Harjumaa loodusgeograafia
Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel
Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate
koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate puudub loopealsetel, seal lasub muld otse
pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil, selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks.
Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari
miljoni aasta ehk Kvaternaarijooksul. Põhja-Eesti pinnakate on suhteliselt õhukePõhja- ja
Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte
poolt.4
Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti
lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub
kuni 30 m kõrguste pankadena. Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin
annaabi.ee 
