alati nö ,,maailma muusikat" mille tõttu nende enda pärimus jäi nii mõnegi noodi võrra kahvatumaks. Sellest hoolimata on rahvakultuuri jäänud ka neid tähtpäevi, kus oma identiteeti näidatakse siiski veel regilaulude ja päritud mõistatustega- tegemist on mardi- ja kadripäevaga. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" on öelnud Gustav Suits. Just see, et kahe kultuuri koosmõju paratamatult hakkab kahandama isamaatunnet ja enese eestlasena kvalifitseerimist on hetkel väga aktuaalne probleem. Lisaks rahvakalendri tähtpäevade tähistamisele mõjutab see otseselt kogu elanikkonda. Väga paljud noored tunnevad, et kuna kodumaal leidub vähe tunnustust, suunduvad nad välismaale. Mingis mõttes kindlana, et alati jääb Eesti nagu tagalaks, kuid püüeldes siiski rohkem isikliku elu muutmisele mugavamaks, paremaks ning alles seejärel, kui hästi läheb, on mineku eesmärgiks tutvustada eesti rahvust ja kultuuri
3.2. Seaduslünk ja selle täitmine 3.3. Subsumeerimine: mõiste, subsumeerimisjuhend KarS jaoks Asjaolu – tegelikus elus toimunud sündmused, tunnus – seaduse kirjeldus. § 199 – võõras, vallasasi, ära võetud – asjaolud. Tuleb vaadata, kas raha, vallasasi on ära võetud. Tõepoolest oleme paigutanud selle teo seaduses ette nähtud tunnuste alla. Asjaolud ja tunnused on vastavuses – seda paigutamist nimetatakse subsumeerimiseks. Praktikas kasutatakse üldiselt kvalifitseerimist (tegelikult kvalifikatsioon on raskendav asjaolu, mistõttu ei tasuks seda mõistet subsumeerimise asemel kasutada). Subsumeerimisjuhend (kvalifitseerimisjuhend) – justiitsministri määrus RT lisa 2002/95 1480. Juhendi mõte – lahendab küsimuse, millistele üldosa paragrahvidele tuleb viidata, kui vastutusele võetakse. Reeglina vastutab isik, kui tegu on tahtlik (§ 116). Kui võtame isiku vastutusele varguse eest, siis peab kindlaks tegema, kas on tahtlik
(asjakohase õigusnormi valik, õiguse tõlgendamine ning õigusliku otsustuse tegemine).. Faktiväide tähendab konkreetset tegu (antud tegu selle tehioludes), faktikirjeldus aga õigusnormi koosseisulist tegu, selle kirjeldust. Käesolevates selgitustes neljanda elemendina märgitud selle konkreetse teo koosseisu kirjeldus on eeltoodud tähenduses selle teo faktiväide. Faktiväite aluseks olevatele faktidele juriidiliste faktide tähenduse omistamine tähendab teisisõnu kvalifitseerimist, kas toimunud faktiga on õiguskorras seostatud mingi õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine. 2. Õigusnormi valik (esmane valik) See staadium tähendab, et otsitakse ja leitakse koostatud faktiväitele vastav abstraktse koosseisuga õigusnorm (sobiv õigusnorm e asjakohane faktikirjeldus), st selles staadiumis toimub antud faktilise teo esialgne kvalifikatsioon (NB! Mitte subsumptsioon!). Õigusnormi valiku staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi:
olukorrad ja põhjused, mis tingisid akti väljaandmise. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine- ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne- õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega
mitteametlik e mitteofitsiaalne dotrinäärne Normatiivne tõlgendamine selgitab välja kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisa neile midagi juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle
sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne) Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud
mõistetakse eraldi karistus ning need liidetakse. - kõik teod vastavad ühele koosseisule – koosseisupärane teo ainsus. Tuleb märkida üks § ühe korra, sõltumata sellest, mitu episoodi on. (vältav süütegu-koosseisule vastav olukord kestab teatud perioodi ja kogu selle perioodi vältel saame öelda, et on tegemist kuritegevusega. ) Üldreeglid milles on erandid: - teo mitmus ja teo ainsus võivad nõuda teistsugust kvalifitseerimist. - Seadusainsus/normikonkurents- normid konkureerivad ja üks peaks neist astuma kõrvale. Need on olukorrad, kus teoorias öeldakse, et üks koosseis hõlmab kõigi teiste asjassepuutuvate kuritekoosseisude ebaõigluse. Üks koosseis on niivõrd rohkem oluline, et teistega pole mõtet tegeleda. Seda on võimalik teha: Karistusõigus II.osa 1)spetsiaalsuse reegel -siis kui kaks kooosseisu on omavahel üld
kriminaalseadustes on sätstatud eraldi koosseisuna. Kui väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas varaline kasu üle anti, võib süütegelik rünne faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Ka see faktiliselt jätkuv rünne on hõlmatud väljapressimisest ega vaja täiendavat kvalifitseerimist KarS eriosa muude paragrahvide järgi. Kuni ründe faktilise lõppemiseni on võimalik ka osavõtt väljapressimisest. Kui järgnev tegevus sisaldab endas sama süüteo põhiliigi või enamohtliku liigi tunnuseid ja on suunatud ühe ja sama objekti vastu, kusjuures tegutsetakse ühtse tahtlusega ja eesmärk on sama – saavutada võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmine – on tegemist jätkuvalt väljapressimisega. 16
- normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan) - kasuaalne (tavaliselt kohus, nim ka kohtulikuks tõlgendamiseks) 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamineee, millel pole juriidilist tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte: 1) ametlikud ja kohustuslikud tõlgendused, 2) mitteametlikud, mida arvestatakse nende teadusliku ning profesionaalse argumenteerituse tõttu. Tõlgendusakt sisaldab vaid deklaratiivset avaldust, mis uut käsku ega keeldu ei loo, vaid konstateerib juba varem loodud õigusnormi või individuaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist. Tõlgenduse ülesanne on kindlaks teha, millist õigusnormi normatiivakt sisaladab
tähelise tähendusmahuga, teisel juhul võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele
Siin mõeldakse gümnaasiumiõpilast, mitte õpetajat, kes võib olla mõne teise kooli õpilane. Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Lüngad õiguses
Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Seega ei ole termin normatiivne tõlgendamine korrektne ja tema kasutamine on eksitav. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki eriti kontinentaalõiguse süsteemis võivad kasuaalse tõlgendamise pädevateks subjektideks olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud, seaduses sätestatud juhtudel ka muud, täidesaatva riigivõimu organid. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki:
annaabi.ee 
