Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
Kärbeste jumal William Golding Raamat ,,Kärbeste jumal" räägib lastest, kes sattusid lennunnetusse ning kuidas nad muutuvad, kui peavad ise ilma täiskasvanuteta hakkama saama. Peategelasteks on Põssa, Ralph ja Jack. Lapsed sattusid lennuõnnetusse ning maandusid asustamatta saarele. Põssa ja Ralph leidsid merikarbi ning kutsusid kõik saarel olevad poisid kokku. Alguses oli kõik hästi, kõik lubasid teha, mis suudavad, valiti pealik, kelleks saab Ralph ja pandi paika reeglid. Koosviibimise ajal võis rääkida ainult see, kelle käes karp oli. Aga ajapikku ilmusid probleemid: laiskus, palavus, ühekülgne toit, hirm jne. Otsustati teha mäe otsa lõke. Kõik olid alguses sellega päri, kõik töötasid selle heaks, aga varsti ei viitsinud keegi enam tuld üleval hoida ja puid juurde tassida. Inimesed, kes olid öösel tule valves, jäid magama ja lõke kustus ära. Üks kord läks Jack tule valvamise asemel jahile, tuli kustus ja laev sõitis mööda. Esimene...
William Golding ''Kärbeste jumal'' ''Kärbeste jumal'' paljastab inimkonna tumedat poolt, õelust, mis on peidus ka kõige tsiviliseeritumates inimestes. William Golding esitleb seda romaani kui traagilist paroodiat laste seiklusjuttudest, illustreerides inimlaste sisemist kurjust. Ta jutustab lugejatele kronoloogilises järjestuses sündmusi, mis juhtuvad noorte poistega peale lennuõnnetust üksikul saarel. Keset II Maailma sõda leiavad inglise poisid ennast täiskasvanute järelvalveta troopiliselt saarelt. Neil tuleb ise hakkama saada. Nad valivad endale juhiks Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja ko...
2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
Ralph pidi ennast metsas peitma ning tal õnnestus see väga hästi, seni kuni Jack pani kogu saare metsale tule otsa ning Ralphil ei jäänud muud üle kui põgeneda ranna poole. Samal ajal kui Ralph põgenes ranna poole, oli mereväeohvitser märganud saarel tulekahjut ja otsustas lähemalt vaatama minna, ega keegi ohus pole. Kui Ralph randa jõudis, nägi ta ohvitseri, kes pärast väikest jutuajamist poistega, päästis nad saarelt. Ainuke kord, kui raamatus tuli jutuks Kärbeste Jumalast, oli siis kui Simon oli veepuudusest viirastusi nägema hakanud ning ta arvas, et seapea, mis oli teiba otsas, rääkis temaga. Ta nimestas teda Kärbeste Jumalaks, kuna seapea oli paksult kärbseid täis. See raamat oli huvitav, aga samas ka üpris keeruline. Kogu aeg pidi olema mõttega kaasas lugemisel, sest muidu võis jääda olulisi detaile kahe silma vahele. Minu lemmiktegelane oli Põssa. Ta oli paks poiss, kes kandis prille ning tal oli astma
WILLIAM GERALD GOLDING 1911 1991 Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõn...
REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama...
Kärbeste jumal William Golding Sir William Gerald Golding · Sündinud 19.september 1911-19. juuni 1993. · Ta oli inglise kirjanik · Goldingi kuulsamad teosed on:"Kärbeste Jumal" · "Vaba langemine" · "Torn" · "Mereristsed" · "Pärijad; Merehädaline Martin" · "Tuulevaikus" · "Tuli laevas" Peategelased · Ralph · Jack · Üks kambajuhtidest. · Teine kambajuht. Tema oli siis heade Pahade poiste oma. poiste kamba juht. Tahtis kõike Rahulik ei torma kohe vägivallaga kakklusesse ja mõtleb lahendada. Ei ennem kui midagi mõelnud pikalt kui teeb. midagi otsustas. Kolm probleemi · Saarel pääsemine · Jacki kamp tappis Ralphi kamba poisse. · Signaaltule põlemas hoidmine. Sisu kokkuvõte · Kamp poisse kukkus lennukiga üksikule saarele,tekkis kaks kampa.Üks oli heade poiste kamp(Ralphi kamp), teine halbad...
Seadused tagavad toimiva ühiskonna ,,Kärbeste jumal" William Golding Milline oleks ühiskond ilma seadusteta? Kas nii üldse ühiskond toimiks? Ei toimiks, sest ühiskond toimibki peamiselt tänu seadustele, mida peavad täitma kõik inimesed. On pandud paika, mida inimene tohib ja ei tohi teha, peab tegema ning kuidas teatud olukordades käituda. Ühiskonna toimimiseks on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, muidu poleks neil mõtet. Kui juba üks inimene rikub seadust, võivad selle tagajärjed olla kohutavad ja mõjutada teisi inimesi. Toome näiteks liiklusseadused kui inimene rikub seadust, sõidab üle lubatud kiiruse, ohustab see ka teisi liiklejaid ning võib juhtuda avarii, mille tagajärjed võivad olla kohutavad. Raamat ,,Kärbeste jumal" on ideaalne näide sellest, kui tähtsad on seadused ja nendest kinnipidamine. Ralph oli see, kes saarele sattudes pani kohe paike reeglid ja jaotas ülesanded....
saabus taas ka kord ning arvatavasti sai hiljem neist barbaarsetest noortest taas oma emade, isade kallid lapsed. Vaid Ralphi tulevikus näen ma teda kui ausa rahva poliitikuna - riigimehena, kuna tema maailmapilt oli võrreldes teistega oluliselt avardunud. Teos annab lugejale mõista, et maailm on täis julmust. Ilma kurjata poleks ju ka head. Meis igaühes on natukenegi jõhkrust ja võimuiha peidus. Iseasi on aga see, kas me laseme selle endast välja. Ka (raamatus) metsalagendikul Kärbeste jumalat kohates mõistab Simon, et elajas pole mitte füüsiline isik, vaid miski, mis oli olemas igas sellel saarel oleval poisis. Tegelaste käitumine mind ei üllatanud. Lapsed lõid OMA ühiskonna, kuna neil polnud juures täiskasvanuid, kes neid õpetanud oleks. Noorimad kuulasid endast natukenegi vanemaid ning vanemad püüdsid käituda võimalikult täiskasvanulikult. Muidugi oleks võinud olla olemata toimunud tapatööd, kuid ideaali pole olemas ja just need tõid välja romaani
saabus taas ka kord ning arvatavasti sai hiljem neist barbaarsetest noortest taas oma emade, isade kallid lapsed. Vaid Ralphi tulevikus näen ma teda kui ausa rahva poliitikuna - riigimehena, kuna tema maailmapilt oli võrreldes teistega oluliselt avardunud. Teos annab lugejale mõista, et maailm on täis julmust. Ilma kurjata poleks ju ka head. Meis igaühes on natukenegi jõhkrust ja võimuiha peidus. Iseasi on aga see, kas me laseme selle endast välja. Ka (raamatus) metsalagendikul Kärbeste jumalat kohates mõistab Simon, et elajas pole mitte füüsiline isik, vaid miski, mis oli olemas igas sellel saarel oleval poisis. Tegelaste käitumine mind ei üllatanud. Lapsed lõid OMA ühiskonna, kuna neil polnud juures täiskasvanuid, kes neid õpetanud oleks. Noorimad kuulasid endast natukenegi vanemaid ning vanemad püüdsid käituda võimalikult täiskasvanulikult. Muidugi oleks võinud olla olemata toimunud tapatööd, kuid ideaali pole olemas ja just need tõid välja romaani
Inimeste dzungliseadused Inimeste ühiskonnas kehtivad kindlad reeglid. Enamik ühiskonnas aksepteerib neid reegleid. Reeglite järgimist kontrollitakse ja üleastujaid karistatakse. Mis juhtub kui kindlate reeglitega ühiskonnast tulnud inimesed satuvad olukorda, kus keegi ei jälgi kokkulepitud seaduste täitmist või õigupoolest pole neil seadustel mõtetki? Kas me suudame säilitada inimlikkuse või sattume dzungliseaduste ahelatesse? Sünonüümisõnaraamat märgib dzungliseaduse sünonüümideks sellised sõnad - julmus, jõhkrus, toorus, barbaarsus, brutaalsus, südametus, ebainimlikkus. Sattudes tavapäratusse keskkonda võivad isikud käituda esialgu väga rahulikult, aga mõne aja pärast võib see muutuda. Raamatus "Kärbeste jumal" ongi autor pannud kaheteist aastased poisid ekstreemse olukorda kus nad on eraldatud ühiskonnast ja neil ei ole nõu ega abi küsida ühegi täiskasvanu käest. Algul saavad kõik mõistlikult läbi, koos...
4. Ons armastus Ons armastus midagi muud kui kaks pisarat mu silmades kui laps sikutab kahe peoga mu juukseid ja kiljub rõõmust T.Ta teeb mulle haiget, ilma et sellest aru saaks. Ma talun seda, sest me vahel on armastus, leppimine teise puuduste ja voorustega, on raske, kuid sellegipoolest jään ta kõrvale. S.Armastajad ei loobu üksteisest ka siis, kui on valus, vaid üks kasvatab teist ja nii ületatakse koos takistused. 5. Kärbeste sumin Kärbeste sumin vanas köögis vaikus mis sumiseb kaasa T.Ühelt seisukohalt on kärbeste sumin peamine, vaikus on kaasnev. Teisalt on peamine vaikus ja kärbsed on lisand. S.Kõik sõltub vaatevinklist. 6.Iga arusaam Iga arusaam tuleb omal ajal su väikesed käed mu karedail põskedel esimene lumi alati kellelegi esimene kellelegi viimane kord T.Kõik lapsed ootavad kinnisilmi suureks saamist, kõik vanad tahavad olla jälle noored. Elada
Kaksikud nägid ka koletist ja enamus suuremaid lapsi hakkasid koletist mööda saart taga otsima. Nad läksid kaljutippu, kuhu nad olid teinud tule. Sealt leidsid nad eest koletise ja ehmatusest jooksid minema. Osad poisid läksid Ralphi karjast minema Jacki karja. Kuna Ralph ja Jack ei saanud enam koos oldud, lahkus Jack ja osad poisid läksid temaga kaasa. Aga kuna Jacki karjal polnud tuld käisid nad seda Ralphi karjast võtmas. Simon käis üksi saarel ringi ja kohtas seal Kärbeste Jumalat. Simon nägi, et selle koletise asemel oli hoopis mädanev langevarjur. Simon läks tagasi mäe otsast alla ja ta tapeti kuina arvati, et tema ongi see koletis. Ralph sai pärast alles aru, et nad tapsid Simoni. Jacki kari käis Põssalt ta prille varastamas, et süüdata lõke, kus praadida sigu. Nemad sellest ei hoolinud, et kas nad saavad saarelt ära või ei saa. Ralph, Põssa ja kaksikud läksid Põssa prillidele järele, aga selle tulemusena Põssa tapeti
2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,...
polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt. Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni. Vangistuses olema on kui konn on sündinud või pandud akvaariumi ja ta ei saa endale toidu varuda. Vangistuses sündinud konna söödetakse kärbeste ja beebi ritsikatega mis on pulbristatud koos vitamiinide ja mineraalidega.. Selle tulemusena on konnad mitte toksilised.Siis nende nahal pole mürki. Suurus Täiskasvanud konn on umbes 5 cm pikk (2 tolli) ja kaalub umbes 8g (0,3 untsi). Elupaik Neid konnasid on leitud üksikutel vihmametsa saartel Sipaliwini savannis Lõuna Surinamel.
William Golding "Kärbeste Jumal" Kirjeldage paradiisisaart kuhu poisid sattusid. · Saare keskel asus mägi · Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi ennast kuulama panna · Jack on vaenulik, vägivaldne ja hea küttija. Juba alguses ilmneb asju, mis põhjustavad hiljem poiste seas tüli. Mis need on? · Ralph ja Põssa tahtsid kõikide päästmisele kaasa aidata mäe otsa tuld tehes. Jack aga tahtis ainult küttida ja mängita, pannes kogu lootuse suurtele, ...
,,Kärbeste Jumal" William Golding 1. Lühike sisu kokkuvõte- Kamp inglise poisse sattusid lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Poisid valisid endale pealiku ja ta nimi oli Ralph, kes otsustas korraldada koosolekuid ja teha seadusi. Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi suguharude eest ära jooksma ja jooksmise käikus nägi ta mereväe ohvitseri, kes aitas Ralph saarelt minema. 2. Minu arvamus raamatust- Minu arvates, oli see raamat väga huvitav,sellepärast et mulle meeldiva...
Sellise emotikoni :( kasutaja üle ei tasu ilkuda, kuna tema probleem on tõesti tõsine ja ta ootab sellele ka tõsist ja asjalikku lahendust, mitte naljaga vastamist. :L L sõnadest "loll, labane". Selle emotikoni kasutamisel tuleks olla ettevaatlik - sobiv kasutada ainult enda vaimse seisundi hindamisel, mitte teiste kasutajate kohta. A nagu "aplaus" oma erilise rahulolu väljendamiseks. :A NB! Sellel emotikonil pole kärbeste püüdmisega mingit pistmist. Emotikonide tähenduste kohta leiab internetist rohkesti kirjeldavaid ja selgitavaid tabeleid. On ju vajalik, et kasutajad neid üheselt mõistaksid :) . Emotikon on emotsiooni kandja.
Kahetiivalised nimi 8.A kool Sisukord Kahetiivaliste välisehitus Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga. Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees. Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud t...
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Ees...
Pro et contra IV INIMENE ON INIMESELE HUNT Pro · Vanarahvas räägib, et sellist kohta, kus mõeldakse ennekõike kaasinimese heaolule ja alles siis enda heaolule, nimetatakse paradiisiks. Kahjuks on inimese sisemus selliselt korrumpeerunud, et realistina kahtlen selle plaani täideviimist. Isegi siis, kui eesmärgid on üllad ja motivatsioonid on head, leidub lõpuks ikkagi inimesi kes ei taha sellise korraga koos eksisteerida. Inimene ei ole inimesele mitte sõber ,vaid hunt ja kiskja, kes ootab võimalust kaasinimesel naha üle kõrvade tõmmata. Ja see "kiskja" istub KÕIGIS meis rohkemal või vähemal määral (Kommunismist...2008. Kommunismist. http://www.minut.ee/comments.pl?sid=82892&cid=64189. 12.04.2008)! · Kolmapäeva õhtul Võru politsei arestikambrisse kainenema viidud naine leiti tunni aja pärast pooduna. Naisest jäi maha kuus last. Inimene on inimesele hunt. See on igatahes tõe...
Autor: W.Golding Teose pealkiri: "Kärbeste jumal" Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjus...
2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4
Kärbeste Jumal William Golding Raamat räägib lennuõnnetuse läbi asustamata saarele sattunud poistest. Alguses olid kõik õnnelikud, kuna ei olnud täiskasvanuid ja et nad saavad teha mida iganes nad tahavad. Nad valisid endale juhi, selleks sai Ralph ,kes puhus merikarpi ja kutsus kõik poisid kokku. Ralph püüdles sealt saarelt pääsemise poole ning ta asus korraldama poiste elu. Ta sai tänu Põssa prillidele tule, mida ta hoidis elu hinna eest. Põssa oli paks, tark ja astma haige poiss ja Ralphi suur sõber. Ralph moodustas kütid, kes olid koori poisid ning kelle juht oli Jack Merridew ning kes pidid poistele süüa muretsema. Tuld pidid valvama kõik aga vahetustega et suits ära ei kustuks. Vaikselt hakkasid tekkima Ralphi ja Jacki vahel lahkhelid, kuna Jack pidas kõige tähtsamaks täis kõhtu ja Ralph saarelt pääsemist. Asjade süvenedes said neist viha vaenlased ja Ja...
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga ...
Temperamendi tüübid Sangviinik Sangviinilise temperamendiga inimese puhul oleks heaks näiteks Mary Poppins. Mary Poppinsile on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega ning ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega. Seda kõike näitab asjaolu, et ta töötab lapsehoidjana ning kuigi ta on mõnevõrra kärsitu, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Samuti vajab ta pidevalt tegevust, et ennast aktiivsena hoida. Talle meeldivad igasugused vaidlused ja võistlused, sest ta teab, et on teistest targem ning talle meeldib seda välja näidata. Näiteks nähvas Mary alati Jane'le ja Michael'ile mõne nende tobeda küsimuse peale ning Mary oli alati see, kellele jäi viimane sõna. Antud tegelaskuju kõneleb üsna kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tema huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti ning ta reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Tema jaoks on ...
Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu raamatust ,,Kärbeste Jumal," kus üksikule saarele sattunud lapsed üksteist tapma hakkavad. Inimeste veres võib küll pesitseda vaenulikkus ja tapjaiha, kuid mina arvan, et väga heas peres kasvanud lapsed leiaksid igas olukorras...
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisi...
Mina ja Kurjus oleme vaenlased Jana Marustsak 8c Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid...
Mida toob kaasa teadmatus? Teadmatus võib erinevates olukordades erinevaid emotsioone kaasa tuua, sõltudes sinu vastupidavusest ja kujutlusvõimest. Näiteks teadmatus võib tekkida mõne lähedase haiguse puhul, kui sa ei tea, kui palju sinu jaoks kallil inimesel veel elada on jäänud ja kuidas saaks temaga kvaliteetaega veeta. Sellistes situatsioonides tekib paanika selle üle, mida sa oleksid võinud paremini enda ja selle lähedase jaoks teha ning et koosviibitud aeg teil mõlemal elu lõpuni ei ununeks. Muidugi kaasneb nende mõtetega nii viha kui ka pisaraid, sest võid aru saada kui vähe sa enda lähedasest hoolinud oled. Teadmatus võib tekkida ka igas teises situatsioonis, näiteks sattudes uute, tundmatusse paika võõraste inimestega ja abivahenditeta. Selle olukorra näiteks võib tuua William Goldingu raamatu ,,Kärbeste Jumal", mis räägib asustamata saarele sattunud teismelistest poistest, kes ...
Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on
Parmlased Maria-Heleen Hiie EMÜ 2015 Parmlased • Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi • Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis
Kärbeste Jumal Kokkuvõte Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid. Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei e...
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel o...
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
,,Kärbeste Jumal" William Golding Lugu algab, mil lennuk kukub asustamata saarele. Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille. Tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss. Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid ka lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremat gruppi poisse ja ihkas kõigi ...
Maa sisse kaevatud käimlad - Maa sisse kaevatud käimlate hulka kuuluvad madala ja sügava kraaviga käimlad ning auguga käimlad. - Neis kolme liiki käimlates ei ole väljaheidete hilisem käitlemine ega mahutite kõrvaldamine vajalik. - Kõikide käimlate puhul tuleks arvesse võtta järgmist: a) Asukoht: - laagrist allatuult - ei tohi saastada veevarusid ega toitu. Käimla kasutamise tagamiseks peab elu-/söögikohast olema sellele küllalt hea juurdepääs. b) Kärbeste tõrje: - toidule sattudes kärbsed levitavad haigusi - tuleb takistada nende juurdepääsu jäätmetele. c) Maapinna eripära: 3 - igasse kohta ei sobi. 4 a) Madala kraaviga käimla: - kasutatakse lühiajaliste peatuste korral ja välilaagrites kus peatutakse vähem kui kolm päeva b) Sügava kraaviga käimla: - sobib laagritesse, kus peatutakse pikema aja jooksul Tualetid välilaagris
Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki tühjaks ja mindi toosiga, milles on veidi magneesiumit uute kärbeste jahile. Nii oligi järgmisel hommikul kärbestest sumisevad purgid vähemalt 20-s abiturientlikus portfellis. Teisipäeval kodanikuõpetuse tunnis, mis oli jällegi päeva viimane tund otsustati kärbsed korraga lahti lasta. Tund hakkas traditsiooniliselt, nagu alati, kuni klass hakkas järjest kärbestega täituma. Penn hüüdis, et kärbsed tulevad väljast, et pange aknast kinni, direktor ei mõelnud muud ja ühines Penniga, hüüdes "Aknad kinni seal! Aknad kinni!"
loodusseisundi võimalikkus on suuresti kaheldav. Käesolev töö tõi ülevaate loodusseisundist, tuginedes erinevate autorite mõtetele, selgus, et loodusseisund on inimühiskonnale ohtlik, kuna inimesed on egoistlikud ja kättemaksuhimulised ning neile on vaja reegleid ja kedagi kes neid juhiks. Kasutatud kirjandus 7 Arapovits, B., Mattelmäki,V. Piiblilood. (1992) Piiblitõlke Instituut,1992, Stockholm Golding.W. (2003) Kärbeste jumal. Tänapäev Hobbes, T. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud (katkendid). Tekste poliitikateaduste klassikast, Tartu 1990. Hunter, D., Whitten, P. (1976) The Study of Anthropology, New York: Harper & Row Marvin, H (1975) Culture, People, Nature, New York, Thomas Crowell Wolff, J. (1996) Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.Tartu Ülikooli Kirjastus 8
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Kärbeste Jumal 1. Milleks kasutati merekarpi? Mis tähendus sellel oli? Mis sellest lõpuks sai? Merekarpi kasutati selleks, et kõik poisid kokku kutsuda (puhuti merekarpi ja sellest tuli välja vali hääl, mis kõigi tähelepanu püüdis). See, kelle käes oli merekarp, võis rääkida. Merekarp sümboliseeris distsipliini, reegleid, korda. 2. Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? Ta ütles Ralphile, et teda koolis kutsuti Põssaks ja et see talle ei meeldinud. Ralph aga ütles teistele edasi. 3. Millist inimtüüpi esindab Põssa? Kas Põssa sobiks juhiks? Kirjelda teda. Põssa oli enamus ajast teiste grupist välja jäetud, üksik. Ta oli nö outsider. Põssa sobiks juhiks oma täiskasvanuliku mõtlemise ja intelligentsuse tõttu, kuid tal puuduvad juhiomadused. Põssat ei kuulatud, tal ei olnud teiste üle võimu, puudus populaarsus, nad ei austanud teda kui juhti. Põssa oli tark, ülekaaluline...
inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida. Anarhistide seisukohalt oli esimene väide, et loodusseisundis areneb isegi omahuvist lähtuvate olendite seas välja koostöö. Hea näitena tooksin siia raamatu Kärbeste jumal, mida te kõik ilmselt teate. Teise väitena toodi välja, et kõik inimesed on loomupäraselt head ning kolmas ja kõige tõepärasem argument ütleb, et loodusseisundi puuduste vältimiseks saab välja mõelda poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis ei ole samaväärsed riigiga. Võib õelda , et lõhe mõistliku anarhismi ja riigi pooldamise vahel muutub tihti tühiselt väikseks. Raamatus käsitleti ka mitmeid poliitilise kohustuse põhjendamise viise, kuid minu arvates
· Kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega saastumise eest. Peab jälgima, et veevõtukohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke või muud sarnast. Käimlad olgu puhtad. · Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, marju, puuvilju, tuleb need väga hoolikalt pesta. · Hoolikalt pesta käsi(seebiga!). · Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult. · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda seda, et helmintoosid on soolenugilised ehk parasiidid kes elavad inimeste soolestikus ja eritavad halbu aineid mis mõjuvad inimesele halvasti. On erinevaid parasiitide liike näiteks solkmed ja paelussid. KASUTATUD KIRJANDUS · www.inimene.ee · www.endla.joosu.ee · ENE 1 · ENE 2 · ENE 5 · EE 5
Kr. Teostati seal esimesed arheoloogilised väljakaevamised. > Piinapaik. 25. Koljat Vilistite hiiglakasvu kahevõitleja, kellega ükski Iisraeli sõjamees peale noore Taaveti ei julgenud võidelda. Taavet tappis hiiglase lingukiviga. > Vägilasekasvu mees. 26. kuldvasikas Ebajumalakuju, mille juudid Aaroni eestvedamisel kuldehetest valmistasid, kui Mooses viibis ära Siinai mäel. Hiljem pidi kogu rahvas selle süüteo eest rängalt kannatama. > Maine varandus kultuseobjektina. 27. kärbeste jumal / Peeltsebul (Peltsebul, Beltsebul) Algselt vilistite jumal Ekronis, kelle nimi võis olla Baal Sebul (,,kõrge koha jumal"). Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks (,,kärbeste jumal"), nagu see esineb Vanas Testamendis. Ajapikku muutus see jumalus iisraellaste silmis ebajumala musternäiteks. Uus Testament nimetab teda ,,kurjade vaimude
Raamat "Kärbeste jumal" räägib grupi inglise poiste elust, kes on sattunud lennuõnnetuse läbi asustamata saarele. Seiklusjutu pingelisusele on teoses lisatud ka filosoofiline sügavus. Lugu püüab näidata inimsoo veres pesitsevat vaenulikkust ja tapjaiha, mis võib teatud äärmuslikes tingimustes ilmneda juba lapsepõlves.Teos algab hetkest, mil poisid on kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida äkitselt ei juhi kogenud ja targad täiskasvanud. Valitakse pealik, kelleks saab "mõistlikkuse kehastus" Ralph. Otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama.Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse Ralph'i eestvõttel saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mis oleks suitsusign...
kasutavad energiaallikana mikroobe sisaldavaid kütuseelemente. Bioloogilist materjali energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes. Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme. 2010. aastal valminud EcoBot-III demonstreeris, kuidas seediv robot on võimeline vabanema juba töödeldud biomaterjalist, et vältida robotit energiaga varustavate mikroobide mürgitamist nende enda tekitatud mustusega. BRLi robootik Ioannis Ieropoulos rääkis, et EcoBot-III kogub enda jaoks vajaliku toidu ja vee loodusest iseseisvalt.
See on hispaaniakeelne üldnimetus sealsetele väikestele, sageli äärmiselt lihtsatele, kuid alati hõrgutavatele suupistetele. Ainsusevorm sõnast on tapa, mis Andaluusias tähistab katet või kaant. Enistel aegadel olevat söögikohtades olnud kombeks katta koos päikesepaistel sõpradega mõnusalt aega veetvatele külalistele serveeritav vein leivatükiga, millel ilutses soolane singi- või juustuviil. Kate oli mõeldud küll kaitseks kärbeste eest, kuid loomulikult tõstsid soolased suupisted ka jookide läbimüüki. Esialgu käis tapa joogiga tasuta kaasas, hiljem aga tuli selle eest hakata juba eraldi maksma. Tänapäeval on tapad muutunud ääretult populaarseks ja nende valik on sõna otseses mõttes lõputu. Reeglina süüakse tapasid esimest korda keskpäeva paiku ehk enne kella kahe ajal toimuvat lõunasööki, järgmine tapasöömise tõusulaine saabub kella 89 vahel, millele järgneb kella 10 paiku õhtusöök
taimemahla. Mähkur muneb oma munad rullikeeratud pöögilehtedesse. Nende putukate, kes munevad lehe sisse, imepisikesed vastsed söövad käike lehe sisse. Käigud on lehe pinnal nähtavad looklevatest joontest koosneva mustrina. Putukate elu Mõnede putukate, näiteks rändtirtsude ja lehetäide vastsed on valmikutega sarnased. Vaglad ja röövikud erinevad aga oma vanemaist tunduvalt. Röövikud on liblikate, vaglad kärbeste ja tõugud mardikate vastsed. Täiskasvanud liblikad paarituvad ja emased liblikad munevad selle toidu peale või lähedale, millest röövikud toituvad. Vastkoorunud röövikud on küll väga väikesed, kuid tugevate lõugadega. Nad hakkavad kohe sööma. Röövikud söövad ja kasvavad. Et nende kitiinkest ei veni, kasvatavad nad vana kesta alla uue ja suurema. Vana kest lõheneb ja heidetakse ära. Pärast viimast kestumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
