Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate
Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste juuresolekl pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle ... · Enamus moondekivimeid tekib 10..30 km sügavusel, kus on kõrged rõgud ja temp. · Kontaktmetamorfism · Dünamometamorfism · ... · Liivakivid .... kvartsiidid · Lubjakivid ... marmor · Gneisid · Migmatiidid · Kildaline struktuur
Graniiti võib julgelt kasutada välisfassaadiplaatidena, samuti trepiastmeteks, põrandaplaatide ja köögi töötasapinnana. Poleeritud, lihvitud, põletatud, harjatud või antiikse pinnaga graniidi kasutuskohad: *sise-ja välisseinad; *põrandad; *aiateed; *trepid; *aiad jne. *monumendid; *fassaadid; Kaljukivi(kvartsiit) Moondekivim kvartsiit on tekkinud liivakivist või ränikivist, mis on moondefaasi ajal kuumenenud ja rekristalliseerunud. Paljundunud kvartsiidid,mida tavaliselt leidub kõrgmägedes ja mäeahelikes, on vastupidavad murenemise suhtes. Liivakivist tekkinud kvartsiidis on tolmulaadseid osakesi, mis võivad näidata esialgse struktuuri piirjooni. Mittepuhtast liivakivist kaljukivi(mis sisaldab vilgu-või päevakivi) võib sulanduda teistesse moondekivimitesse, nagu näiteks kristallkiltkivi või gneiss. Kvartsiidis, mis on moodustunud mäe deformeerumise ajal, on märke moondesurvest
aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende hulka kuuluvad paerähk, kruus ja veerised. Põhimõtteliselt võib jämepurdpinnaseid lugeda headeks ehitusalusteks. Liivapinnased on samuti kivimite murenemise produkt, kuid siin on üle 50% pinnase osakesi läbimõõduga alla 2 mm. Liivapinnase omadustest tähtsaimad on lõimis, tihedus ja veesisaldus
ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus. Akumulatsioon, settimine. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Diageneesi käigus kujunevad pehmetest pudedatest setest settekivimid. Toimub osakeste liikumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak, Mineraalide ümberkristalliseerumine.
koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus). Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv
tugevusega), dolomiidid (voodrimaterjalina, müürikivina, killustikuna ja sideainete tootmiseks), magnesiidid (kasut. tulekindlate materjalide ja sideainete tootmiseks). Orgaanilised: olulisimad on lubjakivid (merevees elanud loomade ja taimede lubjastunud setted). Valmistatakse ehituskive, kasut. täitematerjalina teedeehituses, betoonis, kivisegudes, mineraalsete sideainete toorainena. Moondekivimid: kujunenud tard- või settekivimitest keemiliste mõjutuste tõttu (marmorid, kvartsiidid, savikildad). Kivimineraalid: ·Omadused värvus oleneb keemilisest koostisest, läige (klaasja-, pärlmutri, rasva- ja sarvjaläikelised ning tuhmid e. matid), kõvadus (Moshi skaala järgi), lõhenemispind (teatud suunas õhukesed tasaparalleelsed plaadid / mitteparalleelsed tasapinnad / lõhenemispinnad pole selgelt eristatavad / lõhenemispinnad puuduvad) ·Koostis silikaadid (kvarts, ränidioksiid: kõige enam maakoores esinev mineraal,
märgades on poorid kas osaliselt või täielikult veega täidetud. Poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhet nimetatakse pinnase niiskuseks ja väljendatakse protsentides. Vähe niiske vesi on täitnud 50% pooride mahust; niiske 50%..80%; veega küllastunud 80%. Ehitusalusteks kasutatavad pinnased liigitatakse kalju-, poolkalju-, liiv-, savi- ja täitepinnasteks. Kaljupinnastes on mineraalosakesed omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Siia kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid jne. Koormuse all need ei deformeeru praktiliselt üldse (vähesel määral). Neid iseloomustab suur tugevus ja need on parimateks ehitusalusteks. Poolkaljupinnased on tihedad massiivid mergel, tihe savi, kips, kipsliivakivi jne, mille tugevus veega küllastunud olekus on alla 50 kG/cm². Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemise saadusi, mille terade Ø on üle 2mm. Siia kuuluvad kruus- ja klibupinnased. Pinnas loetakse kruusaseks, kui osakeste Ø on 2..10mm ja
.....................................................................11 2 Aluskord Aluskord on platvormide alumine, enamasti tugevasti kurdunud kivimeist koosnev ja väga sügavale ulatuv struktuurikorrus. Eesti aluskord koosneb 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumi ajast tekkinud kristallsetest tard- ja moondekivimitest, näiteks gneis, kvartsiidid ja kildad, esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Põhja-Eestis lasub aluskord ligi 100 m sügavusel. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Aluskord tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.1 Joonis 1. Eesti läbilõige 1 Tartu Ülikooli Geograafia instituut 1997-2000. ,,Eesti Geograafia CD" file://elvag/Lugemik/geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html)
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse aluskorra koosseisu.
Esinevad tavaliselt teistes settekivimite mõne sentimeetri kuni mõni meetri paksuste vahekihtidena. Eestis õpiti põlevkivi tundma Kukruse ümbruses, mille järgi meie põlevkivi nimetatakse kukersiidiks. Välisilmelt on kukersiit kakaopruun, kerge, pehme, hõlpsasti kihtideks lõhenev kivi. Põlevat ainet leidub kukersiidis keskmiselt 50%, kuna ülejäänud koosneb peamiselt karbonaatidest. Orgaanilise aine allikaks on põlevkivis mikroskoopilised vetikad. KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele. Kuulsamaks on Soksa (Karjalas, Onega järve ääres) kvartsiit, mis on hinnatav tumepunase värvuse tõttu. LUBJAKIVI Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates veekogudes. Suuremalt jaolt koosnevad nad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Lisanditena võivad esineda terrigeenne materjal, dolomiit, kips, glaukoniit, opaal, kvarts, savimineraalid jne
õhukeste kildudena süttivaid kivimeid. Esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste vahekihtidena. Nim. ka kukersiidiks, mis välisilmelt kakaopruun, kerge, pehme, kergesti kihtideks lõhenev kivi. Metamorfsed kivimid Marmorid on laialt levinud metamorfiidid. Koosnevad kas kaltsiididest või ka dolimiidist – on tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel, on kõvad ja vastupidavad murenemisele. Savikildad kujutavad endast savikate kivimite metamorfismi esimest setet. Selge kildalise ehitusega, vees ei ligune.
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki.
Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Eesineb ka tardkivimeid graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal).
materjalide 2.2.3. Organogeensed setted Olulisimad on lubjakivid, mille põhiline koostisosa on loomse ja taimse päritoluga CaCO3. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive (viimistlusplaadid jms.) ja suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina , teedeehituses 2.3.Moondekivimid Moonde e. metamorfsed on kujunenud tard- või settekivimitest keemiliste mõjutuste tõttu. Ehituses kasutatakse: marmorid, kvartsiidid, savikildad. 2.4. Kivimineraalid 2.4.1.Omadused Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest. iseloomustavad järgmised tunnused: Värvus,Läige. Pinnakõvadus Lõhenemispind. 2.4.2.Mineraalide koostis 2.4.2.1.Silikaadid Kvarts. Ränidioksiid. SiO2 Alumosilikaadid 2.4.2.4.Magneesiumi ja rauda sisaldavad mineraalid. Magnesiaal - raudasisaldavatest mineraalidest on tuntud pürokseenid: 2.4.2.3.Alumiiniumoksiidi sisaldavad mineraalid 2.4.2.5.Vulkaaniline klaas 2.5
Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Piiri kujunemine nende riikidega on toimunud läbi pika ajaloo. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes
Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Põhja pool olev Fennoskandia kilbiala, kus asub ka Soome, on aguaegkonna lõpust olnud enamasti maismaa. Seepärast puuduvad siin pealiskorra kivimid ning aluskord paljandub otse maapinnal või on kaetud pinnakattega. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes 20 m sügavuseni, ulatub aluskord üksikutes kohtades Hiiumaal. Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas 650- 350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud
II struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja aluspõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine, v.a. pinnakate. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil Balti kilbi nõlval ALUSKORD Öeldakse ka kristalliine aluskord. Põhja-Eestis 100-150 m maapinnast, Lõuna-Eestis 500 m maapinnast. Aluskorra kivimeid Eestis kuskil maapinnal ei paljandu. Neid saab näha ainult puuraukudes. Valitsevad kivimid on graniidid, gneissid ja kvartsiidid. Aluskorra peal on kuni 15 m paksune murenemiskoori. Aluskorraga seotud maavarad: Jõhvi piirkond-magnetiit Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. VEND ja KAMBRIUM Paks savide ja liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 150 m. (Saaremaal). Paljanduvad põhja-Eestis (paremini kambrium, vend ainult saartel) klindi alumises osas
Osad elemendid kanduvad välja, teised juurde. Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli väljavenitatud või lehtjas kuju ning orienteeritud asend, mis annab kivmile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse. Eriti selgelt väljendub see mitmesugustes kiltades ja gneissides, mõnikord ka amfiboliitides. Olulisemateks moondekivimiteks on savikildad, fülliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad, amfiboliidid, marmorid, kvartsiidid, gneisid. Moondekivimid, mis on osaliselt ülessulanud, on tuntud migmatiitidena. Migmatiidid on kõrvuti gneissidega ulatuslikult levinud Lõuna-Soome aluskorras, kust nad on kantud mandrijää poolt ka meie alale. 3) SETTEKIVIMID kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette (lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.).
Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine;
annaabi.ee 
