...Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine. Utoopia- teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas more) ...Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlma...
tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Võib öelda, et enese sotsiaalse elu rikkumine juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kindlasti ma ei ütle, et tohiks kedagi lüüa või isegi tappa, aga punase tulega üle foori minemine või helkuri puudumine pimedas ei tekita inimestes eelarvamusi nii palju kui seda teeb lihtsate käitumisnormide ignoreerimine. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on olemas omad seadused, normid ja käitumistavad ehk lihtsad põhimõtted, näiteks kuidas inimesed eri paigus söövad. Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Või kui eestlased leiavad, et nina nuuskamine avalikus kohas on täiesti normaalne, siis hiinlaste ja jaapanlaste arvates on see erakordselt ebaviisakas. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused. Selle tulemusel inimesed jaoutuvad heaks ja halvaks oma enda kultuuris.
Õpetlikku Balzaci romaanis ,,Isa Goriot'' ,,Isa Goriot" on kirjutatud 1835. aastal. Balzac annab selle raamatuga põhjaliku ülevaate Pariisi kõrgseltskonna elust. 19. sajandil olid inimeste käitumistavad ja moraal teistsugused võrreldes tänapäevaga. Siis olid inimestele kõige tähtsam raha, aadlitiitel ja seltskond. Tihti astuti selle pärast oma tõeliste põhimõtete vastu. Raamat toobki tähelepanu nendele probleemidele ja õpetab, et maailma keskuseks pole ainult raha. Isa Goriot oli ise valinud oma ajastu väärade ideaalide tee. Sellel ajal oli vaene olemine häbiasi ja näitas inimese saamatust. Isa Goriot kartis just kõige rohkem, et ta tütardel ei lähe hästi ning nad satuvad häbisse. Ta oli teinud valesti, andes neile raha ja neid nii ära hellitades, selle asemel et isiklikult nende juures olla ning neid aidata. Tema arvates suutis raha lahendada kõik probleemid, sest tolleaegne ühiskond oli sellise arvamuse enda rahakesk...
Mina arvan, et kui lapsel on olemas mõlemad vanemad ja nad on olnud pika elu koos, siis nad on ka sellega lapsele väga suureks eeskujuks. Sellel on hiljem elus väga suur tähendus, laps kes on nii kasvanud tahab enamasti ka tulevikus endale kindlat perekonda ja õnneliku kooselu. Kuid kui lapse vanemad on lahutatud, siis võib juhtuda, et ka tema võib elus sellisesse olukorda suure tõenäosusega sattuda. Kasvatusest kujunevad välja ka näiteks inimese kombed ja käitumistavad. Lapsepõlves hakkavad vanemad meid suunama ja õpetama, kujuneb maailmapilt ja arusaamad sellest kuidas oleks õige erinevates olukordades käituda. Laps vajab kasvamiseks hoolitsust, armastust ja kodu, kuid kõik lapsed ei saa kasvada hoolivas ja armastavas keskkonnas. Selleks võib olla mitmeid põhjusi, näiteks alkohoolikutes vanemad, rahalised raskused, vanemate puudumine jne. Sellised lapsed võivad saada aru perekonna olemusest hoopis teisiti kui armastavas ja hoolivas keskkonnas
või liiklusreeglid, kõike neid võib nimetada moraaliks. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Esimest liiki reeglid moodustavadki moraali. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on igalpool olemas omad seadused, normid ja käitumistavad. Kõige lihtsam ja selgem asi mida moraaliks nimetada on näiteks see kuidas inimesed eri paigus söövad. Kui võtta võrdlusesse Eesti ja Tai kultuur siis on selge erinevus, Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Kui sulle tuleb näiteks tänaval vastu mustanahaline inimene, siis sa ei hakka talle näpuga näitama ja kõikidele lõugama, et näe, vaadake, neeger
1. Kutse-eetika mõiste - kogum seadusi, norme, reegleid, mis suunavad inimest kõlbelisele ja moraalsele käitumisele oma ametialases tegevuses 2. Etiketi mõiste ja mida see õpetab. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda. Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)! Päästeteenistujate ametinimetuse tunnused, päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid, varrukaembleem, mütsimärk, vorminööbid, päästeameti peadirektori õlaku eritunnus. 5. Vormiriietusega kantavad peakatted! Vormimüts, talvemüts, vormikübar 6. Nimeta tavavormi esemed (15)! Vormikuub, vormipüksid, vormiseelik,vormisärk, vormisviiter, lips, ristlips, püksirihm, vormimüts, talvemüts, vormikübar, vormimantel, v...
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID)..........................................................................................................
ei võta seda vastu). Võtab kõik vastu, mida kanda tuleb. Väljateenimata karistused. Komöödia ei rebi inimese hinge lõhki, nagu tragöödia. Aristoteles. Kirjandus ja teater kui kunstielamus, iseseisev asi. Väärtustas esteetilist ja tunnetuslikku poolsust. Tegelikkuse ja fiktsionaalse tegevuse eristamine. Kangelane ise peab olema õiglane, eetiline inimene. Moraali ja vastutuse kriteerium. Tragöödial on kuus põhikomponenti: lugu/müütos(kõige olulisem), käitumistavad, sõnastus, mõttekäigud, vaatemänguline külg, laulud. Aristoteles oli sallivam. Nägi fiktsiooni esteetilist siseväärtust ning soosis tunnete osa. Soovis kõiki kategoriseerida, iseloomustab läänelikku suhtumist erivaldkondades. Teater reageerib aeglaselt? Kõik on nihkes. Kui teater sellega tegeleb, siis hiljem. Selles on nähtud teatri aeglast reageerimist ning seda kritiseeritakse. Teater ei tegelke manifestidega, see pole nende võimuses
Euroopa logopeedide Tallinna Kaubamaja Äripäeva ajakirjaniku alalise koostöökomitee põhiväärtused eetikakoodeks (CPLOL) eetikakoodeks Hambaarsti Vedaja eetikakoodeks eetikakoodeks Hea kaubandustava Hea pangandustava ICOM'i muuseumide eetikakoodeks Hippokratese vanne Infotehnoloogia Kolledzi üliõpilase eetikakoodeks Järvamaa Puuetega Inimeste Koja eetikakoodeks Puhja Gümnaasiumi eetikakoodeks Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad Raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeks Raamatupidaja kutse- eetika koodeks Ragn-Sells'i missioon Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks Riigikontrolli audiitori eetikakoodeks Siseauditi hea tava Skanska EMV eetikakoodeks Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Spordieetika koodeks Tegevusjuhend ja eetikastandardid tantsuspordi kohtunikele Viipekeeletõlgi kutse- eetika nõuded Õe eetika koodeks Õiguskantsleri missioon, visioon, põhiväärtused Õpetajate maailmaorganisatsioon
tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste pakendamise, ladustamise, edasitoimetamise, hoidmise, kauplemise või muu käitlemisega ● neile on keelatud viibida suitsuruumis ja suitsetamisalal --------------------------- Kambavaim Kambavaim on kambana tegutsemine, ühtehoidmise vaim Kambavaim on kambas/grupis olev liider. Teised grupi liikmed võtavad omaks grupis valitsevad käitumistavad ja põhimõtted, kogu elulaadi. Pidev tegutsemine ühes grupis avaldab inimese isiksuse arengule küllaltki olulist mõju. Olenevalt grupi põhiolemusest võib see mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne. Grupi liikmete vahelised suhted ei ole kaugeltki ühesugused. Liikmete vahel võib tekkida vastastikune või ühepoolne meeldivus ja ebameeldivus, samuti ükskõiksus. Asendi tekkimine sõltub sellest, kui paljudele üks liige meeldib,
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav www
partokraatia ühe partei ainuvõim riigis peadirektoraat Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu struktuurne allüksus pluralism erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas plutokraatia rikaste võim, rahameeste valitsus poliitiline kultuur poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta politseiriik riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet poolpresidentalism valitsemisvorm, milles president on seotud täidesaatva võimuga, peab arvestama parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga poolthäälteenamus enamus - mille korral on otsuse langetamisel vaja rohkem poolt- kui vastuhääli
6) Albert pidas enesetappu rumalaks ideeks ning Wertheri soov selle tõsidust näidata (soov kätte maksta); 7) Wertheri kirjadest Wilhelmile oli läbi näha, et ta siitilmast lahkuda igatseb; 8) ei suutnud leida hingerahu. 6. Kuidas on teoses esitatud linna ja maa vastuolud? Too näiteid! Maakohas oli kõik idülliline ning rahulik, kuid linna minnes muutus kõik ärevamaks, sest inimeste isiksused ja käitumistavad olid teistsugusemad. Werther märkas, et teatavast seisusest inimesed justkui hoiduvad lihtrahvast eemale. Nad nagu kardaksid oma lähenemisega enda tähtsusest midagi kaotada. ,,Peale selle on pealiskaudseid ülejooksikuid ja ülbeid irvhambaid, kes nagu armuliselt alamale laskuvad, et vaestele lihtsurelikele seda teravamini oma üleolekut tunda anda." Werther otsis lohutust õukonnaametist, kus ta tugevalt seisusevahesid tajus ning
parlamendi istung) *pluralism- mitmekesisus/paljusus *identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne *integratsioon- kooskõlastamine (ük või regiooni kujundamine tervikuks) *poliitiline kultuur- pol ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste, käitumismallide kompleks (omane suurele sots.grupile, jäik pol.muutuste suhtes) *politiiline sotsialiseerumine- õppimisprotsess, mille käigus uus üh.konnaliige omandab selle üh.konna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta *sotsialiseerumisagent- kõik üh.konna institutsioonid, mis tegelevad sots.õpetamisega *kodakondsus- tunnistus, millega lõppeb sotsialiseerumisprotsess (käegakatsutav) *parlament- demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ *Riigikogu- Eesti parlament; tähtsaim Eesti rahvast esindav kogu, mis võtab vastu seaduseid ning tähtsad riiklikud otsused *komisjon- koht, kus toimub põhiosa tööst ehk õigusaktide eelnõudega tutvumine (11 nt EL komisjon,
Tekib ühistegevusest, vastastikusest sõltuvusest, ühis huvidest, traditsioonidest. Seob inimesed tervikuks, grupiks. Grupi kohesiivsus, mis näitab, mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist. Kõrge g. kohesiivsuse korral püüavad liikmed grupi norme arvestada. Kui normid on ettevõttele kasulikud, siison grupp ettevõttele kasulik. Töises tegevuses tuleb "meie" tunnet igati tugevdada ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid. Meietunne avaldub ekstremaalsetes olukordades. Segab otsustamist. 7 Grupi normid. Antud tingimustes sobivad käitumiseks. Osa norme seotud mingi kindla tegevusega, osa üldised. Grupis toimivad ka ühiskonna ja kultuuri normid. Väliskeskkond mõjutab sisekeskkonda. Grupi rühmade normid: 1) Koostegevuse normid. Reeglid, mida tuleb arvestada koostegevusel. 2) Situatsiooni normid
-14.sajandi vahetusse. Sellel ajal löödi naiseideaal ja teiselt poolt jällegi jäädvustati kultuuriajalukku nn “rüütellik” suhtumine nõrgemasse sugupoolde. Sellest hoolimata sulgevad järgnevad sajandid naise kitsasse perekonnaringi ning ajalooliselt ei omistata neile mingit olulist tähtsust. Sellest vahepealsest madalseisu perioodist hoolimata on tänaseni püsinud paljud rüütellikud põhitõed ja käitumistavad . Rüütlidaame hakati õpetama väga varajases nooruses. Neile õpetati kombekat käitumist, musitseerimist, ratsutamist, tantsimist ja male mängu. 22 Lisaks eelpool mainitud oskustele pidid daamid täpselt teadma kus asetsevad piirid. Nad pidid teadma isegi seda, et kuhu tohib inimesega suheldes vaadata ja kuhu mitte, millal saab mõõdukast söömisest liialdamine ja kuidas käituda kirikust lahkudes. Kohati tundub, et rüütlidaamid olid kõikvõimsad
hiisi-matusepaiku, kus juures Lõuna-Eestis näib see seos olevat pisut tihedam. Kalmeid ja kalmepuid peeti mõistetavalt pühaks ilma hiie-sõna kaasamatagi. Üks näide selle kohta on Kanepi kihelkonnast Krootuse vallast Kõlleste külast, kus ohverdati Kalmutemäel kasvavale kuusele. Rahvapärimustest selgub, et mõnel pool on surnute hingi toidetud hiies. Seda tihti sügiseselt hingedeajal, mil usuti esivanemaid taas oma kodu külastavat.[1 lk 15-18] Hiis on püha paik, kus kehtivad iidsed käitumistavad Hiies: - hoitakse rahu ja puhtust; - puudele, põõsastele, inimestele ja loomadele ei tehta liiga ei mõtte, sõna ega teoga; - hiierajatisi ei lõhuta; - hiide jäetud ande ei võeta kaasa; - ohvrikivi otsa ei ronita, allikasse ei minda jalgupidi sisse; - loodusande ei korjata; - hiide ei viida (lemmik)loomi; - lõkkepuuks tohib võtta vaid mahalangenud puid, soovitav on lõkkepuud kaasa tuua; - loomulikke vajadusi rahuldatakse väljaspool hiit;
piiratud valitsemine demokraatlik ehk põhiseaduslik valitsemine; oskussõna rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonidega asetatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele; vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine pikaajaline töötu inimene, kes on töötu olnud üle 12 kuu poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus uus ühiskonnaliige (laps, sisserännanu) omandab selle ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta portfelli-investeering väärtpaberite ost, mille eesmärk on teenida väärtpaberite hinna muutustest; tavaliselt omandatakse portfelli-investeeringu käigus alla 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka otseinvesteering pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum
taastamiseks ja jätkamiseks. · puudulik järelkasv kui ei toimu korrapärast perioodilist võtmepositsioonil olevate töötajate vaheldumist, võib firmat ähvardada nende kaotus. Finantsjuhi ülesandeks on planeerida järelkasvusüsteem, mis võimaldab ette valmistada asendustöötajaid oma ettevõttest või tuleb luua sidemed väljapoole asendustöötajate värbamiseks. · töötajate käitumistavad võib esineda juhtumeid kus töötajad käituvad vastuvõetamatult. Selleks tuleb rakendada töötajate väljaõpe/arendusõpe. Vajalikuks võib osutuda töötajate või töökohtade ümberpaigutamine. · investeerimiskahju raha paigutamisel liialt riskantsetesse valdkondadesse võib tekitada olulise investeerimiskahju. Investeerimisrisk võib olla ettevõttele olulise kahju tekitajaks, mida ei ole võimalik hiljem heastada
Tagasiside peaks olema anonüümne. Iga töötaja valib endale ise hindajad, esitab küsimused nt: 1) Mida ma sinu arvates sel perioodil tegin hästi ja miks ? 2) Mida ma sinu arvates oleksin võinud paremini teha ja miks ? 3) Kuidas sa mul soovitaksid oma panust väärtuslikumaks muuta ? Tagasisidet kasut. Kõigil tasanditel, rohkem aga tippjuhtkonna hindamisel. Tagasiside eesmärk on ellu viia äristrateegiat ja kultuurimuutusi, selgitatakse välja uute eesmärkide toetamiseks vajalikud käitumistavad. Kasu tagasisidest personaliotsuste vastuvõtmisel: 10 1) Annab ühtse mudeli efektiivsete käitumisviiside kohta ja tulemuslikkuse mõõtmiseks; 2) Tagab tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni kogumise; 3) Toetab ja tugevdab isikliku ja organisatsioonilise arengu eesmärke. 34. Potentsiaali hindamine. Paljud organisatsioonid suunavad kogu tähelepanu tippjuhtkonna potensiaaline, kes võiksid organisatsiooni tulevast väärtust mõjutada.
kohustused ja reeglid • rajada toimivaid suhteid Korralduslikud Peamised aspektid käitumistavad ja klassiruumis märguanded Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas KINDLUSTAMISE JA
Peab välja töötama plaani, kuidas toimida katastroofi korrala ning saadakse järjele tagajärgede puhul. Plaanis ettenähtud tegevusi tuleb harjutada. Puudulik järelkasv Normaalselt toimivas firmas peavad võtmepositsioonidel töötavad inimesed perioodiliselt vahetuma ning selleks peab olema rakendatud nii sisemine rotatsiooni kord ning ülevaade töötajate välisest värbamisest. Seetõttu peab FJ olema kursis sisemise koolituse vajadusega ning analüüsima välisvõimalusi. Töötajate käitumistavad Tegemist võib olla seksuaalse ahistamisega, vara rikkumise või varastamisega jms.FJ peab olema osaline plaanide väljatöötamises ning väljaõppe korraldamises, et antud riski vähendada.Samuti tuleb luua efektiivne järelvalve süsteem. Investeerimiskahju Võib tekkida olukord, et paigutatakse liiga riskantsetesse investeeringutesse. Sellega võib kaasneda oluline investeerimiskahju. FJ peaks välja töötama korra, milles
turusuhted müüja ja ostja vahel. Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane posit-sioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Võrdlusrühm on reaalne või kujuteldav isikute rühm, aga ka üksikisik, kelle norme ja väärtuskriteeriume kasutatakse lähteseisukohana oma käitumisviisi valikul ja hindamisel.
· eksistentsivajadused - E · kuulumine - R · arenguvajadused - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 15. Millised on grupi omadused (3)? Meie tunne on ühtsustunne grupiliikmete vahel. Kinnistab teadmist kes on grupis. Meie- tunde põhiliseks ülesandeks on hoida gruppi koos. Meie tunnet süvendavad traditsioonid, ühine tegevus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid. Meie tunnet tekitavad: · Ametiriietus · Käitumistavad, millega arvestamine on gruppikuulumise märgiks · Suhted, näitavad ühtekuuluvust · Rituaalid, isiklike tähtpäevade tähistamine Kohesiivsus mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada Kohesiivsus suureneb seoses: - Kokkupuudete tihedusega - Sarnaste tööülesannetega - Isikliku sarnasusega - Sobivate isiksuseomadustega
iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine •enesetapud •koolivägivald •psühhosomaatilised haigused •hoiakud ja käitumistavad •suhtumine psüühikahäiretega isikutesse •vaimse tervise kajastamine meedias • rahastamise prioriteedid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil Paranemine • Personaalne paranemine (personal recovery)- lootus, identiteet, tähendus ja isiklik vastutus • Kliiniline paranemine (clinical recovery)- sümptomid, sotsiaalne toimetulek, relapsi ennetus ja riskijuhtimine. • Paranemine ei ole vaid vabanemine probleemidest, vaid teekond tagasi ellu.
edasikandjaks. Isiksus formeerub keele vahendusel. Kujunevad teadvus ja eneseteadvus, vaated, veendumused, tundmused, tahe ja iseloom. Et keel on peamine kultuurikandja, siis omandades keele ja seda kasutades, omandab inimene kultuuri saavutused, elab sisse sotsiaalsesse keskkonda ehk sotsialiseerub. Niiviisi omandab indiviid sotsiaalses keskkonnas (pere, suhtlemisringis) ja kultuuris valitsevad normid, käitumistavad, väärtused, teadmised ja veendumused. Keele kaudu toimub tegelikkuse mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Tegelikkuse esemete ja protsesside, seisundite jne kohta on olemas oma kindel märk – sõna. Et märgisüsteemi kasutajad mõistaksid üksteist, on igal märgil (sõnal) ja nende ühenditel oma kindel tähendus. Eristatakse sõna subjektiivset, objektiivset tähendust. Objektiivne sisu on üldtunnustatud. Olulisemate mõistete tähendused on antud sõnaraamatutes
väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 · Ajzen Fishbein. Kaalutletud tegevuse mudel hoiak käitumisvalmidus käitumine subjektiivne norm · Chaiken Eagly. Liitmudel. Hoiaku ja käitmuse seose mõjureid on palju, kuid need ei ole seotud vahetult ja üksüheselt H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiakute püsivuse tagamine Inimese põhipüüdlus on hoiakute süsteemi püsivusele ja ka hoiakute mõtestamisele. · Püüd homogeensusele, mittevasturääkivusele · Püüd mõtestatusele (atributsioonid) · Püüd hoida hoiak ja käitumine kooskõlas · Vastupanu hoiakut kõigutavatele jõududele: 1) infovalik valitakse välja see info, mis toetab olemasolevaid hoiakuid
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
valitsemise perioodil impeeriumni territooriumi ja see õnnestus. Seda jätksadid vene (nõukogude) liidrid ning sellega tegeleb ka tänane venemaa. Geopoliitika vektoriaalne analüüs Geopoliitika vektoriaalne analüüs põhimeb sellele, kuidas üks või teine riik on laiendanud oma territooriumi või mõjuvõimu läbi ajaloo teiste riikide või alade arvel erinevatel vektoriaalsetel suundadel. Sellise analüüsiga võib lahtikirjutada ühe või teise riigi poliitilise käekirja ning käitumistavad. See aga võimaldab omakorda töötada välja geopoliitiliste agressorite järjekordsete kavade peatamise ja lõpetamise. Geostrateegia kuukub ka geopoliitilise lainetuse juurde. Kohustuslik ja soovitatav kirjandus (* on Euroakadeemia raamatukogus) 1. Ratzel, F. Politische geographie, München 1897; Rudolf Kjellen Staten som Lifsforus 1916 (Riigid kui elusorganism) 2. Mackinder, H.J. the geographical pivot history. Geographical Journal 23, 421, 1904; 3
muusika, mööbli jms. ostmisega. Sotsiaalsed mõjurid Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane positsioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Sotsiaalsetele klassidele on iseloomulikud järgmised tunnused: klassi kujunemine toimub mitte ühe, vaid mitme tunnuse alusel; klassid moodustavad hierarhilise struktuuri;
teenuste arv, personali koolitusele kulutatud aeg ja vahendid jms. Süsteemikapitali koosseisu kuuluvad kirjalikud määratetud reeglid ja normid; organisatsiooni raam- ja töödokumendid, poliitikad, väärtused, kontseptsioonid, arengukavad, plaanid, korrad, protseduurid, põhikirjad ja -määrused, töökirjeldused, ametijuhendid, kompetentsiprofiilid jms; organisatsioonis kasutusel olevad tõekspidamised, käitumistavad, kirjutamata reeglid ja normid, tööõhkkond, kliima ehk tavad; süsteemid: juhtimis-, töökorraldus-, info-, motivatsiooni-, hindamissüsteem jt). Süsteemikapitalina võib neid käsitleda juhul, kui nad reaalses elus toimivad, vähendades organisatsiooni sõltuvust konkreetsetest isikutest ning luues kõigile töötajatele võrdsed võimalused organisatsiooni koguväärtuse suurendamiseks.
sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak-> Käitumis valmidus-> Käitumine Subjektiivne norm-> Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!) Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas Vastupanu H kõigutavatele jõududele - Infovalik
mitte ainult hoiakust vaid ka subjektiivsest normist. Inimene valib kas jälgida rohkem hoiakut või subjektiivset normi ja käitub vastavalt sellele. Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja 17 Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Kui kõht valutab, siis ei võta koera kaasa, kui ei valuta, siis võtan jne. Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Mul on ebamugav tunne, kui mul on samasuguse/lähedase asja kohta erinevad suhtumised/hoiakud.
(madal sm) • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Hoiak ja käitumine • Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak -> Käitumis valmidus->Käitumine Subektiivne vorm-> sama eelmisega Hoiak ja käitumine • Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) • H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang … • Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine • Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus • Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele • Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!) • Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas • Vastupanu H kõigutavatele jõududele – Infovalik
23. Ostukäitumise sotsiaalsed mõjurid (arvamusliidrid, sotsiaalsed klassid jne) Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalsse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane positsioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Sotsiaalsetele klassidele on iseloomulikud järgmised tunnused: · Klassi kujunemine toimub mitte ühe, vaid mitme tunnuse alusel · Klassid moodustavad hierarhilise struktuuri
Vähenenudȱsuutlikkusȱliikudaȱeriȱ Nõrkusȱ tasapindadeȱvahelȱȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ 5. klass: enesehooldus 253 Enese hooletussejätt (00193) (2008, LOE 2.1) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 5. klass: enesehooldus Definitsioon Kultuuritaustast tingitud käitumistavad, sealhulgas mõned enesehooldustoi- mingud, mida ei suudeta üldiselt heakskiidetud tervise- ja heaolustandardite kohaselt järgida (Gibbons, Lauder ja Ludwick 2006). Määravad tunnused Puudulikȱolmehügieenȱ Vastumeelsusȱtervislikeȱtegevusteȱ Puudulikȱisiklikȱhügieenȱ suhtesȱ Seonduvad tegurid Capgras’ȱsündroomȱ(tuttavateȱiniȬ Õpivõimetusȱ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
