2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud. Lähtudes töö spetsiifikast on uurimise teise osa teostamiseks kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Selle käigus on läbi viidud poolstruktureeritud teemaintervjuud. Kvalitatiivses uurimuses on eesmärgiks ennekõike leida ja avalikkuse ette tuua uusi huvitavaid tõsiasju, selle asemel, et tõestada juba olemasolevaid (tõe)väiteid. Kvalitatiivintervjuud on sobilikud sel juhul, kui intervjueerimise käigus võib ilmsiks tulla küsimusi, mida uurija ei oska varem ette näha. (Hirsijärvi jt 2005: 195) Ankeetküsitluse valimi moodustas Rakvere Teatri publik, kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatrit. Valmisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 58 ja mehi 23. Väljajaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 71,5%, mehed 28,5%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat.
teine kontrolliks või lisaseletuste pakkumiseks. (Näit. enne teeme küsitlus ja selleks, et tulemuste usaldusväärsust vaadata või lisaselgust saada, teeme kvalitatiivsed intervjuud) • Kaasaaitamise strateegia (faciliation): üks meetod aitab ette valmistada teise meetodiga läbiviidavat uurimust. (Näit. kvalitatiivsed intervjuud on lähtekohaks küsitlusankeedi koostamisel. Või kõigepealt tehakse küsitlus, et üldse probleemidest aimu saada ja selle põhjal alles kvalitatiivintervjuud) • Komplementaarne strateegia: üks või teine meetod toob välja eri aspekte fenomeni kohta. Prioriteedilt võrdsed
annaabi.ee 
