varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10 detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu, osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid. Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal), elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u. 1200 e. m. a. Vedrukaal ja lauakaal võeti kasutusele 18.saj
tegelikult mitteigavest. Praktika seisukohalt pole aga asi nii. Tõenäoliselt oleksid paljud rahul, kui nad saaksid oma käsutusse mitte täiesti igavese, vaid peaaegu igavese jõumasina, mis suudab liikuda kas või näiteks 1000 aastat. Lühikese inimea kõrval on 1000 aastat pea sama, mis igavik. Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti poolt väljamõeldud seade, nn. Raadiumkell Õhutühja klaasballooni on kvartsniidi B ( kvarts ei juhi elektrit ) külge riputatud väike klaastoru A, milles on mõni tuhandik grammi raadiumisoola. Toru otsa on kinnitatud kaks kuldlehekest nagu elektroskoobiski. Teatavasti kiirgab raadium kolme liiki kiiri alfa-, beeta- ja gammakiiri. Antud juhul mängivad peaosa klaasi läbivad beetakiired, mis kujutavad endast negatiivselt laetud osakeste ( elektronide ) voogu. Raadiumi poolt igas suunas väljapaisatavad viivad kaasa negatiivset laengut ja seepärast
95 Vasta küsimustele 1-4 lk.95 R 12.05.2006 16. Nähtusi, kus avaldub valguse kvantiseloom. 16.1 Valguse rõhk 1. Miks avaldab valgus rõhku? Rõhk tekib sellest, et põrkudes vastu anuma seina, antakse footoni impulss üle seinale. Et lugemiseks vajaliku valgustatuse puhul langeb raamatulehe igale ruutsentimeetrile sekundis 10 13-1014 footonit, siis koos nad tekitavadki märgatava rõhu. 2. Kes mõõtis esimesena 1900.a. valguse rõhku? Vene füüsik P. Lebedev. Katseseadmeks oli peenikese kvartsniidi otsa riputatud kerge vardake, otstes õhukesed kettakesed, mis asus õhutühjas anumas. Ühe kettakese valgustamisel varras pöördus ja pöördenurga järgi sai määrata jõu. Jagades jõu kettakese pindalaga sai Lebedev valguse rõhu. 3. Millega on valguse rõhk võrdeline? Intensiivsusega--mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb , seda suurem on valguse rõhk. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk 96- 97 16.2 Comptoni efekt 4
annaabi.ee 
