naaberasurkonnast. Selleks kogutakse kesksuvel või suve teisel poolel erinevatelt radadelt kokku 3 proovi soovitavalt pesast väljuvate sipelgate hulgast 100-200 sipelgat. Pesast väljujaid väldime juhuslikke saastekoldeid. Teades keskkonna ja sipelgaasurkonna varasemat saastefooni, piisab ainult asurkonna eri osadest valitud kolmest pesast väljujate hulgast kogutud sipelgate analüüsitulemustest, et hinnata kvantitiivselt saastekoormuse tõusu või langust. Varasemat metoodikat täiendati tallamiskoormuse mõju hindamisega puhma- ja rohurindele ning kuklaste aktiivsusele radadel . Määrati metsakuklaste liigiline koosseis seiratavates asurkondades. Tallamiskoormuse mõju metsakuklastele vaadeldi sipelgaradade aktiivsuse, radade arvu ja pesade elujõulisuse alusel ning tallamist hinnati taimestiku kahjustumise põhjal. Metsakuklaste pesade
x bl- tühiproovi keskmine s bl- tühiproovi standardhälve sageli võetakse avastamispiiriks sbl või 3x signaal- müra suhe AA-spektromeetrias on levinud meetod avastamispiiri leidmiseks- R(ulatus) kaarti koostamine, kus mõõdetakse 10-l erineval korral uuritava elemendi tühiproovi signaali ( tehes kaks paralleelkatset). 4.5 Määramispiir (ka kvantitseerimispiir), (LoQ) Madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud meetod võimaldab usaldusväärselt kvantitiivselt määrata. Alates sellest piirist on õigustatud kvantitiivse analüüsi tulemuse esitamine numbriliselt. Tavaliselt võetakse määramispiiriks 10 sbl või 10x signaal- müra suhe. Määramispiiri saab ka arvutada kasutades R-kaarti. Määramispiiri ja avastamispiiri vahele jäävas sisalduste vahemikus on soovitav tulemus esitada näit. ,, analüüt esineb jälgedes" (trace element). 19 4.6 Lineaarne ala
(Eksamil esitame miniatuurteooriaid, ning see vastandub. Maailma näha ja (seletada) erinevatest vaatepunktidest. Panna tähele kehakeelt rikastab meid. Lähendamist näen erinevalt. Termin 15. saj. , akadeemilises def. 20 saj. . Teooriad otsivad vastust kolmele küsimusele: 1)Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut 2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt? Teooriad (1-3 klassikalised) 1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924) 2.Kultuurilised 3.Psühholoogilised ja sotsioloogilised 4.Kontekstuaalsed (uusim) Klassikalised teooriad on puht teoreetilised, pole vaja empiiriliselt tõestada. Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat. On empiiriliselt tõestatud. G.Stanley Hall rekapitulatsiooni teooria 1Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase 2Lapseiga(4-8
annaabi.ee 
