pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid, mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti. Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt: 1) üldmõisted, lähtealused ja soovitused; 2) veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused; 3) kultuuriveebi kvaliteediraamistik; 4) lisad: hindamismeetodid; eeskirjade tutvustus; bibliograafia. 1. Üldmõisted, lähtealused ja soovitused Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku
perioodiline, vähemalt kolmeaastase intervalliga hindamine EKHH-i juurde moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt. Need jagunevad: Haldusteenuse (HA) sertifikaat, milllel on neli kvaliteedi klassi; Hooldusteenuse (HO) sertifikaat, millel on neli kvaliteedi klassi. Haldusfirmad Haldusleping – kinnisvaraomaniku (tema volitatud esindaja) ja haldusfirma vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis kirjeldab osutatavat teenust ja selle kvaliteedikriteeriume ning määrab haldusobjekti hooldustööde korraldamise tingimused; Haldusobjekt – halduslepingus kirjeldatav terviklik üksikobjekt (üks või mitu hoonet). Hooldusfirma Hooldusleping – omaniku või teda esindava haldusfirma poolt hooldusfirmaga sõlmitud leping, mille alusel korraldatakse hooldustööd omanikule kuuluvas hoones; Hooldusobjekt – üksik konstruktsioon või tehnosüsteem hoones, mis funktsioneerib sõltumatult ning mille korrashoidu
tusteaduste eneste arengu poleks. Vaevalt oleks see kriitilise käsitlemisega. kok-kuvõttes meeltmööda Pikemas perspektiivis ka kõige tähendab selline olukord teooriapelglikumatele selguse puudumist nii praktikutele. On tähenduslik, et mingeid üldkehtivaid sarnast nähtust on märgitud nõudeid ja kogu Lääne kultuuriruumi kvaliteedikriteeriume. sotsiaalteadustes. Nagu Maailma teadusfilosoofias ütleb Ameerika päritolu on mõjukaid koolkondi, Briti sotsioloog ja kelle jaoks erinevate dist- teadusfilosoof Steve Fuller, sipliinide ja on teaduslik meetod olnud uurimissuundade edukas kooliõpilaste ja terminoloogiline mitteteadusiiku ühitamatus ei ole mingiks ühiskondliku praktika, probleemiks, vaid pigem
edasi anda. Kui tõlkimise definitsioon ei sisalda uue sihtkeelse teksti kirjutamist lähteteksti(de) põhjal, siis ilmselt ei tohiks ka tõlkest jääda muljet sellisest tegevusest (või siis ei kuulu hinnatav tekst niimoodi arvajate jaoks tõlgete hulka). Kui tõlkija on tekstiteisendusmehhanism, siis tal ei saa olla oma stiili. Ja vastupidi. Tõlkekvaliteedi teemaliste arvamuste ühtlustamiseks või vähemalt võrdlemiseks on ikka ja jälle proovitud ka mingeid täpsemaid kvaliteedikriteeriume sõnastada. Formaliseeritumatel juhtudel koosneb Mis on kvaliteet 189 tõlkekvaliteet vähemalt järgmistest alamparameetritest (vt nt House 1997, 2001, Sinivee 2004, Tavast 2005). • Täpsus – vastavus lähtetekstile – sisuline tõelevastavus (sõltumata lähteteksti tõelevastavu- sest) • Keeleline korrektsus – õigekiri – morfoloogia – süntaks
annaabi.ee 
