19. sajandi tähtis pärand on ka Louis Pasteuri tegevus, tänu kellele hakati paremini juhtima veini valmistamise kulgu. Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast viinapuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti
Euroopas, enne kui õpiti viinapuid pookima selle kahjuri suhtes kindlatele alustele. Samal ajal ergutas veinikaubanduse laienemine ka võltsimist, kuna odavate veinide valmistajad püüdsid müüa oma tooteid grand vin´i pähe. Seepärast töötati Euroopas välja veinide ehtsuse tagamise süsteem, et kaitsta kvaliteetveinide tootjaid. See protsess, mille käigus arenes välja Prantsuse apellatsioonide süsteem, pani aluse ka Euroopa tavale märkida pudelisildile, kas tegu on kvaliteetveiniga, millel on kindle päritolukoht, või nn lauaveiniga, millel seda pole. 2. VIINAMARJAD JA NENDE KASVATAMINE Veinivalmistamises valitsevad pinged looduslike ja tehisprotsesside vahel. Massiliselt toodetavate veinide puhul, mille pudeli hind jääb alla 8 USA dollari, on peamine tuua maksimaalselt esile antud viinamarjasordi omadusi. Kallimate kvaliteetveinide puhul peavad sordi omadused läbi kumama, aga veinivalmistaja peab suutma rõhutada ka keskkonnamõjusid. 2
roogadega. Tsiilis nimetatakse Torontel, kuid seal pole see nii populaarne kui Argentinas. Trebbiano Itaalias enimkasvatatud valge viinamarjasort, mida Prantsusmaal nimetatakse Ugni Blanc'ks. Veinid on sõltuvalt piirkonnast madala alkoholisisaldusega, kuid kõrge happesuse, keskpärase ja neutraalse puuviljasusega, samas kergelt joodavad. Kasutatakse ka palju segudes, sest sort on hea saagikusega ning seetõttu ka lihstate maakonna- ja lauaveinide baasmaterjaliks. Kui tegu on kvaliteetveiniga, lisatakse tavaliselt ka piirkond, kus mari on kasvanud (nagu näiteks Trebbiano di Romagna, Trebbiano di Soave, Trebbiano di Lugana jne). Vein sobib erinevate kergemate suupistete ja eelroogade kõrvale, seetõttu on Trebbiano viinamarjast valmistatud veinid oma värskuse ja neutraalsusega ideaalsed suvisele piknikule. Ugni Blanc Konjaki ja armanjaki valmistamisel kasutatav põhiviinamari, millest valmistatud vein on õhuke ja väga happeline. 95% Cognaci piirkonnas kasvatatavast
annaabi.ee 
