Oleks õige järeldada, et inimeste omateadvus jäigi püsima madalal tasemel kogu ajastu vältel, mis omakorda lõppes XV sajandil alanud nõiajahiga, kestes pea kaks sajandit ja nõudes tohutul hulgal süütute inimeste elusid. Vaatamata muredele, mis tabasid Kesk-Euroopat, peame välja tooma ka nende märkimisväärseid saavutusi ühiskonnas, mis mängisid edaspidiselt fundamentaalset rolli Euroopa arengus, eriti tänapäeva maailma kujunemises. Täpsemalt räägime kõrgkeskaja ajavahemikust, mil kultuur hakkas taas õitsema ning kirjaoskus kasvas järsult. Juba XII sajandist alates rajati Euroopas tanapäevani säilinud esimesed ülikoolid, mis küll olid kirikute kontrolli all, kuid andsid tõhusaid teadmisi seitsmest kaunist kunstist, näiteks retoorikast, aritmeetikast, astronoomiast. Viimasest kahest rääkides tuleb mainida, et keskajal levisid araablaste suurimad saavutused teaduses ja olmes ka Euroopasse ning just neilt võeti üle uusi avastusi, kombeid jpm
Feodaalühiskonna kujunemine-kas pööre ühiskonnas? Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.
Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik
Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud senjöörile truudusvannet andma. Senjöör
sügavamalt ka Saksamaal. Inglismaal suudeti seda vältida, kuna üheaegselt nii Inglise kuningas kui ka Normandia hertsogina Prantsuse vasallina olev valitseja teadis, kuidas seda vältida, nimelt pidid kõik Inglise vasallid, sõltumata, kas nad olid otseselt kuninga või mitte, andma truudusvande kuningale. Peale selle hakkas Inglismaal juba 11. sajandil kujunema tsentraliseeritud riigiaparaat, milleni jõudmine oli küll vaevarikas, ent kahtlemata oli Inglismaa kõrgkeskaja algul kõige tugevama kuningavõimuga riik (eriti Henry II ajal). 2. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused
Polyphemos 5. Kuidas suri Narkissos? Ta lõi endale pistoda südamesse. 6. Miks lükkas Dailados Talose kaljult alla? Sest Dailados kui parim meistrimees ei tahtnud kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle troonile tõusma, otsustas Dailadis ta tappa. KESKAJA KIRJANDUS Jäta meelde! · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne. · Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused. Feodalism ehk läänikord oli Euroopale omane elukorraldus, mis hakkas välja kujunema 8. sajandil Frangi riigis. Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 11. sajandil. Feodaalkorda, mis levis laialdaselt Euroopas, võib pidada keskaja tunnuseks. Feodalismile on omaseks peetud selliseid tunnuseid: isiklike suhete tähtsus senjööride ja vasallide vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid feodaalühiskonna tugevused ja miks läänikord püsima ei jäänud? Üheks tugevuseks võime pidada seda, et feodaalkord tagas tugevad sõjaväed ja ustavad sõjamehed,
29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4. Küsimusi mõtlemiseks (vali 3 tk):
aastal. Pärast seda puuduvad temast andmed. · Mõisteti poomissurma, kuid sai armu. · Osales mitmetes vargustes, haavas preestrit ning tema kirjutajat. · 1457. aastal võitis kuninglikul luulevõistlusel Blois linnas esikoha. · Luuletajana ei kasutanud enda õiget nimi, vaid oma kasuisa perekonnanime (Villon). · Tähtsaim teos on ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". · Eiras kõiki tolleaegseid luulereegleid. · Elas kõrgkeskaja loojangul. · Eelkõige paroodiline luuletaja. Liis Kristiin Vaher, 10.B
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst
ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama keskaegseid linnuseid ning ümberkorraldama kirikuid. Ühiskond jagunes kolmeks: olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Lihtrahvas
1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki, nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J. de Molay surm ja üldine näljahäda, on autor kujutanud ajastu lõppu ühe küla hävimise kaudu. Andes ülevaate Montaillou'
feodaalkord, kolm seisust . Linnade allakäik: sai alguse juba hilise Rooma keisririigi ajal, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad võiülikute kodades tegutsevad käsitöölised, halvad majandussidemed Feodaalkord: isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli vaheline suhe, enam-vähem lõplikult arenes välja kõrgkeskaja alguseks Kolm seisust: ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks vaimulikeks, sõjameesteks ja töötegijateks 4. Kirikuelu varakeskajal: Miks kujunes Rooma piiskopist religioosne ja poliitiline liider? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust, Itaalia põliselanikkond nägi kirikus peamist ühendavat jõudu, piiskopi autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ?
jõukad linnad, arenes käsitöö, toimusid ristisõjad, ristiusk tõusis võidule ka Eestis ühena viimastest euroopa maadest. HILISKESKAEG: rüütlikultuur ja paavstivõim hakkasid alla käima, Euroopat tabasid mitmed nuhtlused, katk, nälg, ülestõusud. 15. Millisel perioodil hakkasid Eesti alal kujunema keskajale omased tunnused? Keskajale omased tunnused hakkasid välja kujunema järk-järgult II aastatuhande algul ja kujunesid enam-vähem lõplikult välja kõrgkeskaja lõpus 13 sajandil. 16. Millised olid germaanlaste sissetungide tagajärjed? Tsivilisatsioonide ja kultuuride üldine langus, linnade arv ja tähtsus vähenesid. 17. Võrdle kiriku rolli hilise rooma keisririigi ajal ja pärast keisririigi lõppu Lääne- Roomas- hilise rooma keisririigi ajal ühendas kristlasi katoliku kirik millel oli suur tähtsus, kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust. Pärast keisririigi lõppu suurenes kirikuosa ühiskonna elus veelgi
kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat. Milles avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut?
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening Vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustunud. Vasalli abikohustus senjööri suhtes seisnes esmajoones sõjateenistuses. Karl Suure ajast alates kujunes tavaks, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas
kus õpetati head käitumist ja kombeid. 15-aastaselt sai paazist kannupoiss kes oli rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus aadel. Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega. Näljahädad olid keskajal sagedased. 5)linnakultuur; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas
7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik? XV sajand XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. 8.Iseloomusta Frangi riiki. Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers' lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks. 9.Iseloomusta feodaalkorda. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama. 10.Kuidas kujunes pärisorjus? Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks
Nad jagunesid idagermaanlasteks (goodid, vandaalis jt.), läänegermaanlasteks (langobardid, anglid jt.) ja põhjagermaanlasteks. Neist hüimudest on kujunenud nüüdisaja germaani rahvad: sakslased, taanlased, rootslased, norralased jt. Goodid suundusid Lõuna-Rootsist Ida- Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule, sealt tungisid Rooma keisririigi aladele. Anglid suundusid Taanist Britanniasse. 3. Feodaalkorra kujunemine lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidell, neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks) Mõisted: feood = lään maatükid, mida Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest kasutada; feodaal feoodi valdaja, maaisand; feodaalne hierarhia astmestik (rüütlid > parunid > hertsogid, krahvinnad > kuningas); vasall
varasematega. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati, Rooma tänavatel hakati karjatama loomi. Linnade allakäiguga hakkas hääbuma ka kaubandus, rahakasutamine kadus, kaubandussidemed jäid soiku, arenema hakkas naturaalmajandus. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustumise algjärgul. Feodaalkorra ja pärisorjuse kujunemine feodaalkord arenes järk-järgult ja kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis vasallile kasutada maatüki ja kaitses teda sõjaliselt ja kohtus. Feodaalkorraga hakkasid talupojad üha rohkem sõltuma suurmaaomanikest. Talupoegadel keelati maalt lahkuda, ehk nad muudeti sunnismaisteks
ka vastava Power-Point esitluse. Mina valisin oma teemaks paavstivõimu keskajal. Kuna ma selle teema valdkonnaga väga palju tutvunud ei ole, otsustasin seekord seda teemat põhjalikult uurida. Püüdsin anda endast parima, et sellest kirjutamise võimalikult arusaadavaks teha. Referaadis jaotasin paavstivõimu keskajal kolmeks suureks osaks, mis olid järgnevad: Varakeskaja paavstivõim Hiliskeskaja paavstivõim Kõrgkeskaja paavstivõim Lisaks kirjeldasin paavstide olemust ning tõin välja ühe mõjuvõimsama paavsti Innocentius III lühitutvustuse. Referaadiga püüan anda tervikliku ülevaate lugejatele, seletades võimalikult tähtsalt kuid oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID Paavst ladina keeles papa ehk isa ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Isana kasutati algselt Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5
foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid; Natruaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised; Feodaalkorra kujunemine Senjöör; vasall; Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda süjameeste teenistuse eest ja tagade nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama; seda poliitikat
relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus · Pt20.3 Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat. Kuidas avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) · Armastusluule daamikultus (rüütel truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi (Guenevere)) · Pt21.1 Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust. · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema
röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel. SAKSLASTE VÕIMAS TUNG ITTA Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtlemisviisidega, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. Feodalistlik ühiskond jagas inimesed kindlatesse seisustesse, milles üks olenes teisest. Aadlimehe määramisõigus talle alluvate talupoegade üle oli enesestmõistetav. Samuti allusid inimesed kiriku reeglitele ja vaimulike määrustele. Linnade suhteliselt ,, demokraatlikul" mõtlemisviisil polnud veel suuremat mõju ühiskonnale tervikuna. XII saj. keskpaiku algas sakslaste võimas tung itta
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuulikud. 3. Kuidas tekkisid linnad? (kohad, põhjendused, tähtsamad kaubateed)
positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paazina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned).
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seetõttu andis ta oma vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Aadli kui suletud seisuse kujunemine: Sõna ,, aadel" tähendab õilist, sünnipäralt paremat. Usuti, et eliit on eliidist sündinud, neil on väärikad esivanemad. Aadelkond oli vereparemuses. Sohilaste tiitliks oli bustard, see näitas, et neis sisaldub halb veri. Head verd saab ainult sünni, mitte oskuste kaudu. Aadel oli määravaks sündmuste ajaloos, kuigi kogu rahvastikust moodustas aadli seisus vaid tühise protsendi. Aadli seisus kujunes välja varakeskaja jooksul, kõrgkeskaja alguseks 11.-12. sajandil. Aadlikud elasid kindlustatud mõisates. Kõrgkeskajal kinnistus seni liikuv maavaldus ühele suguvõsa liinile. Kõrgkeskaegne aadel hakkab üha enam põhinema rangelt sünnipäral. saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad perekonnad kui ka väiksemad, vähemtähtsad, lokaalsed. Kujunes läänipüramiid: kuningas-vürstid-rüütlid-talupojad. Vasalliteet: Võimu- ja alluvussuhe kahe inimese vahel
osas palju tõrjuvamad. Neil oli perekonnanimed, mis saadud nende valduste või linnuste järgi ja muutsid nad läbi aegade äratuntavaks, eristasid visuaalselt nooremat ja vanemat haru ning andsid eelistuse meesliinile. * Tekkis uus kord, mille kohaselt päris isa järel kogu vara vanim poeg, teised said tühise osa isa külluslikust pärandist. Nii pandi alus ,,dünastiale" kitsamas tähenduses- läbi aegade kestvale isa ja poja liinile, mille aluseks oli perekonna pärusvara. * Kõrgkeskaja edukad vallutajad ja sõdalased- immigrandid ootasid tasu, ning selleks oli tavaliselt lään, tükk maavaldust , mille vasall sai oma isandalt vastutasuks ettenähtud teenete (sõjalise teenistuse) eest. Läänide jagamine, ükskõik kas annetajateks olid kohalikud valitsejad, kes püüdsid ligi meelitada uusi rüütlisoost vasalle, või vallutuste eestvedajad, moodustas osa protsessist, mille käigus sündis uus koloniaalaristokraatia. _Samas tagas
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Ristisõjad. Need on suunatud jumala haua vabastamiseks. Ristisõdadeks on kuulutatud ka sõjad viimastele paganarahvastele Euroopas baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust. Ainuke haritud seisus enne seda olid vaimulikud, hakkavad tekkima keskaegsed linnad ja üldiselt areneb kultuur. 13 sajandit kutsutakse kõrgkeskaja tippsajandiks. Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki. · Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg
aadliseisusesse, sellest on küll vähe andmeid. 13 3. Keskaja inimese maailmapilt Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Et ajalikku elu tajuti ettevalmistusena surmajärgsele ja igavikulisele, oli kõik maine ja lihalik tühine. Kiriku õpetus ja sakramendid saatsid indiviidi sünnist surmani. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskaja paavstide arvates oli vaimulik võim ilmalikust ülimuslikum, sellega mittenõustujaid ähvardas kirikuvande alla panek. Kirikuvande alla panid teineteist 1054. aastal ka Rooma paavst ning Konstantinoopoli patriarh. Teoloogiliste vaidluste kulminatsioonina oli kristlaskond lõhenenud roomakatoliku ja kreeka katoliku ehk õigeusu kirikuks. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitse...
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
Samas 7 sekkus Bernard ka paavsti ja keisri vahelistesse probleemidesse, tülisse Monte Cassino abti valimise ümber, võitlusesse Prantsusmaa piiskopkondade täitmiseks, kirikulõhesse, ristisõdadesse ja paljusse muusse (Prinz 2006: 169; 172; 187). Bernard jäi Clairvaux' abtiks kuni oma surmani 1153. aastal (Lawrence 2001: 173), kuid rahulikku mungaelu õnnestus tal kirikupoliitilise aktiivsuse tõttu elada vähe (Prinz 2006: 164). Clairvaux Bernard on "üks kõrgkeskaja paeluvamaid figuure" (Prinz 2006: 19), kes kuulutati juba 1174. aastal paavst Aleksander III poolt pühakuks (Prinz 2006: 159). Ilma Bernardita oleks Citeaux klooster olnud hingevaakuv ning ilmselt vajunud tähtsusetuks (Tobin 1995: 46). Samal ajal on oluline mitte unustada, et Citeaux kloostri kujunemisel oli väga oluline roll ka asutajaabtidel ning Stephen Hardingul (Prinz 2006: 164). Assisi Franciscus 12
nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena. Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Sügavaim madalseis tekkis 9-10 sajandil, feodaalsete kodusõdade ja võõraste rüüsteretkede tulemusena. FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks.
- Samasugune ümberasustamine toimus ka teistes piirkondades, nagu Püreneel, Skandinaavias.. - Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul - Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli - Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada - 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud - Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad.
Usuliselt kah. Püsivaid maj. Sidemeid eri osade vahel puudusid. Oli nat.maj. Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes. 5. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järkjärgult nin enamvhem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguses XI sajandi.. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. VIII sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistusse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega
Volitusi ei saa ületada, muutuste sisseviimine oli võimalik kokkuleppel sõltlasega. "Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada. Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö. Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel. Kui kellegile anti vabadust juurde, siis kellegilt võeti seda ära, nii ka linnade puhul
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...
J. G. Herder arvas, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimistavalda. Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Senjöör-vasalli suhted; läänide liigid; pärisorjuse kujunemine, erinevad rendivormid, sunnismaisus; aadlike kasvatus, elu-olu Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik. Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus
Eestlased Aestid Idalased - Maarahvas Eestlased nimetasid ennast maarahvaks. Nimi "Eesti" on pärit läänepoolsetelt rahvastelt. Meid nimetati Aestideks, mis tõlkes tähendaski idapoolne rahvas idalased. Naaberrahvastega peeti elavat kaubavahetust, kusjuures saarlased olid muinasaja lõpul kuulsad meresõitjad, kes võtsid ette nii kauba- kui röövretki. (Risti)usk Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtteviisiga, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. 12. - 13. sajandil algas sakslaste võimas tung itta Drang nach Osten. Eesmärgiks oli katoliku kiriku võimupiiride laiendamine ning tugipunktide hankimine kaubanduse arendamiseks Läänemerel. 1208-1227 toimus eestlaste muistne võitlus oma vabaduse eest. Arheoloogia lubab arvata, et nii Eesti rannikulähedastes kui ka idapoolsetes piirkondades on
kirjutamata õigusel. Inglismaal on täheldatudka Rooma õiguse retseptsiooni mõju, mida piirasCommon Law ja oma juristide koolkond 30. Bütsantsist lähtunud retseptsioon kui osa rooma õiguse retseptsioonist. Rooma õiguse Euroopasse retseptsiooni puhul võib vaid erandjuhtudel kõnelda täielikust autoriteedi- võivajaduseretseptsioonist, kuigi mõlemad põhjused toimisid. Osades maades oli raskuspunkt rohkem autoriteedilkui vajadusel, teistes maades vastupidi.Rooma idee uuestisünni näol kõrgkeskaja alguses võttis Euroopa kiriku kanoonilise õiguse kõrval omaks ühiseilmaliku õigusallika.Nendes riikides, kus suudeti omal jõul lahendada õiguslikke probleeme, nt. Põhja–Saksamaa hansalinnades, eitoimunud rooma õiguse retseptsiooni kuni hiliskeskajani.Prantsusmaa lõunaosas oli otsene roomaõiguslik mõju seadusandlusele ja praksisele kuni kõrgkeskaja alguseni.Varem kui mujal tekkis Prantsusmaal humanistlik ideedevool,
- õpiti hobust rautama. - tööjõudlus võrreldes härjaga oli umbes kaks korda suurem · võeti kasutusele uutmoodi ader raske ratasader 3) Tekkisid linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused 4) Hakkasid tekkima tsentraliseeritud ehk tugeva keskvõimuga riigid ( See pole omane kogu Lääne Euroopale, vaid eeskätt Prantsusmaale, Inglismaale, Hispaaniale, Skandinaaviale. See ei ole omane Itaaliale ja Saksamaale nad jäid kõrgkeskaja lõpuks kindlustatuks ) 5) Tekkis seisuste esinduskogu ehk parlamendi teke. · Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal. 6) Feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaaltsivilisatsiooni laienemine · Esimesena laienes edasi Pürenee poolsaarele, mis oli äravallutatud araablaste poolt. Sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk rekonkista. 1492. aastaks oli Pürenee täielikult tagasivallutatud. Sel aastal
probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid, mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimisele Tavaõigus, oli kirja pandud vastavasse raamatusse. Edaspidi tekkis raad, mis kinnitas eraviisiliselt tekkinud õigusraamatuid. Tekkisid emalinnad (Hamburg, Lübeck) ja tütarlinnad (kasutasid emalinna õiguseraamatuid). 12 Keskaegne õigus ja kohtuprotsess inglismaal Anglo-Ameerika õigus. Inglise kõrgkeskaja ühiskonnas oli õigusemõistmine killustatud. Vanade country- ja hundred kohtute kõrval pidasid läänihärrad oma vasallide ja alamate üle kohut ise. Linnadel olid oma kohtud, kus rakendati kohalikku tavaõigust. Oma kohtud ja õigus oli ka kirikul. Kohaliku anglosaksi õiguse. Linnade ja feodaalide patrikulaarsete õiguskordade üle kerkis common law- üldine või ühine õigus, mis ei olnud sõnastatud kodifikatsioonis, millega oleks saanud siduda praksist, vaid selle materiaalsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
