀÀratletud eesmĂ€rgil, mis ei ole pĂ”hiseadusega otseses vastuolus.
LĂ€biotsimine – vĂ”ib otsida lĂ€bi korterit, eluruumi, paikkonda, kui vĂ”ib arvata, et seal on tĂ”endeid kuriteo lahendamise kohta.

LĂ”putöö on ĂŒles ehitatud dedukstiivset meetodit jĂ€rgides ja koosneb kolmest peatĂŒkist, mis omakorda sisaldavad alapeatĂŒkke.
Lapsed 7 - 14 a. vanuses omasid piiratud teovÔimet, nÀiteks vÔisid nad sÔlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks.
Legisaktsiooniline protsess on oluline, kuna on tÀnapÀevase tsiviilprotsessi aluseks, kuid tuleb siiski mainida, et on toimunud suured muutused.

Liigitavad ehk disjunktiivsed sĂŒllogismid ning kahe viimase liigi kombinatsioonina tingivliigitavad ehk lemmalised sĂŒllogismid.
Lisaks neile on ka need juriidilised isikud, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta kÀiva seaduse alusel.
Lisandunud vÀÀrtus – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite vÀÀrtus, mis suurendab lĂ”pptoodangu vÀÀrtust

Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmÔistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS § 8 lg 4).
Lepingu lÔpetamine on ÔigustlÔpetav fakt, kuna sellega lÔpetatakse kÔik antud suhte Ôigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe.
Lisaks arvamus - ja vÀljendusvabadusele hÔlmab sÔnavabadus ka infovabadust ehk isiku Ôigust saada informatsiooni, mis on avalik.

Loomulik s on alati ĂŒhesugune, sellest tuletatav loomulik Õ vĂ”ib aga vastavalt ajalis- ruumilistele tingimustele olla muutuv.
Lapseootuspuhkust on Ôigus saada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (TLS § 62). Korraga vÔib lapseootuspuhkust kasutada 1 lapsevanem.
Lauseloogikas on kasutusel kaks algebrat, mis kuuluvad Boole'i algebrate klassi: tÔevÀÀrtuste algebra ja lausearvutuse algebra.

Leidjal on Ôigus saada tasu ainult sel juhul, kui niisuguse peitvara otsimine vÔi leidmine ei kuulu tema kohustuste hulka.
LepinguÔiguse allikaks on ka tava, mis tekib kÀitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda Ôiguslikult siduvaks.
Likvideerimine – toimub siis kui lĂ”petamine on otsustatud, kas siis sunniviisiliselt v vabatahtlikult. LĂ”petamise lĂ€biviimine.

LÀÀÀne - Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes; riigid pĂŒĂŒdsid luua tugevat keskvĂ”imu kuningaga eesotsas.
LoomuÔigusel on suur vÀÀrtus tavainimesele, sest keegi ei saa seda piirata, riik neid Ôigusi ei sÀtesta ega paranda, uuenda.
Lahusvara on enne abielu olnud vara (kingid ja pĂ€randused on ka lahusvara). Abikaasal on vastastikune ĂŒlalpidamiskohustus.

Legitiimsususk on inimese veendumus, et mingi poliitilise sĂŒsteemi funktsioneerimise aluseks on tema jaoks olulised vÀÀrtused.
Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmÔistetavalt arusaadav ega ei tulene tehnika tasemest.
LiiklusjĂ€relvalve – puudutab politseitööd:patrullid, – tuleks tĂ”hustada liikluspolitsei tööd, korraldada rohkem haaranguid.

Locatio - Conductio objekt vĂ”ib olla kolmesugune 1.VÔÔras asi (ori) 2.Samme sooritamine –Töötamine 3. Töötulemus.
Loogilist kĂ€itumist on vĂ”imalik tĂ€heldada kolmes sfÀÀris (teatud kahtlustega sedagi): ‱ Majandus – ainsana kindlalt loogiline.
Lapsendamissaladust - Kui antakse nĂ”usolek veel sĂŒndimata lapse lapsendamiseks, siis menetlus algab alles siis, kui laps on 2-kuune

Leksikaalse tĂ”lgendamise – see haru uurib ĂŒksikute sĂ”nade (terminite) vĂ”i mĂ”nest sĂ”nast (terminist) koosnevate fraaside tĂ€hendust;
Lepingu osapoolteks on ĂŒhel pool vabad ja sĂ”ltumatud ĂŒksikisikud ja teisel pool nende ĂŒhine ja ĂŒldine tahe, nende endi ĂŒhendus.
Litƥka on vÀlja pakkunud, et on olemas ka aktsentueeritud iseloom, mis vÀljendus kÔrvalekalletes tunde- ja taheelus.

Laesio enormis - kahju ĂŒle poole –kui hind ei vasta poolelegi asja vÀÀrtusest vĂ”i ĂŒletab asja vÀÀrtust ĂŒle 2 korra -
Legislatiivne vorm on puhas: epigraafiline lĂŒhidus, absoluutsed kĂ€sud ja keelud, mis on imperatiivsed oma fakultatiivses vormis.
Lepingu sĂ”lmimiseks on vaja vĂ€hemalt kahte tahteavaldust. Tahteavaldused vĂ”ivad olla tehtud samaaegselt vĂ”i ka ĂŒksteise jĂ€rel.

Lisa 1 - A (ostja) ja B (mĂŒĂŒja) vahel sĂ”lmisid 6. mĂ€rtsil 2011kinnisasja mĂŒĂŒgileping 14 lehel kinnitatud koopia.
LisasÀttena on toodud, et kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
LÀbivaatamisest linna - vÔi maakohtus, ei vÔi osa vÔtta selle asja (2) [kehtetu] lÀbivaatamisest ringkonnakohtus ega Riigikohtus.

LÔpetatud puus on kerge kontrollida, kas on olemas tÔevÀÀrtusjaotus, mille puhul kÔik puus esinevad literaalid on tÔesed.
Leingueelsetesse lÀbirÀÀkimistesse ehk tekib lepingueelne vÔlasuhe vÔi tÀhendab vÔitja vÀljavalimine aktsepti ja leping loetakse sÔlmituks.
Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota vÔi kasutada majanduses (PatS § 8 lg 5 ja KasMS § 7 lg 4)

Lenin – oleks vbl Ă”igem revolutsioon lĂ€bi viia mĂ”nes tugevalt ja hĂ€sti arenenud riigis, mis oleks ĂŒksik riik.
Lepinguliikideks on siin 1)mĂŒĂŒk ja 2)vahetus kui tasulised vÔÔrandamislepingud ning 3)kinge kui tasuta vÔÔrandamisleping.
Likvideerijatel on juhatuse vÔi seda asendava organi Ôigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmÀrgiga.

Lisaallikad on Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, Ă”igusteaduslik arvamus.
Lisaks ergutusnormid - Ă”igusnormid, mis sisaldavad seisukohti , Ă”iguspĂ€rase ja ĂŒhiskondlikult kasuliku kĂ€itumise ergutamiseks.
Lisaks sellele on nĂ”ue, et selles kirjalikus dokumendis tuleb sĂ”na selgelt mĂ€rkida, et see summa antakse ĂŒle kĂ€sirahana.

Lisaks vÔs - st tulenevatele kohustustele vÔivad lepingupooled lepingu sÔlmimisel ette nÀha ka muid olulisi kohustusi.
LĂ€bivaatamise kollegiaalselt – see tĂ€hendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
LÔppemisega on Ôigustatud vÔi olukorda hinnates oleks mÔistlik jÀrgida mÔnepÀevast vÔi -nÀdalast etteteatamisaega.

Legaat – vĂ”ib mÀÀrata testamendiga; kehalised, kehatud asjad; kohustatud ja Ă”igustatud isikutel tehakse vahet.
Lemmikloom - on inimese isiklikuks meelelahutuseks vÔi seltsiks peetav vÔi sellel eesmÀrgil pidamiseks mÔeldud loom.
Lepingud on Eestil 3 riigiga: Soome, Rootsi ja USA. - kÔik isikud, kes on seotud lapsendamisega, on kohustatud hoidma

Lihtfakt - ĂŒhe Ă”igusnormi hĂŒpoteesiga mÀÀratud faktiline asjaolu, mis toob kaasa vaid ĂŒhe Ă”igusliku tagajĂ€rje.
Liikmeid 6 - 8. tĂ€htsaim amet oli praost, kelle ĂŒlesandeks oli vĂ€line esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine.
Liikmest – 1 poolt nimetab 2, teine pool nimetab 2 ja peakohtunik valitakse – on suur vĂ”imalus mojutada tulemust.

Lepingu ĂŒlesĂŒtlemine – töölepingu vĂ”ib ĂŒles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise pĂ€evast alates.
LÀhtudes suulisusest on paljud Ôigusantropoloogid seisukohal, et grupid kus kehtis arhailine Ôigus ei saanud olla vÀga suured.
LÀÀs on olnud tĂ”rges neid valdkondi liberaliseerima – nt pĂ”llumjanduses on apelsini ju Aafrikas odavam toota.

LĂ”ike kohaselt on eraĂ”igusliku juriidilise isiku organid ĂŒldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Lihtne dispositsioon – Ă”igusliku tagajĂ€rjena leiame kirja pandud kujul ĂŒhe vĂ”imaliku, vajaliku, keelatud kĂ€itumise viisi.
Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema. – vana heaĂ”iguse taastamine.BabĂŒloonia – hammurabi koodeks.

Litsents – mÀÀrab konkreetsed ettevĂ”tted, kes vĂ”ivad mingeid kaupu teatud perioodil sisse- vĂ”i vĂ€lja vedada.
Loogiline tÔlgendamine on selline tÔlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmÀÀramisel kasutatakse formaalloogika reegleid.
Loovutamine on vÔlgniku suhtes toimunud, isegi kui nÔuet tegelikult ei loovutatud vÔi kui loovutamine ei ole kehtiv.

LĂ€bivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt vĂ”i kui taotlus kĂ€sitleb pĂ”hiseaduslikkuse olulist kĂŒsimust.
Laenuandjal on Ôigus laenuleping lÔpetada erakorraliselt, kui laenusaaja ei maksa vÔi viivitab intressi maksmisega.
Lahendid on ka otse tÀidetavad, ad hoc vahekohtu lahendid peab tÀidetavaks tunnistama riiklik kohus (§ 753 lg 1)

Litsents on luba teost teatud tingimustel kasutada ja litsentsi praktiline tÀhendus sÔltub litsentsitingimustest.
LoonuÔiguse tÀhendus on pöördes mille ta sooritab ÔigusmÔtlemises. Prantsuse revolutsioon toetub palju just loonuÔigusele.
LÀÀnelik Ôigustraditsioon on rajatud 4 sambale:1 . r o o m a e r a Ô i g u s e t u g e v m Ô j u 2.kanoonilise Ôiguse tugev mÔju

Lepinguvabaduse pÔhimÔte - seisneb eelkÔige vabaduses valida milline leping sÔlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis.
LÔpetamise pÔhjuseks on töö jÀtkamist takistav haigus, invaliidsus vÔi invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus.
Lepingu osapooltel on vÔimalus viidata lepingu sÔlmimisel esinenud asjaolude pÔhjalikule ja ettenÀgematule muutumisele.

Lepingu rikkumine on aset leidnud, tuleks kÔigepealt vÔimalikult kiiresti esitada pretensioon lepingut rikkunud poolele.
Livius on nimetanud XII tahvli seadusi fons omnis publici privatiqu iuris- kogu avaliku ja eraÔiguse allikaks.
LĂ€biotsimine – vĂ”ib otsida lĂ€bi korterit, eluruumi, paikkonda, kui vĂ”ib arvata, et seal on tĂ”en kohtuniku luba.

Legataar - vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale.
Lepitaja ĂŒlesandeks on poolte lepitamine selgitades vĂ€lja töötĂŒli pĂ”hjused ja asjaolud ning pakkudes vĂ€lja lahendusi.
Likvideerimismenetlus on lÔppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraÔigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks.

LiisinguvÔtja on kohustatud tasuma kÔik vara kasutamise kÀigus tekkivad kulutused (hooldus, remont, kÔik maksud).
Loodusteaduslik psĂŒhholoogia - ideed mateeriast lahutamatuna ei eksisteeri. Tegelikkus- neurofĂŒsioloogiliste protsesside vahendus.
Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat.

LĂ€hikauplus - jaeettevĂ”te, kus mĂŒĂŒgipinda on kuni 300 m2 ning toidu- ja esmatarbekaupade osatĂ€htsus on 90-100%
LĂ”petatud katse – isik vastavalt oma ettekujutustele teost on teinud kĂ”ik temast oleneva sĂŒĂŒteo lĂ”puleviimiseks.
Ladestamine – raha on toodud juba legaalsesse kĂ€ibesse, on vaja viia suhteliselt kaugele tegelikest omanikest.

Laenusaaja on kohustatud teatama laenuandjale 
. (

) kalendripÀeva jooksul alljÀrgnevatest asjaoludest:
Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus vÔÔraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema Ôiguslikud suhted.
LÀÀniÔigus - maahÀrra poolt loodud, antud oma piirkonna vasallidele, mis kÀsitles nende vahekordi maahÀrraga.

Latiinid - Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, vÔÔramaalsed, kes said latiinide Ôigused.
Lepingu sĂ”lmimiseks on vaja vĂ€hemalt kahe isiku tahteavaldust – ĂŒks isik esitab pakkumuse ja teine nĂ”ustub sellega.
Lepingutruudus – Rebus sic stantibus – asjaolude nii olles ja pacta sunt servana – kokkulepped on tĂ€itmiseks

Lepinguvabadus on lepinguÔiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele.
Liigi kaupa – kui sularaha pole, siis pĂŒĂŒtakse saada hakkama magnetkaardiga – nt krediitkaardiga maksmine.
Loogiline tÔlgendus on selline tÔlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmÀÀramisel kÀsutatakse loogikareegleid.

LÀhtekohaks on riikide konstitutsioonid, mis tavaliselt selgitavad siseriikliku ja rahvusvahelise Ôiguse suhet.
Laenulepingu sĂ€tted on kohaldatavad ka krediidilepingute ka. tarbijakrediidilepingute suhtes, tulenevalt VÕS § 401 lg
Lasteaedades on nii palju lapsi rĂŒhmas, et iga lapsega eraldi ei suudeta tegeleda, kuna lihtsalt aega ei leidu.

Liigituse alus on see, kuidas on Ôigusnormis vÀljendatud nende regulatiivne mÔju e regulatiivse jÔu modaalsus.
Likvideerimine ehk lÔpetamise lÀbiviimine, vÔib tÀhendada nii sunniviisilist kui ka vabatahtlikku lÔpetamist.
Lisaks 13 - 14a ka koolikohustuslikele töötajatele, kusjuures siin on vajalik tööinspektori kooskÔlatus.

LoodussÔbralik toode - mÀrk on loodud selleks, et teha poelettidel keskkonnasÔbralikud tooted paremini mÀrgatavateks.
LÀhetataval teenistujal on Ôigus nÔuda ametiasutuselt lÀhetuskulude katteks avanssi lÀhetuskulude ligikaudses suuruses.
LÔhe on eelkÔige selles, et ei ole piisavaid efektiivseid legaalseid vahendeid eesmÀrgi saavutamiseks.

LĂŒnk on siin, mis tuleb pĂ”hikirjaga Ă€ra tĂ€ita – mÀÀrame Ă€ra selle, kes mÀÀrab nĂ”ukogu liikme.
Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast) suuremate ostude finantseerimiseks.
Lahtine on kĂŒsimus, kas need olid tegelikult tĂ€itmiseks vabatahtlikud vĂ”i samavÀÀrsed kohtuotsustega.

Lapse Ă”igused on kirjas ÜRO lapse Ă”iguste konventsioonis, Eesti Vabariigi pĂ”hiseaduses, lastekaitse seaduses.
Legislatuur – seadusandlik vĂ”im, vĂ”tab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka otsusi ehk ĂŒksikakte
Legitiimsus tĂ€hendab poliitiliste vĂ”i laiemalt sotsiaalsete sĂŒsteemide (kordade, korralduste) tunnustamist.

Lepingupoolte Ôiguste - kohustustega, töötaja vÔi tööandja kohustuste mittetÀitmisega, puhkusega, töötasuga jne.
Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele kindel mÀÀratud rahasumma.
Liikmel on vĂ”imalik esitada riigikontrolörile kĂŒsimusi, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda.

Lahendamise mehhanism on ĂŒks efektiivsemaid rahvusvahelises Ă”iguses- kvaasikohtulike vaidluste lahendamise mehhanism.
Lahenduseks on mÔÔdukus (ehk segavalitsus): spartalik tĂŒrannia vajas tarkust, ateenalik demokraatia korda.
Leppetrahv on lepingus ettenÀhtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus mÀÀratud rahasumma.

Leppetrahvi sisu on teatud rahasumma kokkuleppimine, mida oma kohustust rikkunud pool peab maksma teisele poolele.
Lihthaldus – seotud selliste haldusĂŒlesannete tĂ€itmisega, mis pole seotud vĂ”imuvolituste rakendamisega.
Linnades 1877 - 78 aastal). Õigusasutuste juhtimine lĂ€heb jĂ€rjest enam inimestele kes tegelevad pĂ”hitööna

Lisaks sellele on tĂ€naseks lisatud veel ĂŒks funktsioon: digitaalse notariaalarhiivi haldamine ja korraldamine.
LÀhetataval on Ôigus nÔuda tööandjalt avanssi lÀhetuskulude katteks lÀhetuskulude ligikaudses suuruses.
LÔputus vÔitluses on inimkond mitmeid kordi kaotajaks jÀÀnud ning talunud alandust ja valu kÔrgema vÔimu poolt.

Loomulikud Ă”igused on kaasasĂŒndinud ning positiivne Ă”igus ei saa neid anda ega Ă€ra vĂ”tta, vaid ĂŒksnes kaitsta.
LĂ€htehulga elemente nimetatakse predikaatloogikas indiviidideks ning seda hulka ennast omakorda indiviidide hulgaks.
LĂ”petamisel kahjustada on liisinguandjal Ă”igus nĂ”uda eseme soetamisega tehtud kulutuste hĂŒvitamist liisinguvĂ”tjalt.

LĂŒnga ĂŒletamine tĂ€hendab enamasti jĂ€llegi eelmise olukorra juurde jĂ”udmist, kus norm ei ole ĂŒhetĂ€henduslik.
Legislatiivfn - i tÀitev Ôigusakt, haldusfn-i tÀitev Ôigusakt, jurisditsioonilist fn-i tÀitev Ôigusakt.
Lg 3 – tĂŒlid tuleb lahendada rahumeelselt lg 4 – iga rahuarmastav riik vĂ”ib olla ÜRO liikmeks

Lisaks sellele on Hiina rahvas sĂŒgavalt seotud vĂ€lismaailmaga kaubanduse, investeeringute ja hariduse kaudu.
Laenulepingu lĂ”petamise ehk ĂŒlesĂŒtlemise tagajĂ€rjeks on lepingust tulenevate kohustuste lĂ”ppemine tuleviku suhtes.
Lepingueelset vastutust nimetatakse 
..contrahendo. Lepingueelsetes lĂ€birÀÀkimistes osalejate kohustused §-s 14:

Liikmete palk on sÀtestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade
LiisinguvÔtjal on Ôigus kohaldada liisinguandja suhtes Ôiguskaitsevahendeid, kuid viimane rikub omapoolseid
LoobumissĂŒsteemi puhul on oluline vĂ”ivad seada ohtu pĂ€randvara sĂ€ilimise ja nĂ”uete rahuldamise pĂ€randvara arvel.

Lepingupool on teist kahjustanud ning lepingus on Àra mÀrgitud kahju tekitamise eest mingi trahvisumma.
Liidu tasandil on liidu ĂŒlemkohus, liidu halduskohus ja liidu maksukohus liidu justiitsministri haldusalas.
Liikmesriigi kohtunikul on EL Ôiguse tÔlgendamise ja/vÔi kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus).

Lisaks leppetrahvile on töövĂ”tja kohustatud hĂŒvitama tellijale tekkinud kahju osas, mida ei katnud leppetrahv.
Loomisest saadik on need struktuurid taganud oma piirkonnas rahu, stabiilse ĂŒhiskonnaarengu ja majanduskasvu.
Legitiimne ootus – isikul on Ă”igus tegutseda mĂ”istlikus lootuses, et rakendatav Ă”igusakt jÀÀb kehtima.

Leek on moodsatel pĂŒssirohu liikidel vĂ€hene, kuid kergelt kĂ”rbenud karvadel vĂ”ib tĂ€heldada.
Lepingu ĂŒlesĂŒtlemine - Tööandjal on Ă”igus tööleping ĂŒles öelda, kui töötaja on seda oluliselt rikkunud.
Liikmel on juriidilise isikuga tööleping? EI. Aga samal ajal on neil selline kÀsundilaadne suhe.

Lisa 8 - Kinnisvarahindaja aruanne (15.04.2011) kinnisasja vÀÀrtuse kohta – 2 lehel originaal.
Lisas a on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid likvideeriva iseloomuga meetmed.
LoomuÔigus on kindlas Ôiguskorras valitsevad vÀÀrtusmastaabid, mis dikteerivad Ôiguskorra olemuse.

Luup – ĂŒld- ja eriotstarbelised (filmi luup – negatiivide uurimiseks, daktĂŒloskoopia luup)
LÀhtuvalt valla - vÔi linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt mÀÀratud alustel ja korras.
LÀÀne ekspansioon on soodustanud nii mitte-LÀÀne ĂŒhiskondade moderniseerumist kui ka nende lÀÀnestumist.

LĂ”ppemisest etteteatamisega on tegemist siis, kui ĂŒks lepingu pool informeerib teist oma soovist töösuhet lĂ”petada.
Lahend on aga talle juba seadusega ette kirjutatud on kĂŒsimus justkui tema eest Ă€ra otsustatud.
Lapsehooldus tasu on mĂ”eldud vanematele, kellel tuleb kasvatad ĂŒhte vĂ”i enamat kolme kuni 8 aastast last.

Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmÔistetavalt ei tulene tehnika
Lemert – kontrolli- e sidemeteooria – inimese kĂ€itumist mĂ”jutavad suhted teiste inimestega.
Lepingu puhul on keskseks kĂŒsimuseks see, kuidas leping sĂ”lmitakse, kuidas vĂ€ljendub siin see tehingu

Lepinguvabadus tÀhendab ka seda, et lepingu pooled vÔivad ise mÀÀrata omavahelise lepingu tingimused.
Likvideerimine – toimub siis kui lĂ”petamine on otsustatud, kas siis sunniviisiliselt v vabatahtlikult.
Lisaks seadustele on TSÕ allikaks ka tava (TSÜS § 2 lg 1 – „TsiviilĂ”iguse allikad on seadus ja tava.

Lk 13 - 19 raamatust Hanski, R., Suksi, M. (2001). Rahvusvahelised inimÔigused ja nende kaitse.
Lk 23 - 29 raamatust Hanski, R., Suksi, M. (2001). Rahvusvahelised inimÔigused ja nende kaitse.
LĂ€htuvalt eeltoodust on pensioni II sambaga liitumisel kohustus astuda kindlustusandjaga lepingulisse suhtesse.

LÀÀnitud eraisikud – lÀÀnima on tuletatud mĂ”iste, millega tĂ€histada riigivĂ”imu ĂŒleandmist eraisikule.
LĂ”igetes 11 – 13 osutatud pĂ€evast, lĂ”peb taganemistĂ€htaeg 14 pĂ€eva möödumisel teabe saamisest.
LĂ”ppemist – endist Rk liiget ei saa vĂ”tta vastutusele tema varasemate Rk-s tehtud avalduste eest.

Liidu liikmesriigid on kohustatud tagama liikmesriikide kodanikele tÔhusa kaitse kÔlvatu konkurentsi vastu.
Lisatasu on ettenÀhtud teenistuses oldud aastate eest. 5ndast aastast peale saab 5% juurde palka.
Lundi periood on viljakaim tema elus, siin ilmus 1672.a. ka tema peateos “De Jure Naturae et Gentium.

LÀhetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui ka lapsevanema vÔi alaealise seadusliku esindaja nÔusolek.
Lk 107 - 113 Par 59 lg 2 - Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise jÀrjekorras.
Loodetavasti on aja jooksul lahtunud ka Ă”igust- loova akti mĂ”iste ĂŒmber heljunud poliitiline kirg.

Loodusvilja omandamisega – isik kellel on Ă”igus omandada seda, saab selle omanikuks villa eraldamisest asjast.
LĂ”pparve maksmine – peab toimuma töölepingu lĂ”ppemise pĂ€eval, peab maksma kĂ”ik saada olevad summad.
LĂ”ppemise korral on tööandja kohustatud hĂŒvitama töötajale kasutamata jÀÀnud aegumata pĂ”hipuhkuse

Leksikaalse tĂ”lgendamise - see haru uurib ĂŒksikute sĂ”nade vĂ”i mĂ”nest sĂ”nast koosnevate fraaside tĂ€hendust.
Lepingu ĂŒlesĂŒtlemine - ÜlesĂŒtlemine on ĂŒks Ă”iguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötĂŒli pooltel leida neid rahuldavat lahendust.

LoomuÔigus on rohkem tunnetatavad printsiibid, neid pole kusagil kirjas nt 1) vabadus 2) vÔrdsus.
Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vÀltel mingi osa summast.
Lakoonilisus - kĂŒllalt tĂ€pne ja tĂ€ielik, kuid ĂŒhtlasi ka vĂ”imalikult lĂŒhike ja napisĂ”naline.

Legaalne autoriteet – autoriteedi kandjal on Ă”igus anda korraldusi seetĂ”ttu, et nii nĂ€eb ette seadus.
Lepingupoolte kutse - vÔi tegevusalal kehtivatest tavadest; 4. hea usu vÔi mÔistlikkuse pÔhimÔtetest.
Lihtsustatult öeldes on haldusaktid formaalses mÔttes kÔik need aktid, mida vÔtavad vastu haldusorganid.

Lisa 7 – Kohaliku omavalitsuse vĂ€ljastatud kasutusluba Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja
Lisaks eespoolnimetatuteile on vastu vÔetud RinghÀÀlinguseadus, Reklaamiseadus, Tööstusdisaini kaitse seadus.
LĂ€htealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nĂŒĂŒd aga on pĂ”hiteema Ă€ri tegemine.

Lapsepuhkus – emale vĂ”i isale tööpĂ€evades 3 pĂ€eva, kellel 1 vĂ”i 2 alla 14.a. vanust last.
Leppetrahvil on muude kahju hĂŒvitamiseks kasutatavate Ă”iguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid.
LepinguvÀline vÔlasuhe - VÔlasuhteid, mis tekivad seaduse alusel seaduses ettenÀhtud eelduste olemasolul.

Likvideerijatel on juhatuse Ôigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmÀrgiga.
Loakogu – kui kolmest kasvĂ”i ĂŒks taotleb asja edasikaebamist, siis lĂ€heb riigikohtusse.
Loetletutest on haldusorganid vangla direktor vaiete lahendamisel vanglateenistuse otsuste peale.

Lojaalsuskohustus on iseloomulik kÔikidele lepingutele, mille sisuks on tegutsemine teise isiku eest.
Loomu Ôigus e. mÔistuse Ôigus pÔhineb kas ilmalikul ilmutusel, inimloomusel vÔi- mÔistusel.
Lubamine on ĂŒhepoolne tehing, mis tuleb teha teatavaks avalikkusele ehk kindlaks mÀÀramata

Lahendatakse vabanenuga on töö otsimine, nÔustamine, toetuste saamine ja vajadusel elamispinna otsimine.
Laia ĂŒhiskondlik - poliitilise kandepinna tagamisel ning valitsuse EL-suunalise töö jĂ€relevalvel.
Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte Ôigused ja kohustused.

Lepingu Ă”igusele on omane dispositiivsuse (VÕS § 5) pĂ”himĂ”te ( kehtib eelkĂ”ige vĂ”laĂ”iguses) .
Lepinguline esindus – esindatav valib ise endale esindaja, nende vahel tekib materiaalĂ”iguslik suhe.
Lepinguobjekt on talle omandireformi kĂ€igus tagastatud ja ei kuulu abikaasade ĂŒhisvarade hulka.

Linnakodanikud – III seisus; eristamine XII-XIII sajandist, kui algab linnaĂ”iguse hoogne areng.
Loetellu lisamine - ravimitootja avadus SoMile, Hk hindab majanduslikku, ravimiamet kliinilist poolt.
Loomaaed - koht, kus loomi alaliselt peetakse avalikuks nÀitamiseks seitse vÔi enam pÀeva

Lucrum cessans - saamata jÀÀnud tulu st.isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses.
LĂ”petamata katse – isik ei ole veel teinud kĂ”ike, mida peab vajalikuks sĂŒĂŒteo lĂ”puleviimiseks.
Laenajal on Ôigus tÀita ja laenutaja on kohustatud tÀitmise vastu vÔtma enne tÀhtaega.

Lahtiseks tingimuseks on nendest sÔltumatu asjaolu (nt tarbijahinnaindeks, inflatsioonikoefitsent vms).
Laias laastus on avalik Ôigus suunatud avaliku korra kaitsele ja avaliku vÔimu korraldamisele.
Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, sundlÔpetamise korral mÀÀratakse nad kohtu poolt.

Lisadega on paigutatud ĂŒldskeemi kohaselt II köitesse, tööstuse-kaubanduse kohta aga XI
Loogika on maailmalikus kontekstis, eeldatakse, et on olemas maailm koos paljude objektide
Lubamatud argumendid on vÀÀrtushinnangu alusel seaduse, moraali vÔi sotsiaalsete normidega keelatud.

LuulumĂ”te – haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mĂ”istuslikule korrektuurile.
LÀhtuv tÔlgendamine on samuti nagu ajalooline tÔlgendaminegi subjektiivne, lÀhtub normi eesmÀrgist.
Lepinguvabadus – isiku vabadus valida lepingu liiki ja sisu, vormi (kas kirjalik, suuline jne)

LepinguvÀlist vastutust nimetatakse deliktivastutuseks. Seda kohaldatakse tsiviilÔigusrikkumiste korral.
Lepitaja on erapooletu isik, kes toetab osapoolte suhtlust vaidlusele lahenduse leidmisel.
Liikleja – algab lastetoast peale, et inimene kasvaks distsiplineeritult, kodanikutunne.

Liisingueseme kaotsiminek ehk eseme vÀljaminek liisinguvÔtja valdusest on vÔrdustatud eseme hÀvimisega.
Liitkaristuse mĂ”istmisel on ĂŒheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus.
Loobumisega on tegu siis, kui ilma selle loobumiseta oleks tegemist pÔhiÔiguse rikkunisega.

Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb Ôigustava asjaolu tingimustes
LÔviosa tehinguid on lepingud. KÔik, mis sai rÀÀgitud tehingute kohta, kÀib ka lepingute kohta!
Laenuleping - tahetakse asja saada samas vÀÀrtuses/koguses, kuid mitte tÀpselt sama asja.

Leedu konstitutsioonikohus on samuti leidnud, et kohtunikke sai varasemalt liiga kergelt tööst vabastada.
Legaaldefinitsioonid on konstitutiivsed Ôigusnormid, millega mÀÀratletakse Ôiguse terminite sisu.
Lepinguvabaduse puhul tÀhendab see, kui leping on sÔlmitud, siis ollakse sellega ka reeglina seotud.

Lihtne sanktsioon - Ă”igustkaitsva Ă”igusnormina on kirja pandus ĂŒks riikliku sunniviis ja mÀÀr
Liisk on langenud. 21. Mis on sobimatu vÔi mÔistusevastane, ei ole seaduses lubatud.
LoomuĂ”igus – sĂŒnniga kaasnevad nt.inimĂ”igused.Neid saab piirata aga ei saa Ă€ra vĂ”tta.

Loovutamist on vÔlgnik teinud soorituse uuele vÔlausaldajale ning selgub, et nÔuet polnud
LĂŒhendatud tööaeg – Töö ja puheaja seadus nĂ€eb ette ka ĂŒldreglit tööaja rakendamise kohta.
Legaalsus – juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, Ă”iguslikule pĂ”hjendusele

Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.
Lenin – sotsialistlikul revolutsioonil on nĂ”rgim lĂŒli, kus pööre lĂ€bi viiakse.
LiitĂ”igussuhted - MĂ”lemal poolel on nii Ă”igused kui ka kohustused. 35. Õigussuhte struktuur.

LiitĂ”igussuhted – mĂ”lemal poolel Ă”igused ja kohustused(kahepoolsed N:mĂŒĂŒgi,vahetusleping)
Lokaalsed - teatud kohas- kehtestatakse ĂŒleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad)
LoomuĂ”iguse koolkond e. loodusĂ”igus. Tekkis 17. saj. Õigus on looduse ja/vĂ”i inimĂ”iguse tulemus.

Lr kohustuseks on vÔtta vajalikud meetmed enda kÀitumise kohtuotsusega kooskÔlla viimiseks.
LĂŒhimenetluses on nĂ”utav kahtlustatava/sĂŒĂŒdistatava nĂ”usolek asja kiiremaks menetlemiseks.
Legis actio - tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure.

Lepingu esemeks on kokkulepitud töö ĂŒldjuhul tĂ€htaega mÀÀramata vĂ”i teatud aja jooksul.
Lauseks nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu
Legislatiivaktideks – vastu vĂ”etud riigi legislatiivorganite poolt; seadusandlus, seadusandlik

Leidjal on Ă”igus kĂŒsitleda omanikku, kĂŒsida leiutasu 1/3 leitud asja vÀÀrtusest.
Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tÀhtaega mÀÀramata vÔi teatud aja jooksul.