- v vv - v - v - v 4 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Võib olla nii esimeses kui ka kolmandas värsijalas üks pika vokaali või diftongiga sõna, siis tuleb värssi vaid 7 silpi. Käe/varred/ vahte/rased (1 24) -v - v - v - v Kvantiteedireeglid: Rohkem kui paari aastatuhande jooksul kujunes regivärsilise rahvalaulu värsimõõt, mis on säilinud koos arhailiste keelenditega. 1. Värsijala tõusus ei või olla lühikest pearõhulist silpi. Ehk oleks/ isa/ ilma/ rikas (12222) - v v -v - v - v Vigased on teine ja kolmas värsijalg, sest sattudes värsirõhulisse asendisse ei muutu laulmisel pearõhk markantsemaks, vaid
rõhutu silbi järgnevusena, teise-ja kolmandavältelised aga pika rõhullise ja lühikese rõhutu silbi järgnevusena. Regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteise vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhk ja kestus vanema rahvalaulu värsiridades on ridade struktuuri korrastamisel e.värsirütmi kujundamisel kasutusel teineteisega paralleelselt:kord tekib tugeva ja nõrga positsiooni vastandus rühu, kord silbi pikkuse alusel. Kvantiteedireeglid:1)värsirea nõrkadesse positsioonidesse ei tohiks sattuda pikad pearõhulised silbid e.teise-ja kolmandavältelised sünad ei tohiks alata rea nõrgast positsioonist;2)Värsirea tugevatesse positsioonidesse ei tohiks sattuda lühikesed pearõhulised silbid e.esmavältelised sõnad ei tohiks alata rea tugevast positsioonist;3)eelnevad reeglid kehtivad teise, kolmanda, neljanda värsijala kohta. Esimene värsirida sellele ei allu
annaabi.ee 
