Lihtainena kasutatakse räni raua rafineerimiseks, alumiiniumi valamiseks ja ränioksiidi saamiseks räni sisaldavatest kivimitest, minraalidest ning silikoonidest valmistatakse täna päeval palju asju 7. mikroprotsessoreid ja paljusi erinevaid kiipe toodetakse ränist 8. silkoonist tehakse nukke, sekslelusid, implantaate, termopastat,vorme jne 9. Kvartsliiv on samuti keraamiliste telliste koostisosa. Silikaati lisatakse portlanditsementi, mis omakorda kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga, et valmistada betooni. Silikaate leidub veel portselanis ja klaasides. 10. 1789.aastal pakkusprantsuse keemik Antoine Lavoirse, et kvartsis võib olla uus keemiline element Võimalik, et 1808. a. tegi Humphry Davy osaliselt puhast räni, kuid ta ei teadnud seda kui see 1824 aastal avastati nimetati see silicumiks, viidates sellele, et see on metall. 1831 aastal nimetati ta ümber siliconiks, näitamaks seost füüsikaliselt sarnaste elementidega
MÜÜRSEPP, tase 4 TEST I 1. Silikaattellis on valmistatud. a. Kustutatud lubja ja kvartsliiva segust b. Liiva ja savi segust c. Liivast ja tsemendist 2. Keraamiliseks ehitusmaterjaliks nimetatakse: a. lubjast valmistatud ehitusmaterjale b. tsemendist valmistatud ehitusmaterjale c. savist valmistatud ehitusmaterjale 3. Materjali külmakindlus on: a. materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees b
valamutele lähedal. http://www.vikav.ee/et/p/kitchen- sinks/composite-sinks/625-alba-40-b-tg.html • Toorained: Köögivalamud tehakse erinevatest materjalidest: täiteainetena kasutatakse marmoripuru, graniidipuru, kvartsliiva või isegi klaaskiudu. Sideainena kasutatakse akrüülvaigu. Kuigi köögivalamud valmistatakse erinevatest komposiitmaterjalidest, ma kirjutan kõige levinumast köögivalamust – kus kasutatakse täideainena graniidipuru ja sideainena akrüülvaik. Komposiitmaterjalidest köögivalamute eelised ja puudused: Eelised: graniidivalamud koosnevad 80-85% graniidipurust, mis on armeeritud akrüülvaiguga. Just ta teeb köögivalamu vastupidavaks ja kuumuskindlaks
põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. · Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. · Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . · Transpordivõrk on väga hästi arenenud Maavarad · Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. · Leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi. Vaatamisväärsused Tänan tähelepanu eest!
tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel liivakivi leidub Eesti aluspõhja Kambriumi kihtides põhjarannikul ja teisest küljest Devoni lademeis Lõuna-Eestis punavärvilisus ongi Kagu-Eesti aluspõhjakivimitele väga
Norra allikad Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss
Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning
Tihedus 3210 kg/m3. Räni on väga kõva materjal (9,5 - 9,75 Mohs'i skaalal) ning jääb kõvaduselt alla vaid teemandile (10). Sulamistemperatuur on tal 2830 °C. Räni võib leida ränioksiidi või silikaatide näol tolmu, liiva, planetoidide ja planeetide koostisosana. Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest, tõstes ta levimuse poolest maakoores teisele kohale (umbes 28 % maakoorest) pärast hapnikku. Suurem osa ränist kasutatakse kaubanduses ilma suurema töötluseta. Savi, kvartsliiva ja kivi kasutatakse vahetult ehitusmaterjalidena. Kvartsliiv on samuti ka keraamiliste telliste koostisosa. Silikaati lisatakse Portlandi tsemendi, mis omakorda kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga, et valmistada betooni. Puhas räni metall avaldab suurt mõju tänapäeva maailma majandusele. Kuigi suurem osa metalli kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemiatööstuses (tihti kuumutatud ränioksiidi valmistamiseks).
Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana Tugev ehitusalus mudaseks Tihendatav Määrib (tolmab) Imeb vett Liiva kaevandamine Eestis on klaasitootmiseks sobivat puhast kvartsliiva kaevandatud Piusal, väiksemas mahus varem ka mitmetes teistes leiukohtades. Ehitusliivaks sobiva vähempuhta liiva varud on suuremad, üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel. Liiva välimus Pruunikas-kollakas Koosneb väikestest kivikestest Liiva kasutusalad Ehitustööstus Klaasi tootmine Keraamikatööstus Liivapaber Räni tootmine Tsement Savi koostis
Savitellis on üks iidsemaid ehitusmaterjale Arvatavasti võeti kasutusele 5000 aastat tagasi Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700
10. MOSAIIKPETOONPLAAT e. TERRASTO · Marmorkivimi tükikesed ja petoon. · Petooni kivistumise järel plaat lihvitakse. 11. KLINKERPLAAT · Märg ning kuivpressitud keraamiline plaat mis põletatakse vähemalt 1100 kraadi juures. · Plaadi pind on sile, karestatud või reljeefne. · Võib olla glasuuritud, glasuurimata või osaliselt glasuuritud. 12. KVARSTVINÜÜLPLAAT · Plaadiks lõigatakse PVC kate mille täitmiseks kasutatakse kvartsliiva. 13. KULUMISKIHT põrandakatte pealmine kiht, mille ülesanne on vastu võtta kogu kulumiskoormus ning mille kuludes materjali värv ja muster ei muutu. 14. LAUDPARKETT · Külgedel ja otstes sulunditega kihilistest laudadest kate, mille pinnakiht on vastupidavast täispuidust. · Vahe või alakiht täispuidust või puitplaadist. 15. SPOONPARKETT · Laudparketi analoog, mille pealmine väärispuidust pinnakiht on asendatud õhema puiduspooniga. 16. MOSAIIKPARKETT
Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all.
küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss kuulus kuni võõrandamiseni 1919. a. mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi ümbritsev vabaplaneeringuline park on suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna- Eestis. PIUSA KOOPAD Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 % ja vilgukivi 1,1 %. TUHALA NÕIAKAEV Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala karstialal Sulu talu õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis
9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. Frittkeraamika, tulevase frittportselani eelkäija, väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli
tulekustutites, karastusjookide valmistamisel, meditsiinis Räni Püsiv, kõrge Puhta Kiibid, klaas, Silitsiidid tekivad sulamis- ja kvartsliiva ja silikoonid, metallide keemistemp, ei söe segu sulamite kuumutamisel räniga tõmbu külma kuumutamis komponent käes kokku vaid el selle ruumala hoopis suureneb
Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on Antwerpen, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. 2 Tehislikud abrasiivid Elektrokorund valmistatakse elektrisulatusel boksiitidest (tardkivimite porsumisel tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5 Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva sulatamisel 1900−2200° C, keemiliselt püsiv ka kõrgel temperatuuril. Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C
9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. Frittkeraamika väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabikeraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis
Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide
Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,63g porgandit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide
milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. · Frittkeraamika (tulevase frittportselani eelkäija) väljaarendamine: savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. · 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis
sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine (enamus kipsist) Kõrgtemperatuursed- aeglane kivistumine, vajab aktivaatorit 6) Madalatemperatuurse kipsi kasutuskohad *Kipsplaadid; krohvisegud; seinaplaadid; keraamika tööstus; meditsiin 7) Vesiklaas- Erinevad vees lahustuvad naatrium- või kaaliumsilikaadid Saadakse- jahvatatud kvartsliiva ja kaltsineeritud sooda kokku sulatamisel erinevas vahekorras Kasutus- krohv- ja betoonpindade tihendamine, silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni valmistamiseks, puidu tulekindluse tõstmine 8) Tsemendi lähtematerjalid kuival ja märjal meetodil Kuival meetodil- lubimergel Märg meetod- kahe tooraine puhul 9) Tsemendi tootmine *Tooraine kaevandamine- segu ettevalmistamine- toorsegu põletamine- klinkri ja kipsi jahvatamine- tsemendi ladustamine ja pakkimine.
maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. 9 6.MAAVARAD Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja; veel leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi. 10 LISAD Lisa1. Austria kaart. 11 KASUTATUD KIRJANDUS http://www2.ebs.ee/statistika2006/RW01.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/austria.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskeuroopa.htm http://tiitreisid.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=31&id=27 http://www.zone.ee/seix2/austria.doc https://www.cia
proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?
osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas. Seetõttu ongi kasutusel 2-kihilised filtrid. Põhjuseks, miks jämedateralisem materjal asub ülevalpool peenemateralisest liivast on see, et ülemise kihi tihedus on väiksem kui alumisel. Seetõttu kihid ei segune. Enamkasutatav söefilter on antratsiidist, mis asub kvartsliiva peal. Kahekihiline filter on väga efektiivne filtri tüüp kiireks filtreerimiseks. 2.3. Filtreerimisprotsess Üldiselt kasutatakse eeltöötluse läbiviimiseks filtreerimist, samuti ka aeratsiooni ning toorvee neutraliseerimist, kui see on vajalik. Olenevalt vee raua , mangaani ja ammooniumi sisaldusest võib eeltöötlus piirduda ainult filtreerimisega, kui väljasadenevate ühendite hulk
kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?
(CH2)n I ...CH2 CH (OH) CH2 N CH2 CH (OH) CH2 - .... (Ristseotud epoksüvaik) Epoksüplastid Epoksüvaiku ja kõvendit sisaldavad termoreaktiivse segu kõvastamisel saadud plastmassid. Epoksüplastid võivad sisaldada lisandeid (plastifikaatorit, värvainet) ja armeerivaid materjale (nt. klaasplastid klaasriiet või kiudu), pulbrilist täiteainet (nt. kvartsliiva) või gaasi (vahtplastid). Epoksüplaste valmistatakse peamiselt valades, pressides või vormides. Seejuures ei teki lenduvaid aineid ja mahu vähenemine kõvastumisel on väike (0,2 2 %). Epoksüplaste kasutatakse elektri-, soojus- ja heliisoleermaterjalina ning hermetiseeriva täitematerjalina, masinaosade ja vaumudelite, monoliitsete põrandate ja teekatete valmistamiseks ning remonditöödel. Epoksüplaste iseloomustab: *Suur kõvadus ja tugevus *Hea adhesioon enamiku materjalidega
üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.6 1.1 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest, varaseimad klaasileiud - Egiptusest pärit klaashelmed – arvatakse olevat valmistatud umbes 2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldaseimaks 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas 3 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 4 http://www
lagunevad veega immutamisel s.o. kpehm < 0,8 ei saa kasutada veega läbiimbuvates konstruktsioonides. Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse silikaattelliseid?
D+H Looduslik S: 4 isotoobi segu,massiarvudega 32 (üle 95%), 33, 34 (üle 4%), 36 Tihedus. = m/V Oksiidide omadused ja reaktsioonid X kl õpik I osa lk. 64 71 Happelised mittemetallide oksiidid ( ei ole N 2O, NO, CO) ja metalli o.a. kõrge Happeline oksiid + leelis CO2 tõestusreaktsioon ( lubkjavette Ca(OH)2 moodustub valge sade CaCO3 CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O SO2 SiO2 peamine kvartsliiva koostisosa, ei reageeri veega CrO3 + H2O H2CrO4 kroomhape 2CrO3 + H 2O H 2Cr 2O7 dikroomhape Aluselised CaO põletatud ehk kustutamata lubi ,sest saadakse lubjakivi põletamisel lubjaahjudes ( 10000C) CaCO3 CaO+ CO2 Lubja kustutamine CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjavesi CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO)3 Kõrgahjus reageerib CaO liivaga CaO + SiO2 CaSiO3 Fe2O3 punane ja pruun rauamaak Fe3O4 magnetiit, must rauamaak Neutraalsed
Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine
tuli 34,93 N/mm² ja immutatud kivil 31,70 N/mm². Mõlemad survetugevused kuuluvad survetugevuse klassi 30-35. Pehmendustegur on immutatud ja kuivade kehade keskmise survetugevuse suhe. Pehmendustegur tuli 0.91. 7 7. KÜSIMUSED 1. Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2. Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000 oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni 3. Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4. Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib
kristalltooted. Esineb nii värvitut kui värvilist klaasi, matti ja läbipaistvat klaasi. Klaas on vastupidav, õhuline, valgust läbilaskev, omapärane oma kuju ja vormi poolest. Kuna klaas on väga mitmekülgne ja huvitav materjal, siis annab see erinevat inspiratsiooni disaineritele , kuidas klaasi kasutada. Praegusel ajal räägitakse palju klaasi taaskasutusest. Siit tulenevadki ideed ja mõtted, kuidas klaasi taas kasutada. Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet – soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk
tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse.8 Sügavhaud on Põrguhauast väiksem, läbimõõt 50 m ja sügavus 4,5 m. Kraatreid põhjustanud meteoriite pole siiani suudetud kindlaks määrata, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde aga -tolmu. Piusa koopad Piusa koobastiku looduskaitseala asub Põlvamaal Orava vallas. Sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama 1922. aastal, seega on Piusa koopad inimtekkelised. Koobastes paljanduvad Devoni ajastu Sventoi lademe liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel 7 http://www.hot.ee/kaja56/, huvitavad kohad 8 http://www.ut.ee/BGGM/ vaatamis/ilumetsa.html 8 rutiili ja ilmeniiti.9 Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud
koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes ruumides, savitellised, millest ehitatakse ahjusid, klinkertellised- mida kasutatakse välisfassaadis 6.1 Keemiline koostis · Toorsavi (põletamata) kui ehitusmaterjal massiivsavi, krohvid, värvid · Põletatud savi ehk keraamika - savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooted · Tooraine sideainetele (tsemendile) · Tavalises tellisesavis 50-60% kvartsliiva (SiO2) ja tolmu. · Rasvased savid <40% tolmu ja kvartsliiva; · Lahjad savid >40% tolmu ja kvartsliiva · Värvus sõltub Fe2O3 sisaldusest Rauaühendid on nn. sulandajad, mis vähendavad sulamistemperatuuri. Püriit põhjustab musti plekke pinnal. · Mida lahjem on savi (SiO2 sisaldus suur), seda: halvemini vormitav, paremini on ta kuivatatav st. väiksemad mahu muutused kuivatamisel, vähem lisandeid vajab, madalam on vajalik põletustemperatuur.
Lihtainena kasutatakse räni pooljuhtmaterjalina. Nüüdistehnika kasutab puhast räni, sellest tehakse transistore, termistore, dioode ja fotoelemente. Ränielementidest päikesepatareis muundatakse päikeseenergia vahetlt elektrienergiaks. Sulamikomponendina suurendab räni metallide tugevust ja korrosioonikindlust. Räniorgaanilisi ühendeid kasutatakse kuumakindlate määrdeainetena, räniorgaanikast plastid ning kautsukid on kuuma-ja kemikaalikindlad materjalid. (11) Kvartsliiva sulatamisel saadakse kvartsklaas, mis erineb tavalise klaasi omadustest. Kvartsklaasil on väga väike soojuspaisumistegur. Hõõgkuuma kvartsklaaseset võib asetada külma vette, ilma , et klaas puruneks. Kvartsklaas laseb läbi ultravioletkiirgust, sellepärast saab läbi selle päevituda ja selles tehakse kvartslampe solaariumi tarbeks. (11) Tähtsaks räniühendi tooteks on klaas, mille lähteaineteks on puhas klaasiliiv, sooda ja lubjakivi, mille kokkusulatamisel tekib sulaklaas. (11)
Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil
Täidis Kõrge lahutusvõimega torukaitse on täidetud keemiliselt ülipuhta kvartsliivaga. Liivatera läbimõõt on umbes 0,3 mm. Täiteaine juhib osa sularil eralduvast energiast kestale. Seetõttu on oluline, et toru oleks korralikult täidetud. Hästi täidetud toru on vajalik ka kaare kiireks kustutamiseks. Liiv jagab kaare osadeks ning takistab nende osade taasühinemist. Kaitsme tihedaks täitmiseks kasutatakse vibratsiooni. Vajadusel lisatakse vibratsiooniga tekitatud tühimikku kvartsliiva juurde. Toru on suletud otsplaadiga. Paigaldus Sulavkaitsme paigaldamiseks alusele kasutatakse erilist kaitsmepaigaldit (joonis 5.11). See on valmistatud plastist ning selle ülesanne on kaitsta elektrikku juhul, kui paigaldamine toimub lühisele. Samal otstarbel kasutatakse rohkesti sulavkaitse-lülitit (joonis 5.12), kus lüliti käepidemes on pesad iga faasi kaitsmele. Kaitsme kontaktnoad on asendatud lüliti kontaktidega, mis katkestavad voolu kõigis faasides, kui kaitse eemaldada
Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. 4 Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga. Peale rasva eemaldamist paljud metallid hakkavad kohe korrodeeruma. Roostet ja korrosiooni eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga. Efektiivne on rooste ja korrosiooni eemaldamine liivajoaga. Kasutatakse 0,8…1,5 mm tera läbimõõduga kvartsliiva. Suurema läbimõõduga liivaosake riku pinnasileduse. Paljud ettevõtted kasutavad pindade puhastamisel haavlijuga. Haavlite läbimõõt 0,3…1,5 mm, õhurõhk 0,5…0,6 MPa. Haavliteks sobivad sõelutud metallipuru või valmistatud terashaavlid. Haavlid kogutakse kokku ja kasutatakse korduvalt. Haavlijoa düüs valmistatakse metallkeraamilisest sulamist. Puhastatud pindade passiveerimine on vajalik teha peale pindade puhastamist kui ei ole võimalik kohe kruntida.
erineva keemilise koostise ja struktuuriga ainekihte (vt nt “Isepesev klaas”). Klaaside mikrodünaamika (vedelik – klaas üleminek, klaaside madalatemperatuursed omadused) on ühed tänapäeva kondensaine füüsika aktuaalsetest probleemidest. (Materjalimaailm) 2.1.3 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. 7 Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest, varaseimad klaasileiud - Egiptusest pärit klaashelmed – arvatakse olevat valmistatud umbes 2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldasemaiks arheoloogiliseks klaasileiuks Eestist on Tartust 1987. a. leitud emailimaalingutega klaaspeeker oletatava valmistamiskohaga Veneetsias.
sõlmede isoleerimiseks on hulgaliselt tooteid. Näiteks: Knauf Insulation toodab klaasvilla, mis on keemiliselt neutraalne ja mittehügroskoopne, vastupidav nii närilistele kui putukatele, ei sisalda ohtlikke, lenduvaid ega kantserogeenseid aineid, ei soodusta hallituse ega bakterite teket ja levikut. Klaasvilla peamiseks tooraineks on 80% ulatuseks taaskasutatav klaas, kvartsliiva, sooda, dolomiit jne. Klaasvill valmib sulaklaasi juhtimise teel kiiresti pöörlevasse trumlisse, kust väljuvad peened klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasijoad veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiude koos hoidmiseks lisatakse sideainet. Nii klaas- kui kivivillakiudusid hoiab koos sama sideaine (formal-dehüüdvaigud), mis püsib tempe-ratuurini 200 kraadi ning temperatuuril 250 kraadi võib juba lenduda.
Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal, looduskaitseala moodustati 1999. aastal. Kaitseala pindala on 46 hektarit ja siin leidub sobilikke elupaiku lisaks nahkhiirtele ka mitmetele teistele haruldastele loomaliikidele- siin elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Ehituselt on tegu ristuvate ning paralleelsete koridoride süsteemiga, mille käike eraldavad lae toestuseks jäetud liivakivist sambad. Siinse hea klaasiliiva leiukoha avastas 1920. aastal geoloog Hendrik Bekker. Heledat Sventoi lademe Gauja kihistu liivakivi hakati kaevendama 1922. aastal, tööstuslikult 1924. aastal Mõrsjamäest. Esialgu tehti seda maa- alustes käikudes ehk stollides, liiv veeti välja vagonettidega. Allmaakaevandus suleti 1966.
toonesepp(kuivas puidus), laevaoherdi(vees). · Putukad kannavad... · Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimad omadusi, kasutatakse: · Ehituslikke või keemilisi vahendeid. · Savikateks materjalideks , mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad · Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet:kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht vähendab kuivamisel ja põletamisel vähe · Tihti kui soovitakse saada suuremad poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE koosneb alljärgnevatest protsessidest: · -toormaterjali kaevandamine
Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda soovimatutest värvustest.Valmistades klaasi lisatakse liivale kaks komponenti juurde. Üks nendest soda või potas 4 ja teine on lubjakivi. Sooda näiteks muudab klaasi lahustuvaks. Lubjakivi muudab vastupidi lahustamatuks.[2] Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise (tektiidid) Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. 5 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama
savi algolek taastatav,. Põletamisel moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav . Ka erineb keraamika mineraloogiline koostis lähtematerjali, savi, koostisest 3.1.1.Savide kui tooraine omadused Saviks nimetatakse peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest. Savisid, mis sisaldavad <40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse rasvasteks savideks. Savisid, mis sisaldavad >40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse lahjadeks savideks. Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi leiduvus savides põhjustab toodete purunemist. · Keemiline koostis · Savide granulomeetriline (terastiku) koostist iseloomustatakse tema osiste terastiku jaotusega (nimetatakse ka disperssuseks): saviosa <0,005 mm tolm 0,005....0,1mm liiv > 0,14 < 5,0mm > 5 on kruus · Savide üheks oluliseks omaduseks tootmise seisukohalt on nende plastsus
kips jt. Fosfaati leidub Glameed'i piirkonna ida Traif Town'is, reserve hinnanguliselt 213000000 tonni ja kontsentratsioon 21 protsenti fosfor oksiidi. On alust loota, et toodetakse kontsentreeritud fosfaadi on 4,5 miljonit tonni aastas. Boksiidimaaki leidub Zubairah piirkonnas East of Tere, reserve hinnanguliselt umbes 173,000,000 tonni. Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv -
soojuserijuhtivus K Tulepüsivus minut REI 60 REI REI REI REI EI 60 EI 60 EI 60 45/60 60/18 120/2 120/24 0 40 0 5 Materjalid ja nende üldised nõuded müüritöödele Kivid ja plokid valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideainena kasutatakse portlanttsementi. Kasutatakse kvartsliiva terajämedusega 2 mm. Liivakoosseis vastab Columbia Machine Inc. tehnoloogia sõelkõveratele. Täitematerjalidena kasutatakse ka graniitkillustikku. Täisplokkide ja soliidkivide keskmine 28 päevane survetugevus on f= 25 MPa. Õõnesplokkide keskmine 28 päevane survetugevus neto ristlõikepinnale on f= 18 MPa. Kivid on struktuurilt lahtiste pooridega ja nad imavad vett suhteliselt kiiresti. Maksimaalne veeimavus on 8%.
Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine
massi. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali savi koostisest. Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väikesema tihedusega tooteid ka
temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. > Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadkeraamiks, drenaazi ja kanalisiatsioonitorud, seinakatteplaadid. > Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkertellis. > Tavaline tellissavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põlemisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: > tootmismaterjali kaevandamine > massi ettevalmistamine > töötlemine ja toortoodete vormimine > toortoodete kuivatamine > toortoodete põlemine > toodete jahutamine > toodete sorteerimine ja säilitamine Harilik tellis
vormilahutuspindades. Eeliseks on vormi lihtsus, kuid suur materjali kulu ja halvad kristaliseerumise tingimused. Valukanalite korrus süsteemi - kasutatakse suure massi ja õhukese seintega valandite jaoks. Puuduseks on suur metalli kulu ja keerukus. Vormi materjaliks kasutatakse liiva, savi ja abimaterjale: 1. Peamine liiv mida kasutatakse on kvartsliiv (Si2O) sulamistemperatuuriga 1713°C. Kuid kasutatakse ka tsirkoonliiva ja kromiitliiva. a. Kvartsliiva puuduseks on polümorfism (temperatuuril 573°C tihedus suureneb 2,4% ja põhjustab sisepingeid mis tingib terade lagunemise). b. Tsirkoonliiva (ZrO2SiO2), sulamistemperatuuriga 2000°C c. Kromiitliiva (Fe2O-Cr2O3), sulamistemperatuuriga 1850°C 2. Vormisavi kasutatakse liivasidumiseks mis tugevdab ja annab plastsust liivale, puuduseks halvendab gaasiläbilaskvust, järeleandavust ja väljalöödavust. 3
annaabi.ee 
