aastast, laiemalt tulid kasutusele 1970.aastatel Elektritoitega kell Mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse alusel Kvartskellade võnkesagedus on 32 768 Hz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kvartskelladeks nimetatakse peamiselt osutitega elektromehaanilisi (käe)kellasid Kvartskella käiguviga on harilikult väiksem kui üks sekund ööpäevas Osutitega kvartskellades kasutatakse peamiselt samm-mootorit Samm-mootori ankur annab pöörlemise edasi hammasrataste süsteemi kaudu osutitele. Magnetsüdamiku silindrilises avas paikneb ankur Mootori pöörlemisvõime seisukohast on määrava tähtsusega staatoris olevad nuudid (õnarad) TÄNAN KUULAMAST!
saamiseks ühe oma sõbraga. Sõbra nimi oli Pierre Curie. Pierre oli 35- aastate ja töötas Pariisis Ecole de Physique et de Chimie's. Tema ostis Mariele väikese tööruumi. Pierre oli suurepärane teadlane. Ta oli leiutanud paljud kasulikke riistu ja oli asjatundja magnetismi alal. Koos venna Jacques'iga oli ta uurinud kvartsikristalle ning elektrinähtusi. Järgmisel sajandil viis see uurimissuund näiteks kvartskella ja mikrofoni leiutamiseni. Päraste ebaõnnestunud romaani Kazimierz Zorawskiga polnud Mariele pähegi tulnud, et ta võiks uuesti armuda. Pierre'i ainus amastus oli surnud. Marie ja Pierre olid mõlemad jõudnud järeldusele, et armastus põhjustab ainult südamevalu ja et see on igatepidi üsna rumal. Ometi armusid need kaks inimest vastupidi oma veendumustele teineteisesse. Nad sobisid suurepäraselt - mõlemad olid intelligentsed ja mõtlesid ainult teadusest
saab kirjeldada kui lainet või kui osakest, kuid mitte mõlemat korraga. 1927 Werner Heisenberg arendab välja määramatusprintsiibi. 1927 Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi. 1928 Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt. 1928 Alexander Fleming avastab penitsiliini. 1928 Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. 1929 Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. 1929 Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. 1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. 1929 Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine. 1930 Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika keskme 200 000 000 aastaga. 1930 Dirac ennustab positroni olemasolu.
Suur samm kellade täpsuses oli Galilei töödel pendli uurimise alal, kui leiti seos pendli pikkuse ja võnkeperioodi vahel. Siis sai juba täpsemalt fikseerida sekundi pikkust. Hiljem hakati kasutama pommide asemel vedrusid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Elektrikella energia saadakse patareist, mis paneb tööle kaks elektromagnetit, mis nende vahel asuvat ankrut kordamööda külge tõmbavad. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Kvartskella energia saadakse elektroonsest generaatorist, mis käivitab elektrimootori. Generaatori sagedust aitab püsivana hoida generaatori poolt võnkuma pandud kvartskristall, sest kvartskristalli omavõnkesagedus on väga püsiv, ega olene oluliselt sundiva jõu sageduse muutustest. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta.
annaabi.ee 
