.. vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas. N: Kui ma ütlen, et see on pihlakavein, siis see on pihlakavein. M: Võib-olla on ta kunagi tõesti olnud pihlakavein, aga nüüd on ta äädikas. Kas sa pole siis sellist asja kuulnud, et pika seismisega käärivad veinid äädikaks? N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvaliteedimaksiim räägi tõtt) N: See suu ütleb, et pihlakavein on veel päris hea. M: Sel juhul, kas sulle ei tundu, võiks seda hoida külalistele ja torti mõne lihtsama veiniga niisutada? N: Teaksid vaid, kui halvasti ma ennast tunnen, kui asjatult jonninud olen. Muidugi ei ole see mingi pihlakavein, vaid solk. (assertiiv, ülestunnistus; kvaliteedimaksiim räägi tõtt) Kalla ta ruttu kraanikausist
Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus. Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine; spetsiifilised suhtlusüksused,millest pannakse kokku vastastikused pöördumised; pragmaatilised strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis. Maksiimid-keelelise käitumise juhised. Koostööprintsiip- kvantiteedimaksiim, kvaliteedimaksiim, relevantusmaksiim, meetodimaksiim. Viisakusprintsiibi juhised- taktimaksiim, aprobatsioonimaksiim, tagasihoidlkusmaksiim. Keele pragmaatilised vahendid- rõhumäärsõnad, sõnajärg, kõneviisid, intonatsioon, sünonüümide ja hinnangusõnade valik, lausetüübid, modaalsõnad.
kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine. perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu, tagajärjed, mida akt esile kutsub. Searle defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1)lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad, 2)viitab, 3) taotleb mingit eesmärki. Grice'i koostööprintsiip ehk kooperatiivsusprintsiip 1.Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti - ära ütle seda, mida usud olevat vale, ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. 2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja. 3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne. 4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt. Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja
jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma enesekindlust väidetes. Dialoogi struktuur Kooperatiivsusprintsiip Kvantiteedimaksiim- infot olgu õiges koguses Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane, oluline Meetodimaksiim- info olgu arusaadav IMPLIKATUUR on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal, kasutades eelkõige kooperatiivsusprintsiipi. Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG)
· Dialoogi struktuur kõneaktide üketeisele järgnemine jms. Kooperatiivsusprintsiip raamistik, mida oletatakse olevat kõigil suhtlejatel ja mida me kõik omame ja tänu millele in suhtlemine üldse võimalik. Lähtutakse kirjutamata seadusest, et kogu suhtlus toimub printsiibil 'ole võimalikult aktiivne'. Jaguneb: - Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. kui tahad et sinu suhtluseesmärgid täituks. - Kvaliteedimaksiim öeldu peab olema tõene, ära valeta. Et oleks kvaliteetne info. - Relevantsusmaksiim öeldu olgu asjakohane. Selle põhjal tuletatakse lisatähendusi. - Meetodimaksiim ole arusaadav, kõnekati sooritamise meetod oleks arusaadav ja mõistetav. Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi. Deiksis (indeksikaalsus) 1. Isikudeiksis kes räägib, kellele räägib 2
Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), • dialoogi struktuur kooperatiivsusprintsiip – kvantiteedimaksiim – kvaliteedimaksiim – relevantsusmaksiim – meetodimaksiim Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi Semantika uurib keelelisi tähendusi Tähenduse uurimine semantikas: • komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab määratleda duaalselt (on/ei ole); • prototüüpanalüüs: mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on
tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip – on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) •kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus •eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd •kvaliteedimaksiim – „Räägi tõtt!“, eeldatakse et vestluspartner ei valeta •kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid
* kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt!", eeldatakse et vestluspartner ei valeta o kvantiteedimaksiim ,,Anna piisav hulk infot!", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid
Keele tähendused. (Mida X-iga öelda tahetakse?) Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab kõneaktid (kõneteod) on nt VÄIDE, PALVE, KÜSIMUS, ETTEHEIDE, ÄHVARDUS, KOMPLIMENT jne Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), Kooperatiivsusprintsiip. Anna vestlusesse nõutav panus (käesoleval ajahetkel ja käesolevate eesmärkide suhtes) – kvantiteedimaksiim (infot olgu õiges koguses) – kvaliteedimaksiim (info olgu tõene) – relevantsusmaksiim (info olgu relevantne) – meetodimaksiim (info olgu arusaadav) Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi, nt “Siin on palav” (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist” 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Tüpoloogiline liigitus: struktuuri järgi Genealoogiline liigitus: päritolu järgi Areaalne liigitus: piirkondlik
deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele.
Implikatuur. Nt kas te saate mulle soola ulatada? palve, mitte küsimus. Implikatuur on järeldus, mis määrab kõneakti tüübi. - kooperatiivsusprintsiip inimesed suhtluses jälgivad, et nad teevad koostööd oma partneriga, et kõik saaks aru ja suhtlus oleks ladus. Üks printsiibi rikkumine on iroonia (kui teine irooniat mõistab, siis ei riku ka). Jaguneb neljaks: 1. kvantiteedimaksiim annab piisavalt informatsiooni 2. kvaliteedimaksiim on või usutakse olevat tõsi 3. relevantsusmaksiim oletame, et see, mida öeldakse, on asjakohane 4. meetodimaksiim inimene püüab olla rääkides arusaadav. Deiksis. Väjendid või sõnad, mis on interpreteeritavad ainult seoses olukorraga. Tähendus sünnib ainult realses olukorras (nt mina olen siin kus see siin on?). Mina, sina, homme, seal tähendus tuleb ütlemisolukorrakst. Indeksikaalsuse sünonüüm. Viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu
väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese
keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. 9 Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi.
(viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes
Eeldusel, et printsiipi järgitakse, saab kuulaja aru, mida kõneleja tegelikult öelda tahab. Nii välistatakse võimalus, et ta pole abivalmis, ja tõlgendatakse ta juttu vastavalt sellele. Kui lausungi tavatähenduse korral oleks tegu printsiibi rikkumisega, on kõneleja tahtnud mõista anda midagi muud. Suhtlus on koostööline pingutus, milles iga osavõtja tunneb ära ühise eesmärgi või mõlemale sobiva suuna. Kooperatiivsusprintsiip: anna vestlusse nõutav panus. Kvaliteedimaksiim: anna edasi ainult tõest, mitte valet ega tõendamatut. Kvantiteedimaksiim : anna piisavalt infot. Relevantsismaksiim : anna asjakohast infot. Meetodimaksiim: ole arusaadav, konkreetne, järjekindel; väldi segasust, mitmetähenduslikkust. Intentsionaalsus: ,,S mõtles/vahendas sisu X-ga midagi" on võrdne ,,S kavatses lausungiga X toota teatud mõju kuulajatele selle kaudu, et kuulajad
ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes
teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus TEKST: viiteahelad Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha. Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud
seisundit) (V) deklaratsioonid, näit sõja kuulutamine, ristimine, laulatamine, vallandamine (põhjustavad kohe muutuse asjade seisus). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip • Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti • ära ütle seda, mida usud olevat vale, • ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. Kvantiteedimaksiim • Anna nii palju infot, kui vaja. • Ära anna rohkem infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim (Suhtemaksiim) • Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti • väldi segasust, • väldi mitmetähenduslikkust, • räägi lühidalt, • ole järjekindel (korralik). Vestlusanalüüs
annaabi.ee 
