Käblik Troglodytes troglodytes 1. Riik – Loomad, Animalia 2. Hõimkond - Keelikloomad, Chordata 3. Klass - Linnud, Aves 4. Selts – Värvulised, Passeriformes 5. Sugukond – Käbliklased, Troglodytidae 6. Perekond – Käblik, Troglodytes 7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud,
Nõmme Mets Nõmme mets on hõre ja aeglasekasvuline. Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad ...
· Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets- · Ööbik · Koduvarblan lehelind · Sinirind e · Väike-
Investeeringud fondidesse Hans-Henry Pukk, Kertin Käblik, Karlo Salem, Henri Tiit, Märt Vooro 11.A 3/19/18 1 Investeerimisfond · parim viis investeerimiseks. · investorite vara kogum · juhib fondivalitseja · vara investeeritakse väärtpaberitesse · osalust fondis tõendab väärtpaber ehk fondi osak · mõeldud nii algajale kui ka kogenud investorile 3/19/18 2
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level
Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Pilte loomadest Kõrberebane e. fennekil Molook Meesipelgad Veel erinevate liikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala. Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Inimesed tegelevad kõrbes rändkarjakasvatusega.
Kõrberebane e. fennek- poeb palaval päeval maa-alusesse urgu, õhtu hämaruses alustab jahti, suured kõrvad reguleerivad kehatemperatuuri Meesipelgad-Ameerikas, osad täidavad elusate meehoidlate ülesannet, säilitades mett oma suures tagakehas Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. INIMTEGEVUS Tegelevad rändkarjakasvatusega (lambad, kaamelid) ja oaasipõllundusega (datlid, arbuusid, melonid) Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid Nomaadid-rändeluviisiga kõrbeelanikud, kes elavad tekides Nafta ja maagaasi kaevandamine
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed...
Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised
Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk,
elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme
elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja
(musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist
Ühes versioonis ämbliknaine viib nad läbi nelja maailma üles pärismaailma ja õpetab kuidas oma ühiskonda korraldada. Mehed peavad jahil käima, naised pereasju ajama, ivasid ehk templeid ehitama jne. Ämbliknaine ise poeb töö lõppedes tagasi maa alla. Palub, et teda meenutataks, siis läheb kõik hästi. Alternatiivne lugu kus on läänes ja idas kaks jumalat kellel on kivad olemas. Lepivad kokku, et keset vett peab midagi looma. Luuakse maa, esimese olendina luuakse käblik, savist. Visatakse talle linik peale ja lauldakse. Kui linik ära võetakse küsib käblik, et "Mis sa minust tahad?". Jumal ütleb, et käblik peab lendama maa läbi ja otsima inimesed üles. Käblik näeb ainult ämbliknaist, muidu on kõik tühi. Luuakse kõik olendid. Niipea kui olendid luuakse on neil oma keel ja esimene küsimus on "mis sa minust tahad?". Mees ja naine luuakse, neile antakse kiri, neid valgustatakse, neile antakse tarkus. Oskavad ni jumalate kui inimeste keelt
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...
Toomsalu 1930. aastatel püstitatud Eesti rekordeid, 10,7 ja 21,9. Toomsalu oli ka 19 korda Eesti meistriks tulnud Gilde treener. Pihkvas sündinud ja Narvas lapsepõlve veetnud Gilde äratas oma sprinterivõimetega tähelepanu juba noorukieas, tulles 12aastaselt piirilinna meistriks. "Juba lühikese treeningu järel olin Narva linna parim," rääkis Gilde eelmisel kevadel. "Seejärel edestasin ka külas käinud Tallinna mehi. Nad imestasid: kes see käblik neid võidab?" Sõjaväes eesti keele ära õppinud Gilde pidas vastu tööpataljoni katsumused ja tõusis sõja lõppedes N Liidu kiiremate meeste sekka. Ta osales mitmel sotsialismimaade võistlusel ja üliõpilasmängudel. 1948. aasta Londoni olümpia ajal heitles olümpiavõistlust väärinud Gilde N Liidu meistrimedalitele Harkovis. Riigi hooaja viies mees 10,8ga jõudis taas 100 m finaali, kuid võeti seal kahe valestardiga maha.
otsestest kontaktidest balti keeltega, st need on rööplaenud. On aga arvatud, et kuna laenamisajal võisid tihedad kontaktid läänemeresoome ja mordva keelerühma vahel olla säilinud, siis osa balti laenudest võis mordva keeltesse jõuda ka läänemeresoome keelte vahendusel. Kuigi suur osa balti laene on levinud kõigis läänemeresoome keeltes, leidub ka tüvesid, mis on levinud kitsamalt, ja selliseidki, mis esinevad vaid eesti keeles, nt keris ja käblik. Neid on peetud ka mõnevõrra hilisemateks, nn eelläti laenudeks. Balti laenud hõlmavad väga mitmesuguseid mõistepiirkondi, kõige arvukamalt on nende hulgas põllunduse ja karjakasvatusega seotud tüvesid. Balti laene esineb isegi mõisterühmades, kuhu tavaliselt ei laenata, nende seas on nt kehaosade nimetusi ja sugulussõnu. Balti laenud on nt aas ‘silmus’, aeg, haljas,
Lugu: Noorus möödus karjalaudas rügades ning seetõttu kadus ka eluisu, tuues kaasa meelekurbusegi. Viimasel naistepäeval naljatas esimees Nõu, et Vilhelmine peaks minema parteisse või palvemajja, et seltsi leida. Tema ei läinud aga kuhugi, ainult oma laudalakka ning poos end üles. Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.63. Adolf Toholmser Sünnikoht: Harala Olemus: tal oli pidevalt midagi öelda; võrreldav harakaga; Surmapõhjus: loomulik surm 4.64. Gerda Käblik Sünnikoht: Harala Lugu: Pensioni ta ei saanud, elas ainult vitamiinidest, aga ühtegi muud rohtu ei võtnud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.65. Justin Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946