Arengurotsessid (arengud) viivad sotsiaalse objektii kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. Inimese sotsialiseerumine on eri kristeeriumidest lähtuv arenguprotsess. Selline protsess on näiteks õppimine või enesetäiendamine. Arenguprotsessid võivad olla evolutsioonilised või revolutsioonilised. Evolutsioonilised protsessid on määratletud kui sotsiaalsete objektide pidevad, aeglased, plastilised ja kvatitatiivsed muutused. Revolutsioonilised protsessid on suhtelised kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused. 2. Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264) Sotsioloogia teket võib seostada sotsiaalsete muutuste selgitamise vajadusega. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides. Kaasaegne ühiskond ei saa eksisteerida ilma muutusi selgitamata ja tulevikku vaatamata.
Antud uurimuse käigus ka küsitleti luubi all olevate ministeeriumite ametnikke ning uuriti, kas eelneva analüüsi tulemusi tunnetavad ametnikud ise samamoodi. Küsitletud ametnikud arvasid sarnaselt analüüsi tulemustele, et suurem kokkupuutumine ELi seaduste rakendamisega tähendab ka üldiselt järelvalve institutsionaliseerimist organisatsioonis. Ametnikud, kellel polnud nii suurt kokkupuudet ELi seaduste rakendamisega, arvasid, et järelvalve pole nii oluline. Tulemuste üldistatavus Kvatitatiivsed (regressessioni analüüs) ja kvalitatiivsed (küsitlused) andmed näitavad, et ELi õiguse rakendamise tihedusel ja ministeeriumite järelvalve tugevusel on põhjuslik seos. See leid loob huvitava vastukaalu eelnevatele arvamustele, et Euroopa integratsioonil pole suurt mõju liikmesriikide valitsuse sruktuuridele. Kui palju saab aga antud tulemus üldistada ning laiendata teistele riikidele? Üks argument antud leidude vastu