täiendamiseks. Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis. Kvestorina Sitsiilia provintsis (a. 75) oli ta oma omakasupüüdmatusega jätnud endast hea mälestuse. Kui sitsiillased a. 71 alustasid kohtuprotsessi propeester Verrese vastu, kes oli nende provintsi julmalt riisunud, kutsusid nad süüdistajaks Cicero. Juba pärast esimest Cicero kõnetkohus pidas Verres oma olukorda lootusetuks ja läks vabatahtlikult maapakku. Cicero avaldas siiski viis süüdistusekõnet, mida ta enam ei saanud pidada, koos kahe ettekantud kõnega
See tsitaat on antud ka ladina keeles kui ,,Noli turbare circulos meos", kuid puuduvad kindlad tõendid sellest, et Archimedes ka päriselt neid sõnu öelnud oleks. Archimedese hauakambris on skulptuur, mis illustreerib tema lemmikut matemaatilist tõestust, koosnedes sama kõrguse ja diameetriga kerast ja silindrist. Ta tõestas, et kera ruumala ja pindala on kaks kolmandikku silindrist (k.a. põhjad). 75 eKr, 137 aastat peale ta surma teenis rooma oraator Cicero Sitsiilias kvestorina. Ta oli kuulnud lugusid Archimedese hauast, kuid keegi kohalikest ei osanud selle asukohta öelda. Lõpuks leidis ta selle Sürakuusast hüljatud olekus, põõsastest läbikasvanud. Cicero lasi haua puhastada ning suutis näha nikerdusi ja lugeda mõndasid värsse hauakivi pealiskirjast. 4 Avastused ja leiutised Kuldne kroon
Nimelt saatis ta ülejäänud kaaslased ja orjad otsekohe laiali lunaraha tooma. Kui piraadid olid viiskümmend talenti kätte saanud, lasksid nad ta kaldale; tema aga kogus otsekohe laevastiku ja asus piraate jälitama: saanud nad kätte, lasi ta neid karistada nii, nagu oli seda sageli naljatades ähvardanud. Kvestorina siirdus ta Kaugemasse Hispaaniasse. Reisides seal preetori ülesandel kohtumõistmise pärast ringi, saabus ta Gadesesse, ning nähes Heraklese templis Aleksander Suure kuju, kurtis, et tänu omaenda saamatusele ei ole ta veel mitte midagi mälestusväärset korda saatnud eas, mil Aleksander oli juba alla heitnud kogu maailma. Caesar kandideeris ülempreestri ametikohale, andes seejuures ohjeldamatult altkäemaksu. Olles seejuures teinud väga suuri