saj algus, Germaani-ladina-romaani sõnaastik 26. VL kaudsed allikad -romaani keeled -laenud teistesse keeltesse (kreeka, keldi, germaani, slaavi, albaania, baski, berberi) 27. VL foneetilised eripärad: ladina keele foneetilise süsteemi ümberkujunemine (rõhk, vokaalide kvantiteet/kvaliteet, Romaania jagunemine tsoonideks vastavalt vokaalsüsteemi arengule) Foneetika a) KL muusikaline rõhk → VL intensiivsusrõhk b) KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus → VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid) Lääne-Romaania vokaalide süsteem KL (10) ī ĭ ē ě ā ă ŏ ō ŭ ū / / / VL (7) i e ε a ò o u ε, ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid 4 avatuse astet: - väga avatud vokaal /a/
6. saj. läänegootide seadused Vulgaarladina keele kaudsed allikad- allikateks on erinevad romaani keeled auca (prov.), oca (it., hisp.), oie (pr.) < *auca < avica (avis) (anser:auca) vecchio (it.), viejo (hisp.), vieil (pr.), vielh (prov.) < *veclus (vetulus non veclus) Keller < cellarium; bake < pace(m) Keelte võrdlemisel taastatud; laenud teistesse keeltesse Vulgaarladina keel Foneetika a) KL muusikaline rõhk VL intensiivsusrõhk b) KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid) Lääne-Romaania vokaalide süsteem KL (10) / / / VL (7) i e a ò o u , ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid 4 avatuse astet: - väga avatud vokaal /a/
annaabi.ee 
