ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad (närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused (põhidimensioonid) ja seaduspärasused Nagemine, Kuulmine, Maitsmine,Haistmine, Kompimine e puudutamine. (temperatuuri-, tasakkalu-, valu- jt) 4 põhidimensiooni: (a) Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tegevusega (b) kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused:
Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega. Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja. Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku
Õhus lendleva lõhnained satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu. KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele( kõige rohkem asub neid sõrmeotstes,keeles ja huultes) AISTINGUTE PÕHIDIMENSIOON Intesiivsusdimensioon Kvaliteedidimensioon Ajadimensioon ruumidimensioon Intensiivsus aistingu tekkeks peab ärritaja teatud tugevusega. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks ning maksimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seos : mida madalm lävi, seda suurem on tundlikkus ja vastupidi. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene
annaabi.ee 
