Materjal,selle
kasutusalad,valdkond
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ivar pilt
Õppematerjali autor
niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks..
ka keemiatööstuse toorainena. Juurestik Ülesanneteks on: *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse *säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad.
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon.............................................................................................................................6 Tehnol
• Tugikude – annab puule jäikuse ja mehaanilise tugevuse (trahheiidid, libriformkiud) • Juhtkude – juhib vett ja selles lahustunud toitaineid (trahheiidid, sooned, sõelrakud, sõelsooned) • Säilituspõhikude – toitainete varude hoidla (säsikiired) • Assimilatsioonipõhikude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus süsihappegaasi. • Algkude – taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik püsikoed. 11. Kuidas tekib puitaine? Kirjeldage kambiumi tegevust. • Puit on puude ja põõsaste (puittaimede) varre (tüve) põhiosa; koosneb peamiselt puitunud rakkudest (trahheed, trahheiidid, puidukiud ja puiduparenhüüm). • Puidurakud saavad alguse algkoe (tippmise meristeemi) või kambiumi elava raku pooldumisel kaheks tütarrakuks. • Esimene tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise algkoe rakuna,
puuliikidest saetud lamelle. Liimplaat leiab kasutust eelkõige mööblitööstuses ja ehitustöösstuses korteritesse sisse ehitatud mööbli valmistamisel, kuid ka mitmete tisleriplaatide siseosadena.Liimpuitkilpe on saadaval nii tervetest lamellidest kui sõrmjätkatud materjalist. Terved lamellid tähandavad seda, et lamellid mis külgepidi kokku liimitakse on täies pikkuses ühes terves tükis. Tervetest lamellidest on võimalik toota pikkust kuni 2100mm. Pikemat kilbid on kõik sõrmjätkatud. Välja näeb tervetest lamellidest liimitud kilp selline nagu näidatud lisa 1. Sõrmjätkatud liimpuitkilpe valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega puidutükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Laialdaselt kasutatakse veel ka sõrmjätkatud saematerjali akna- ja uksepiitade valmistamiseks, kusjuures tema mõõdud mängivad vähem, võrreldes tavalise saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja
Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask, haab - tumedad tamm, jugapuu. Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga
erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne. Ilmastikuolude ja kasvutingimuste muutudes (näit. puu lähemast ümbrusest teiste puude väljaraiumisel või mulla väetamisel) võib aastarõngaste laius ühes ja samas puutüves suuresti erineda. Okaspuu puidus võib sügispuidu laius olla keskmiselt 20...25% kogu aastarõnga laiusest, kõikudes 15...40%-ni. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavalisest rohkem kevadpuitu. Puukoor Puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt ca 10% kogu puu mahust. Koor koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist e niinest ja surnud rakkudega väliskihist, korbast. Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades nii puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid