Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"külmunud" - 501 õppematerjali

külmunud – aku võib seetõttu plahvatada.
thumbnail
7
doc

Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia

nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist...

Ilutaimede kasutamine
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Veeseadus ja väetamine

Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus....

Väetusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud . Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling....

Ehitus
409 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud...

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Stenbocki maja

Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996. aasta alguses hakati ehitist renoveerima. Kapitaalsed rekonstrueerimistööd said alguse...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules - luuleanalüüs

Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ... "Üsna nurganaise moodi, / kahvatu kui haige voodist, / lumest välja sulab oras. / Vesi künnivaos veel vilgub, / ning siis mulla sisse valgub / aegamööda mõttes aras." Ja manitseb mõistmatut päikest, kes optimistlikult oma kiirtesadu lumisele, külmunud maale kulutab. Kuis mõistmatult sa oma õitsmist pillud kesk luhalodu, ümber mil on hanged, kui unes puude rohelised hinged ja vete all veel metsad, niidud, põllud? Ühe kaunimatest looduskirjeldustest annab "Kevad". Visnapuu kirjeldab vastse kevade arglikkust, tema esialgset ettevaatust talve tugevuse ees ja, kui kord võim endale saadud, tema hoogsat ruttamist õitsemise ja päevasäraga käsikäes. Imelikult astub alla kevad kellukesi tilistades paneb aralt maale ühe talla,...

Kirjandus
281 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

Jää- ja külmakõrbed a) Artika ­ põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika ­ lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) ­ põhjapoolkeral, Põhja ­Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Marsi uurimine laskumisaparaatide abil

Kohale jõuab ta selle aasta mais ning laskub Marsi põhjapooluse ligidusse umbes seitsmekümnenda laiuskraadi kanti, kus Marsi ümber tiirlevate automaatjaamade vaatluste põhjal esineb jääd. Phoenixilt oodatakse eelkõige vastust küsimusele, mil viisil on see jää sinna saanud: kas on see külmunud jäänuk kunagisest ookeanist või on see sattunud sinna atmosfäärist või ehk mingil muul moel. Kolmele jalale pole Marsile maandutud enam pärast 1976. aastat, kui sellega said probleemideta hakkama mõlemad Vikingid, mis olid üldse esimesed edukalt Marsile jõudnud automaatjaamad. Nüüd siis üritab Phoenix seda korrata, sest õhupallide abil ei saa ta maanduda suurema massi tõttu. Vikingitega on Fööniksil muidki sarnasusi peale kolme jala,...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Neptuun

Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent - metaan - moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg-ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni. Tundub olevat tõenoline, et ka Pluuto atmosfäär ei erine palju Tritoni omast. -7-...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esmaabi andmine

happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena...

Ohutustehnika
113 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Litosfäär

Murenemispinnavormid Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster....

Geograafia
241 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem ja planeedid

Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm.Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varsti pärast Marsi tekkimist, kui atmosfäär oli paksem, soojem ja niiskem, sadas vihma ja tekkisid jõed. Nüüd on need kuivnud, kuid pinnases võib olla natuke külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel onjäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. Marsi ekvaatoril on suvepäeval imbes +10 C, kuid öösel on külmem kui mis tahes Maa punktis. Kuid siiski on plaan sinna minna ning keegi, kes praegu elab, võib kunagi jalutada Marsil. Jupiter Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 778,3 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 142 984 kilomeetrit · Atmosfääri temperatuur: -150 C...

Loodusõpetus
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kosmoloogia

· asteroidid nummerdatakse, siis pannakse nimi (avastajal õigus nimele) (Öpik, Georg Ots, Estonia ­ asteroidid) Plutiinod e. väikesed pluutod e. pluutokesed · Neptuuni orbiidi läheduses olevad väiksed objektid · Üldnimetus- Neptuuni tagused objektid (NTO) · Esimene 1996, 500 km läbimõõt, üks suuremaid · Nüüd on neid üle 300 · Külmunud jääpallid Meteoorkehad · väikeste mõõtmetega tahked kehad (liiva-,kruusatera,kivi-,rauatükk, kamakas) · võivad sattuda Maa atmosfääri · päritolu: 1) komeetide lagunemisel (-jäänused) 2) väga väikeste mõõtmetega asteroidid 3) lahti pääsenud kuu pinnast või lähimate planeetide pinnast · Maa atmosfääri jõudes süttib, aurustub- võib tekkida meteoor. Meie näeme helendavat jutti- ,,langevat tähte"....

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pluuto

suhtes ,,külili". Ka on tema orbiit kaldu, võrreldes planeetide orbiitidega, nii et aeg- ajalt tõuseb ta kõrgele planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Erikujulise orbiidi tõttu, ei olegi Pluuto kogu aeg Päikesele planeetidest kaugemal. Mõnikord läheneb ta Päikesele, nii et Neptuun on mitmeid aastaid Päikesest kaugemal. Teleskoobid näitavad, et Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst, aga ükski kosmosesond pole seda lähemalt uurinud. Kui Pluutol on suvi, aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel külmub lämmastik uuesti ja langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest Pluutol ­ ilmastik kaob hoopis....

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Neptuun

· Neso , kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. 6 triton Tritoni täpsustatud diameeter on 2760 kilomeetrit. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Tritonil on temperatuur 236 kraadi mis on veel madalam kui pluutol. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust .Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võibolla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine.Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täis mingit vedeliku mis võib olla isegi vesi kuid hiljem on see külmunud. Hea tahtmise korral on isegi näha tekkinud pragusi.Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi....

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastatid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869, 1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tänavaelu

See on täiesti ebahumaanne, et inimesed otsivad sööki prügikastist, kerjavad ja paluvad almust, on alandlikud ja hoiavad teistest eemale ning peavad äraelamiseks kannatama vastikusi ja rõvedust. Need indiviidid, keda keegi tunda ei taha, elavad tõepoolest ebaloomulikes oludes. Inimesed, kellel on olemas kodu, koht, kuhu õhtuti tulla ja kus end turvaliselt tunda, ei oska kunagi ennast seada selle inimese olukorda, kes õhtuks püüab vähemalt soojema ulualuse leida kui taevaalune ja külmunud maa. Iga vana mahajäetud maja, tuulevaikne nurgaalune sobib, peaasi, et hommikuks ei ole külm varbaid ja sõrmi ära võtnud. Tõsiasi on, et inimesed satuvad ebainimlikesse oludesse seetõttu, et nad on olnud kas olukorra ohvrid või ise süüdlased. Suutmatus toime tulla või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäämine lükkab inimese olukorda, kust ise on aga väga raske välja pääseda. Täiskasvanu, kellel pole...

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

Väin ­ maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Delta ­ jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Allikas ­ koht, kus põhjavesi voolab maapinnale Geiser ­ perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselr aktiivses piirkonnas. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. (muudab mulla viljakaks) Igikelts ­ kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Rahvaarv- mingi riigi või muu piiritletud terrotooriumi elanike arv, selle riigi elanike absoluut arv. Rahvastiku tihedus ­ mingi kindla maaala ja rahvaaru jagatis selle pindalaga. Näitab, mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Vähemusrahvus ­ sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis allapoole selle riigi rahvaarvust....

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Atmosfäär Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus...

Geograafia
439 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun