Kõrgustik mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kõrgustikud – ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud – rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist.

Pinnamood ja pinnavormid

Kõrgustiku loode - ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed.

Sakala kõrgustik

Kõrgustiku idaosas on kõrgem ka Lutiku ja Iduste ümbrus, kus tähelepandavamateks mägedeks on Loku Kaldemägi (190 m) ja Kaltsimägi (163 m). Samuti ulatub naaberalast kõrgemale Kambja ja Pangodi järve ümbrus (Kambja Köstrimäed 153 m ja Palumäed) ning seljakute ahelik Luke ja Tamsa ümbruses (Luke mäed 127 m). Kõrgem ja reljeefilt vaheldusrikas on ka Vidrike ümbrus ning siit lõunaedelasse jääv ala.

Otepää kõrgustik

Kõrgustike aladel – aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen – koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen – jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted.

Mullateaduse kospekt

Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid, mis on settinud jääalustes tühimikes, jääpankadevahelistes järvedes või jõgedes (Arold 2005: 191).

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud.

Eesti pinnamood ehk reljeef

Kõrgustikule on rajatud väikesed põllumajandusmaad (43%), mis vahelduvad järskude nõlvadega. Nende nõlvade vahele nõgudes paiknevad metsatukad ja rohusood, mis muudavad maastikupildi eriti kirevaks (EE, 2011).

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

Kõrgustiku keskosas on ala, kus pole jõgesid, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad taas maapinnale kõrgustiku jalamis paljude veerohkete allikatena.

Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid

Kõrgustiku kagu - ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V—VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad.

Otepää kõrgustik

Kõrgustike keskosa – künklik-nõoline reljeef mis kujunes irdjääs Valdav osa settekivimites (apatiit, fosforiit) ja ookeanisetetes Kõrgustike nõlvadel vooluveed kujundasid sandureid ja mõhnastikke.

Maastikuökoloogia eksami spikker

Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ja selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus.

Haanja kõrgustik

Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid.

Otepää kõrgustiku esitlus

Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.

Otepää kõrgustik

Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme.

Geograafia konspekt

Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud.

Hispaania

Kõrgustiku idaosas on aluspõhja pealispinna absoluutne kõrgus 90—115 m, seega 20—50 m võrra suurem kui kõrgustikust itta jääval tasandikul.

Otepää kõrgustik

Kõrgustikud on takistuseks tuultele,nad soodustavad pilvede • Läänemeri on suhteliselt madal kogunemist ja sademete hulk on seal suurem.

Kliima ja läänemeri

Kõrgustiku põhja - ja loodenõlv on järsk, sest kõrgustiku jalam langeb enam-vähem kokku devoni liivakivide avamusala piiril oleva astanguga.

Sakala kõrgustik

Kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid.

Kõrgustik on ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel leidub mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja teisi väiksemaid pinnavorme.

Kõrgustik ja metsad

Kõrgustiku äärealadel on levinud väiksemad, alla 10 meetri kõrgused moreenkühmud ja mõhnastikud, nagu Voorepalu, Kastolatsi, Veski ja Kooraste.

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

Kõrgustikud – ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod.

Pinnamood

Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme.

Pinnamood

Kõrgustik – Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest.

Pinnamood ja pinnavormid

Kõrgustik on laugete nõlvadega, kus enamasti katab lubjakividest aluspõhja vaid 2-5m paksune moreenkate.

Eesti loodusgeograafia

Kõrgustik on laialdane ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel harilikult leidub väiksemaid pinnavorme.

Eesti kõrgustikud

Kõrgustiku ida - ja kagupoolne ääreosa jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda.

Otepää kõrgustik

Kõrgustik on olnud põline asustusala, kus on põldu haritud juba vähemalt kahe aastatuhande vältel.

Sakala kõrgustik

Kõrgustiku lääne - ja edelaosas on eristatav orgudest liigestatud küngastik Trumbipalust Krabini Paganamaal.

Haanja kõrgustik

Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv.

Karula kõrgustik

Kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega

Sakala kõrgustik

Kõrgustiku kohal on pilvitus mõnevõrra suurem kui tasandikel ning päikesepaiste kestus väiksem.

Otepää kõrgustik

Kõrgustikud – tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib varem ja on püsivam.

Eesti geograafia

Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega.

Otepää kõrgustik

Kõrgustiku lagi on 150 m üle mere pinna, allikad avanevad tema nõlval 60-80 meetri kõrgusel.

Suure Jaani kirik

Kõrgustiku lääneosa on pindalalt väiksem, kompaktsem ning suhteliselt kõrgem kui idaosa.

Otepää kõrgustik

Kõrgustiku pindala on väike, võib kõrgustikul eristada mitut eriilmelist piirkonda.

Karula kõrgustiku maastikurajoon

Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks.

Eesti kõrgustikud

Kõrgustiku lähedal on esindatud ka hallikas- ja violetjas pruunide saviliivmoreeniga.

Tartumaast kokkuvõte

Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus.

Karula kõrgustik

Kõrgustik on vanade orgudega liigestatud ebaühtlase suurusega lavadeks.

Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja).

Mineraloogia kontrolltöö

Kõrgustike mõju - on talvel külmem, lund on rohkem ja see püsib kauem maas.

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Kõrgustik - tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m.

Kõrgustik ja metsad

Kõrgustiku kesk - ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik.

Sakala kõrgustik

Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga.

Ukraina

-2

Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod.

Eesti pinnavormid

Kõrgustikel on päikesekiirgust vähem.

Kordamisküsimuste vastused 2011

Kõrgustiku lääne - ja idaosa eraldavas orus.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit.

Eesti kõrgustikud

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti