"Otsige iseendast ja te leiate kõik." Inimese olemus on juba kord niivõrd keeruline, et tihti on raske iseennastki mõista. Mitmesugused asjad, mis päevakorda kerkivad, vajavad lahendusi. Milline viis on kõige tulusam selle realiseerimiseks? Endasse vaatamine ja spekulatsioonid kvintessentsi üle ei tohiks olla võõrad mitte kellelegi meist. Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide
Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi. Schaperi tegelased on äärmiselt mitmekülgselt karakteriseeritud, kuid selgelt joonistub välja üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu. „Maailmalõpp Hiiumaal“ peategelane Gottlieb Adalbert Hinrichson võtab omale pärast viimsepäeva ettekuulutuse teatavakssaamist südameasjaks kohalike abistamise
instrumendid maalivad ekstaatilisi helimaastikke, klahvid oigavad nagu katakombidesse peidetud tondid, vokaalid moodustavad veekeeriseid. Kõike seda saadab klavessiini, trompeti ja tselesta kakofooniline kokkumäng. Ehkki Grateful Dead (ja tema kaaskondlased) oli tol ajal pigem põlu all kui hinnatud kollektiiv, sisaldus 6 nende muusikas tollaste kultuurituulte kvintessentsi, lühikokkuvõtet, mistõttu ta noortele inimestele nii väga meeldiski. (Scaruffi, P. 2009) Paralleelselt Grateful Deadiga kogus USAs populaarsust ka Jefferson Airplane, kelle hitt ,,White Rabbit" (ilmus aastal 1967; inspireeritud Lewis Carrolli teosest ,,Alice Imedemaal", kus ,,üks tablett muudab sind suuremaks ja teine väiksemaks ja need, mida su ema sulle annab, ei mõju kohe kuidagi") on siiani Ameerikas ja mujalgi psühhedeelsuse sümboliks
,,Protestantism, kiskudes maha nii paljud müürid, mille ladumisega Kirik nii hoolsat vaeva oli näinud, hakkas otsekohe kogema üksiku ilmutuse laostavat ning skismaatilist efekti. Kohe, kui dogmaatiline ,,tara" oli maha murtud ning rituaal oma autoriteedi kaotanud, pidi inimene vastu astuma oma seesmisele kogemusele ilma dogma ning rituaali kaitse ning juhtimiseta. Need kujutavad enesest nii kristliku kui paganliku usulise kogemuse kvintessentsi. Protestantism on põhijoontes kaotanud kõik traditsioonilise kristluse paremad varjundid: missa, pihi, suurema osa liturgiast ning preesterkonna järelvaatliku funktsiooni." (JUNG 1977:21) Jung lisab juurde, et vahetu kogemuse suurenemisest tulenev energia suundus uutele radadele, tuues Õhtumaal esile enneolematu teaduslik-tehnilise progressi, kuid ka näiteks suuremad sõjaohvrid. Seega võib järeldada, et Jungi silmis pole dogmadel mitte niivõrd normatiivne roll, kuivõrd nad
annaabi.ee 
