Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Tänaseni on piirkonnas
arvukalt miniatuursete elamutega idüllilist äärelinna meeleolu pakkuvaid tänavaid, kus
väikeste elamute vahelt aeg-ajalt kadakasakslikult edevad (Lubja 35 nt) või ootamatult
väljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad. Ka Rääma piirkonnas hoonestati
enne I MS põhiliselt Tallinna maantee äärsed ja jõe lähedased alad. 20. sajandi teisest
kümnendist pärineval Pärnu linna plaanil on maha märgitud hulk regulaarseid kvartaliteid
koos tänavavõrgustikuga, reaalne ehitustegevus (sh tänavad) aga Rääma ojast
kaugemale ei ulatanud, v.a jõeäärne ala, kuhu rajati osa praegusest Rääma (tollal
Ravassaare) tänavast. 20. sajandi alguse Räämat on pikemalt kirjeldanud Elss Järvi oma
mälestusteraamatus: „Räämal elasid töölised, kes endale liivaluidete vahele väikesed
majauberikud olid soetanud. Enamasti kaks tuba ja köök, loomalaut kõrval. Peeti lehma,
lammast ja siga
annaabi.ee 
