00 (=(22/22)-1) 17.33(=(22+22+8)/3) II kvartal 17 -5 (17-22) -0.23 (=(17/22)-1) 20.33(=(17+22+22)/3) III kvartal 9 -8 (=9-17) -0.47 (=(9/17)-1) 16.00(=(9+17+22)/3) IV kvartal 24 15 (=24-9) 1.67 (=(24/9)-1) 16.67(=(24+9+17)/3) Sisuline tähendus: Absoluutne aheljuurdekasv: -5 näitab, et 2009. aasta teises kvartalis võrreldes sama aasta esimese kvartaliga langes külastanute arv 5 inimese võrra. 2009. aasta kolmandas kvartalis võrreldes sama aasta teise kvartaliga vähenes külastanute arv 7 inimese võrra jne. Aheljuurdekasvutempo: 2009. aasta teises kvartalis langes külastanute arv 25% võrreldes sama aasta esimese kvartaliga. 2009. aasta kolmandas kvartalis langes külastanute arv 47% võrreldes sama aasta teise kvartaliga jne. Tunnikontroll III (maksimaalne punktide arv 2,5 p)
seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000). II kvartalis kasvas töötute arv 92 000-ni, kellest ligi kaks kolmandikku olid mehed. Ka varasematel aastatel on töötuid mehi olnud rohkem kui töötuid naisi, kuid tänavu on meeste töötus eriti kiiresti kasvanud. II kvartalis oli meeste töötuse määr 16,9%, mis ületab seni suurima tööpuudusega 2000. aasta taseme. Naiste töötuse määr oli II kvartalis 10%.
Nõuded kahanesid peamiselt keskpanga sularaha ja hoiuste arvel. Samalajal suurenesid muude sektorite kaubakrediidinõuded ning krediidiasutuste sularaha- ja hoiusenõuded. Kohustused vähenesid valdavalt krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustuste kahanemise ehk saadud laenude tagasimaksmine tagajärjel, kaubakrediidikohustused aga suurenesid. Eesti koguvälisvõlg ehk kõikide majandussektorite välisvõlg kokku vähenes kvartaliga 1,4% ja oli kvartali lõpus 16,3 mld eurot ehk 9% suurem kui nelja viimase kvartali SKP. Kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartali jooksul 25 mln euro võrra. Kaheksa kvartalit järjest kestnud jooksevkonto ülejääk muutus 2011. aasta I kvartalis puudujäägiks, mis moodustas 63 mln eurot ehk 1,7% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkuse kasv, mis väljendus netotulu väljavoolu järsus suurenemises
muutma. Näitaja 2016 aasta II kvartal Töötuse määr 6,5% Tööhõive määr 66,9% Tööjõus osalemise määr 71,5% Allikas: Eesti Statistikaamet. “Tööealise elanikkonna aktiivsus tööturul kasvas”. 12. august 2016 - pressiteade nr 93. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta II kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000. Suurima panuse tööhõive määra tõusu andsid vanemaealised (50–74-aastased). Kui 2015. aasta II kvartalis oli vanemaealiste tööhõive määr 54%, siis 2016. aasta II kvartalis 57,9%. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv ligi 20 000 inimese võrra ning oli 2016
Läti sisseveo partnerid on : Saksamaa 16.1%, Venemaa 14.4%, Leedu 7.6%, Soome 6.5%, Rootsi 5.6%, Eesti 5.1%, Itaalia 4.2%, Poola 4%. Väljaveo artiklid on puit ja puidu produktid, masinad ja seadmed, metallid,tekstiil, toiduained. Expordi partnerid on Inglismaa 22.1%, Saksamaa 9.9%, USA 8.2%, Rootsi 7.3%, Prantsusmaa 6.6%, Leedu 6.4%, Eesti 5.2%, Taani 4.2%, Venemaa 4.1% . KESKMISED PALGAD: Läti keskmine palk oli 2007. aasta II kvartalis 8741kr kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). Eesti keskmine palk oli 2007. aasta II kvartalis11 550kr (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 21,2%). Soome keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 39 535 Eesti krooni.
-11. kohta Euroopa liidu riikide töötuse võrdluses. Töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus e tööjõus Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus Need kaks erinevad/sõltuvad vanuse rühmades, hariduse tasemest, elupaigast 15. november 2007 Tänavu III kvartalis kahanes töötuse määr 4,2 protsendini, kõige raskem on vaba tööjõudu leida Põhja-Eestis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades. Märkimisväärseim on Põhja-Eesti, kus töötuse määr langes rekordiliselt madalale (2,7%). Eesti keskmisest madalam oli töötuse määr jätkuvalt ka Lääne-Eestis (3,9%). Reklaam Suurima tööpuudusega piirkonnas Kirde-Eestis vähenes töötuse määr 7,8%-ni. Kesk-Eestis oli töötuse määr 4,8% ja Lõuna-Eestis 4,6%. 2007. aasta III kvartalis oli 1574-aastasi tööga
Peale nende on Eesti maavaradeks:savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid(lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Majandus harud Eesti on kõrge sissetulekuga turumajandus riik. 2007. aastal toodeti 11,46 Miljardit kWh elektrienergiat.2008. Aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat.Maailmas ainulaadselt põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). Eesti tööjõud jaguneb: Põllumajandus-2,7% Tööstus-26,3% Teenindus-74,5% Välismajandus sidemed Eesti tähtsaimad kaubandus partnerid on Soome rootsi ja Saksamaa.
o. 24 tehingu võrra) ning 2012 aastaga võrreldes 5,9% (s.o. 41 tehingu võrra). Narva 2015 aasta kohta saab öelda, et teises kvartalis on toimunud tõus, mis on vastupidine viimase kolme aasta sama perioodi dünaamikat jälgides kus 2012-2104 aastatel on toimunud teises kvartalis alati langus. Tõus on aga nii väikene, et kahe kvartali tehingute arv kokku on aga siiski madalam võrreldes 2014 aastaga (langus 8,5%, so on 30 tehingut vähem), 2013 aasta kahe kvartaliga võrreldes 1 tehingu võrra väiksem, kuid 2012 aastaga võrreldes 7 tehingu võrra suurem. Eelpool nimetatud andmed kajastuvad Joonisel 1. 3 Tehingute arv 200 180 160 140 Jõhvi 120 Linear (Jõhvi)
muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4 hind 6,14 6,36 6,64 7,21 indeks 100 103,6 108,1 117,4 1. 2. 3. 4.
1.4.PIKAAJALISTE TÖÖTUTE VALMIDUS JA TAGASITULEMISE VÕIMALUSED. 2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal. Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli tänavu III kvartalis 36 000, neist 23 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvanud. Kui II kvartalis oli aasta
Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes Revalueerimine-valuuta väärtuse kasvamine teiste rahaühikute või kulla suhtes Indekseerimine-hindade korrigeerimine Riigieelarve-rahalised vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada (tasa,üle ja puudujäägis) (sissetulekud ja väljaminekud)
,,14 aasta suurim majanduslangus" Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti, viimati oli majanduslangus Eestis nii suur 1994. Aastal. Suurima panuse majanduslangusesse andsid minu arust eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palga kasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada kriisi.
kasvas...2011). Antud joonise pealt võib välja lugeda, et pikema perioodiga töötuid on rohkem. II kvartalis 2011 aastal oli töötuid 92 000 ja töötuse määr 13,3%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu I kvartalis oli 99 000, vähenes II kvartalis 7000 võrra. Töötuse määr oli II kvartalis 13,3%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, mil töötuse määr oli vastavalt 14,4% ja 18,6%. (II kvartalis töötus...2011) Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli II kvartalis 51 000, neist 29 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaline töötus II kvartalis vähenes, kuid väga pikaajaline töötus suurenes. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 31%-ni. Järgnevalt on joonisel
Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende vanemate kolleegidega. Töötava elanikkonna noorem põlvkond on sõlminud rohkem ajutisi töölepinguid, nagu tähtajalised lepingud ja töövahendusfirma ajutised lepingud. Enamik ELi liikmesriikidest registreeris ajutiste töötajate arvu suurenemise vanuserühmas 1524 eluaastat. (Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond) Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha. Samavõrra on vähenenud ka õpingute tõttu mitteaktiivsete noorte hulk. (Vabariigi valistsus) Enamik 1524-aastastest on 2011 aastal majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on
Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse). Majandus Keskmine palk Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8278 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%). [redigeeri] Transport Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed: * VilniuseKlaipda maantee * PanevzysiVilniuse maantee Religioon Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast. Ilus pilt
Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). Ülekaalus on toiduainetööstus. Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava suubus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja -paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, rebane, ilves, hunt ja teised. Moodustusid muutuvad mere-, jõe- ja
· Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita). · Ekspordihinnaindeks hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed) Teenused 69 Tööstus 31 sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja 8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja
Võlg = lühiajaline pangalaen + pikaajaline pangalaen/ EBITDA Võlg = 21 716 000 + 73 596 000 / 47 000 000 = 2,03 Finantsanalüüs Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvad tuntud kaubamärgid nagu Kaubamaja, Selver, Selveri Köök, Tartu Kaubamaja keskus, Viking Motors, KIA, ABC King, SHU, I.L.U, Viking Security. Tallina Kaubamaja Grupp 2016-2017. aasta analüüs: 2017. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 150,7 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, mil müügitulu oli 136,9 miljonit eurot, oli kasv 10,1%. Müügitulu kasvas kõigis Grupi osades. puhaskahjumiks kujunes 0,3 miljonit eurot, seda dividendide tulumaksu pärast. 2016 I kvartalis oli kahjumiks samal põhjusel 0,2 miljonit. Aasta algul näitas Grupi tulemuse paranemist nii müügitulu kui maksueelse kasumi poolel. Müügitulu kasvas kõigis osades, kuid varade maht 31. märtsil 2017 oli 381,6 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016
lähitulevikus muutustesse oma tööalases elus, viiendik loodavad paranemist ja vaid 10 protsenti kardab olukorra halvenemist. Sealjuures vaid Türgis kardetakse nii tööturu olukorra kui enda seisundi halvenemist, ülejäänud riikides usuvad kodanikud siiski stabiilsusesse. Mullu Euroopa Liidus tööhõive veel kasvas Euroopa statistikaameti esialgsetel andmetel langes mullu neljandas kvartalis tööhõive määr varasema kvartaliga võrreldes nii euroalal kui ka kogu Euroopa Liidus 0,3 protsenti. Euroopa liidus suurenes töötute arv 672 000 võrra. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga neljandas kvartalis töötus siiski ei suurenenud. Mullu kasvas tööhõive määr mõlemas tsoonis kokkuvõttes 0,8 protsenti, sest esimese kahe kvartali tööhõive kasv oli suurem kui järgmiste kvartalite langus. Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011 Vabariigi Valitsuse 9
Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes, mis näitab ,et Eestis tööjõupuudus suureneb paraku on Eestis suuremosa töötud kesk-või kutseharidusega ilma suurema kogemuseta inimesed. Suuremosa nendest on juba mitu aastat kodus istunud midagi tegemata ning on juba mitu korda töötud olnud. Ma usun, et kui ma ise istuks mitu aastat kodus mingit tööd tegemata siis hiljem enam tööle ei viitsiks küll minna . Ilmselt see ongi põhjus miks töötute arv väga kiiresti ei lange kuna keegi ei taha enam väikse
riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab
kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%) metallid (10%) toidukaubad (8%) tekstiilid (5%) keemiatooted
(26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).
hinnangul jääb see ligikaudu 2009. aasta keskele. Taastumist on takistamas peamiste sektorite kasvutempo oodatust kiirem ja ulatuslikum pidurdumine. Täiendavat ettevaatlikkust on sisendamas riigieelarvega toimuv, samuti kontaktid Eesti ettevõtetega, mis viitavad tuntavale jahenemisele mitmetes sektorites. Kui eelmisel aastal kasvas eluasemelaenude jääk esimese kvartaliga 5,9 miljardit krooni, siis tänavu 3 miljardit krooni. Seega on kolme kuuga laenatud eluaseme soetamiseks ligi poole vähem kui eelmisel aastal. Tegemist on päris kiire pöördega laenuaktiivsuses. Seda kõike on ilmestamas ka üldine kinnisvaratehingute statistika. Tarbimislaenude statistikat vaadates hakkab silma veelgi ulatuslikum aktiivsuse langus. Kui möödunud aasta esimese kvartali jooksul suurenes
Sel aastal on jaanuarist septembrini juhtunud rohkem liiklusõnnetusi kui ühelgi teisel viimase kümne aasta esimesel üheksal kuul. Tänavu kolme esimese kvartaliga on liiklusõnnetustes surma saanud 152 inimest (neist ainuüksi 31 augustis, mis teeb keskmiselt ühe hukkunu päevas) ning vigasaanuid on 2619 ehk pea kolmsada inimest kuus. Loomulikult on kurva statistikani viinud mitmed põhjused. Tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. Sama palju näidatakse näpuga liikluspolitsei vähesele (kuid viimasel ajal dramaatiliselt suurenenud)
põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi. Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5 km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA". Tegemist on 1924.a kaitse alla võetud 19 ha suuruse kvartaliga, kus kasvavas põlismetsas on keelatud igasugune inimese vahelesegamine metsaelu loomulikku käiku. Kõrgemad kuused Järvselja metsades on küündinud isegi 48 meetrini, mis on Baltimaade rekordiks. Võimsa mulje jätavad ka Järvselja männid, mis on kohati 40 m kõrgused.Eriline vaatamisväärsus on KUNINGAMÄND ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33m), vaid massiivse tüve ja sügavarõmelise korba poolest. Puutüve mahuks on arvestatud 11 tm
EMT eesmärgid: EMT üheks oluliseks märksõnaks on innovatsioon, reklaamikampaaniaga tahavad uudset lähenemist rakendada ka turunduse töös Tele2 eesmärgid: Tele2 kui hinnaliidri kuvandi kasvatamine tarbijate peas. Mõjukus EMT säilitas mobiilsideturul turuosa 47% lepinguliste klientide arv jäi möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 488 tuhande tasemele. Ettemaksega kaartide kasutajate arv kasvas võrreldes 2009.a. esimese kvartaliga 1 tuhande võrra, jäädes 279 tuhande tasemele. EMT mobiilse interneti kasutajate arv kasvas aastaga 11,6 tuhande võrra. Kokku hinnanguliselt 750 000 klienti Lisa EMT AS Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2011 Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja ITettevõte 2011 EMT AS tulemused 2010 (tuh kr/eur) Müügitulu 2 720 782/173 890 Müügitulu muutus +87,8% Puhaskasum 653 358/41 757 Puhaskasumi muutus +127,6% Omakapitali tootlikkus 71,2%
antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär inflatsiooni mõõteühikkeskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes. Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist6 tükki: Tarbijahinnaindeksindeks, mis iseloomustab Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutust, Tööstustoodangu tootjaindeksindeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, Ekspordihinnaindekshinnaindeks,mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut, Impordihinnaindekshinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.
Alates 1. jaanuarist2 011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9% ; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). SKP jaotumine sektoritesse (2009) : Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008) : Sektor Osakaal Põllumajandu 2,8% s
aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski. Pangaruppide turupõhine rahastamine Intressimäärade tõusu tagajärjel on Eestis tegutsevate pankade emapangagruppide tulu kahe viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda. Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide
Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007 juulis 9,5% ja augustis 10,1%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, majutuse ja kütte hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes (33,4%). Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava saabus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, ilves, rebane, hunt ja teised
Tulemustest (vt joonis 1) on näha, et iga aastaga on netokuupalk tõusnud keskmiselt umbes 53 euro võrra. Kõige väiksem oli tõus aastatel 2013-2014, kui keskmine netokuupalk tõusis 42 euro võrra. Kõige suurem netokuupalga tõus oli aastatel 2015-2016, kui keskmine netokuupalk tõusis 65 euro võrra. 2016. aasta palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad, mis tõusid 2015. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5%. [4] 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL TEGEVUSALA NETOKUUPALK NETOKUUPALK 2012 2016 Tegevusalade keskmine 706 924
seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport: Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%) metallid (10%) toidukaubad (8%) tekstiilid (5%) keemiatooted
juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
ni. Töötuse määr soo järgi, I kvartal 2003 I kvartal 2008 2008. aasta alguses vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus, sest uusi töötuid tuli juurde. Kui eelmise aasta alguses oli üle poole töötutest otsinud tööd aasta või kauem, siis tänavu I kvartalis vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus 38%-ni. I kvartalis oli 1574-aastasi tööga hõivatuid 657 000, töötuid 29 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused jt) 358 000. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 10 000 võrra rohkem. Tööhõive kasvas nii töötuse kui ka 8 mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. Sealjuures kasvas ainult hõivatud meeste arv, hõivatud naiste arv kahanes. Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad
aasta alguses. USA dollari kurss euro suhtes püsib endiselt madalal. Eesti majandust iseloomustas 2003. aastal maailmamajanduse olukorda arvestades kiire, ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon. 2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali
100 000 töötaja kohta on tööõnnetuste suhtarv mõnevõrra 2008. a kasvanud (618), 2007. a vaid 568. Kuna tööinspektsiooni eesmärk on tagada tõhus järelevalve võimalikult paljude erinevate ettevõtete üle, kasvas ka külastatud ettevõtete arv võrreldes 2007. aastaga 4% ehk 188 ettevõtte võrra. Tänavu teises kvartalis registreeriti Tööinspektsioonis 600 tööõnnetust, mis on 472 tööõnnetuse võrra vähem kui 2008. aasta teises kvartalis. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on registreeritud tööõnnetuste arv vähenenud 44%, sh raskete tööõnnetuste arv 49%. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 345 võrra ning raskeid tööõnnetusi 123 võrra vähem. Surmaga lõppes eelmisel kolmkuul kaks tööõnnetust, mis on kordades vähem kui kahel eelmisel aastal samal perioodil. Tööõnnetuste üldarv vähenes peaaegu kõigis tegevusvaldkondades, vaid tervishoius ja sotsiaalhoolduses jäi seis erandlikult samaks. Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga
2009. aasta tõi Eesti sadamatele kosutust Kui Eesti sadamaid mõjutasid viimasel paaril aastal rahvusvahelistele transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole. 2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele. Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni.
aastat, teatas riiklik statistikaamet ONS. Ühendkuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes eelmise aasta viimases kvartalis 1,5 protsenti, võrreldes 0,6protsendise langusega kolmandas kvartalis, vahendas BBC. 2008. aasta näitajate põhjal vähenes majandus 1,8 protsenti 2007. aastaga võrreldes. Majandust tabab ametlik langus, kui SKP jääb kahes järjestikuses kvartalis miinusesse. IV kvartalis näitas SKP eelnenud kvartaliga võrreldes suurimat langust pärast 1980. aastat. Kogu 2008. aasta majanduskasvuks tuli 0,7 protsenti, mis on kõige kehvem näitaja pärast 1992. aastat. Analüütikute prognooside järgi oodati 1,2protsendist langust kolmanda kvartaliga võrreldes ja 1,4protsendist kukkumist 2007. aasta viimase kvartaliga võrreldes. Prognoositust hullem olukord majanduses kukutas naelsterlingi 24 aasta madalaimale tasemele USA dollari suhtes 1,3612 USD/GBP.
Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon on seotud euroga. 1. jaanuaril 2011 võtab Eesti kasutusele euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat[12]. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat[12]. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 22,7% Teenindus 74,5%
("Eesti Päevaleht'' 25.05.2009) Raskes majandusolukorras oli riik sunnitud laenu võtma, mis tõi kaasa suuremaid kulutusi ja kasvatas riigi laenukoormust. Prantsusmaa välisvõlg -168% eelarvest, mis tähendab, et välisvõlg elaniku kohta oli 78 070 dollarit. Välisvõlg on valitsuse kohustuste mõõdupuu, mis näitab, kui palju valitsus peab lõpuks kaasatud kapitali eest koos intresssidega maksma. (CNBC 25.04.2009) Augustis suurenes sisemajanduse kogutoodang esimese kvartaliga 0,3%. Aasta arvestuses oli majandus 2,6% miinuses. Riik tuli lõpuks pärast nelja negatiivset kvartalit ohtlikust alast välja. Majanduse elavdamiseks mõeldud globaalsed meetmed suurendasid nõudlust Euroopa ekspordi järele, valitsuste abipaketid ja madalad intressimäärad mõjusid kasulikult sisetarbimisele. ("Eesti Päevaleht'' 14.08.2009) Sügisel teadvustas president Nicolas Sarkozy plaani kehtestada 2010. aastal maakera
Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata. Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas
elamumajandus, transport, telekommunikatsioon jmt) hindade reguleerimist, mida põhjendati sooviga mitte lubada nendes valdkondades tegutsevatel ettevõtetel kujundada monopoolseid hindu. Samal ajal siseturu hindade vabakslaskmisega liberaliseeriti Eestis ka väliskaubandus, mille tagajärg oli imporditud toorme ja energia hindade järsk tõus. Selle kõige tulemusena jõudsid hinnad 1992. a juuniks võrreldes eelmise aasta lõpuga kasvada 5,5 korda ning võrreldes 1990. a III kvartaliga 33 korda. Ühtlasi valitses kaubadefitsiit ja talongimajandus. Vabalt sai kaupu osta vaid nn kommerts- ja valuutapoodides, kus kauplemine toimus välisraha (tavaliselt Soome marga) alusel ning hinnad olid enamikule elanikest vastuvõetamatud. Hüperinflatsioon sundis Eesti juhte kiirustama rahareformi korraldamisega, et eemalduda rublatsoonist. Juunis 1992 asendati rubla krooniga ja sama aasta juulist detsembrini tõusid hinnad võrreldes juuniga 1,9 korda. Kui võrrelda protsente, siis
Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot). Ettevõtete ja organisatsioonide omaniku liigi järgi on palgakasv erasektoris olnud veidi kiirem kui avalikus sektoris. Välismaise omanikuga eraettevõtetes tõusis keskmine palk 2013. aasta teises kvartalis teistest enam (10%). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatas Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1% Keskmise brutopalga kasvu hindamisel peab arvestama, et tegemist ei ole põhipalgaga, vaid töötasuga, mis sisaldab tulemus- ja lisatasusid. Erinevate uuringute andmetel kasutab üle 70% tööandjatest lisatasude skeeme, mis seovad ettevõtete majandusnäitajad ja töötajate töötulemused tasudega. Igakuuliseid lisatasusid saavad sagedamini lihtsamate tööde tegijad, kus töötulemus on selgemini mõõdetav
välimüügipindadega, et tarbijatele aina lähemal olla. 4. FINANTSTULEMUSTE HINNANG 4.1 Premia Foodsi erinevad finantsnäitajad Joonis : Ärisegmentide ülevaade Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn Joonis : Võtmenäitajad bilansist Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn 4.2 Hinnang finantstulemustele Tabelitest ilmneb, et Premia suutis 2013 aasta kolme kvartaliga oluliselt kõigis kolmes segmendis müügitulu kasvatada. Kui turgusi ka veidi detailsemalt uurida, siis oli tegemist küllaltki laiapõhjalise kasvuga, mis põhines jäätise poolelt heal suveilmal, kuid ka hästi tehtud tööl. Müügitulu kasv oli viimaste aastate üks järsemaid ning antud tulemustega on suudetud investoritele veidigi rõõmu tuua. Miks? Sest kuigi ettevõtte brutorentaablus on jäätise ja
35 30 25 20 Eesti 15 Saksamaa 10 5 0 Joonis 5 Ühtlustatud töötuse määr %-des igakuised andmed (Eurostat) Eestis töötuse määr oli 2016. aasta 2. kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9% teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arve tõusis esmakordselt üle 700 000. Võrreldes 2015. aasta 2. kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta 2. kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000. Võrreldes ja vaadates Saksamaa andmetega on Saksamaal olnud suurem kõikumine kui Eestis. 11 3 SOTSIAALNE KESKKOND Sotsiaalses keskkonnas käsitletakse peamiselt elanikkonna vanust, haridustaset, laste
aastal 13% (nominaalpalk 20%) ning tootlikkus ainult 5,6%. Ehkki see lõhe on 2008. aasta jooksul tõenäoliselt vähenenud, on majanduslik surve koondamisteks väga suur. Mitmed odavale tööjõule orienteeritud tööstused ongi oma töötajaid koondanud või ettevõtte isegi sulgenud (näiteks Narva Kreenholm). Kui 2006. aastal oli töötuskassast kollektiivse koondamise puhul toetust saanud isikute arv 1595, siis 2007 oli see arv 2567 ning 2008. aastal esimese kolme kvartaliga oli nimetatud hüvitist saanud 3854 inimest. Eesti Panga prognoosi järgi jõuab töötus 2009. Aasta keskmise näitajana 7%-ni, negatiivsemate arengute korral võib töötus ka tõusta 910 protsendini. Seega võib prognoosida lähiaastatel majanduskonjunktuurist tingitud töötuse kasvu ja sellest tulenevalt muutub veelgi olulisemaks teemaks inimeste sotsiaalne kaitse, aktiivsete tööturupoliitika meetmete efektiivsus ning töötajate täienduskoolituse temaatika. Samas ei tohiks tööturg
Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. [14] Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. [15] Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). Eesti suurimad ekspordiartiklid on [14]: masinad ja seadmed (29%), puit ja paber (13%), metallid (10%), toidukaubad (8%), tekstiilid (5%), keemiatooted.
tarbimisaktiivsuse suurenemisega. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab Eesti majandus sellel aastal kaks protsenti, kasv kiireneb järgmisel aastal 2,4 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini. Majanduskasvu kiirenemist toetab eratarbimise kasv, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja vähenevast tööpuudusest. Statistikaameti andmetel kasvas 2014. aasta kolmandas kvartalis keskmine kuupalk 5 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes püsis brutopalga aastane kasvutempo samal tasemel, kuid tarbijahindade alanemise tõttu kiirenes palga ostujõu kasv 5,6 protsendini. Piirkond Rahvaarv Palgatöötaja keskmine brutotulu Valgjärve vald 1420 770,6 Otepää vald 3737 814,8
annaabi.ee 
