langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.
naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima.Väga palju hävitati vanaaja teadme tekste klostrites, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks.Aga Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teaduste vajalikkust.Juba 5.sajandil oli antiikaja teadused 7 "vabaks kunstiks" jaotatud ja 6.sajandil jagati need kahte rühma: triivium-grammatika, retoorika ja dialektika (formaalloogika).teine rühm on kvadriivium- aritmeetika, geomeetika, astronoomia ja muusika.Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul.Ilmalike teaduste edasiarengus oli põhiosa täita ülikoolidel.Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood oli 11.- 13.sajandis, 1 oli aga euroopas 1119.a Bologna ülikool.Uute ülikoolide rajamiseks tõukejõuks oli kõikide aegade olnud haridust ja teadust hinddavate inimeste olemasolu
Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine · Euroopa üks vanim ülikool on Itaalia Salerno ülikool 10.saj., kus kõrgharidus anti vaid arstiteaduses. Protoülikool- kõrgharidus antakse vaid ühes kindlas valdkonnas. · Euroopa kõige vanem ülikool Bologna ülikool 1119. aastal. Algselt palkasid õpilased endale ise õpetajaid-doktoreid. Universiteetid-õpilasühingud, kes palkasid omale õpetajaid. 13.saj.moodustasid
T. triumf " leia maalil kujutatud tegelased. Keskel troonib filosoofia, hoides teksti „Kogu tarkus tuleb Jumalalt, üksnes targad võivad teha, mida nad tahavad”. Allpool istuvad Sokrates ja Platon. Nende ümber seisavad seitse vaba kunsti, mis olid juba antiikajast pärineva skeemi alusel keskaegse koolihariduse aluseks: a) grammatika, b) dialektika ehk loogika ja c) retoorika (triivium ehk algaste) d) ritmeetika, e) geomeetria, f) muusika, g) astronoomia (kvadriivium ehk kõrgem aste). Evangelistid leia internetist maalil kujutatud sümbolite abil (Markus -lõvi) jne. Markus – lõvi, Johannes – kotkas, Matteus – ingel ja Luukas – härg. Mida tähendab hereetiku raamat? Hereetik tähendab ketserit (hereesia pooldaja). Hereetiku raamat tähendab nominalistide raamatuid. (Nominalism vool keskaegses Lääne-Euroopa skolastilises filosoofias, mille äärmuslik tiib eitas üldse reaalsust, pidades üldmõisteid ainult
· 14. 16. sajandini ühendas Hansa Liit umbes 170 linna · hiilgeaeg 14. sajandil II poolel · Eestist Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi · jäi siiski alla Vahemere kaubandusele, kus võeti kasutusele kuldmündid ÜLIKOOLID JA TEADUS ÜLIKOOL · teaduskonnad: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond · filosoofia triivium (grammatika, dialektika, retoorika) ja kvadriivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) · kõigil tuli õpinguid alustada filosoofiateaduskonnas, kuna seal õpiti seitset ,,vaba kunsti" · õpetada tohtis ainult teaduskraadiga inimene · õppejõud valisid endale juhi dekaan · õppejõud ja õpilased olid oma privileegidega vaimulikega võrdsel positsioonil VANIMAD EUROOPA ÜLIKOOLID · Bologna 1119 (privileegid 1158)
ainsateks religioosse elu keskustesks. Kloostrid olid ainsad hariduse säilitajad. Kloostrite üheks ülesandeks oli lapsi õpetada, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberkaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu. Kloostrites õpetati varakeskajal seitset vaba kunsti. Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid aritmeetika, muusika , geomeetria ja astronoomia. Kvadriiviumi läbinule omistati keskaja ülikoolides magistrikraad, mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega
- islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri - rüütlite hoiakud muutusid - rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust - Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega - Skolastika - Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli - Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused?
1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlla viia usu levitamine võiks olla rahvale arusaadavas keeles nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) kooliharidusest järjest rohkem õpetust ka ilmalikele seitse vabat kunsti triivium grammatika, loogika, retoorika oskus rääkida, mõelda, kirjutada õigesti kvadriivium aritmeetika, astronoomia, geomeetria, muusika Euroopa I ülikool Itaalias Bologna talupoegadele eraldi koole polnud nende tulevik oli harida põldu alles 17. saj talupoegadele koolid vaimulikud ordud tsistertslased - 1098 kärknas ja padises tekib, sest osadele jääb mulje, et mungaordud on läinud rasva ( ei ole enam vaesuse ideaal) tugevasti kindlustatud
Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi kõikide aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu Tuntud on Ateena filosoofiakool ja Araablaste teadusharidus
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule.
või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? *Millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika) ja kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid
Tegelikult oli kogu esmane keskaegne ülikoolide struktuuriline ülesehitus aluseks tänapäevasele ülikooli olemusele. Keskaegne ülikool koosnes nagu tänapäevalgi erinevatest valdkondadest ja osakondadest. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama peamiselt seitset vaba kunsti [septem] artes liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch)
Haapsalus. Toomkoolides pakuti haridust neile, kellest pidid kunagi vaimulikud saama. Tallinnas oli konflikt dominiiklastega selle üle, kes võib õpetada. Lõpuks said ka dominiiklaste õigused. Siiski levis haridus ka teistesse ühiskonnakihtidesse. Õpetati ladina keelt, teoloogiat, filosoofiat ja muusikat. Järjest rohkem hakati haridust andma ka ilmalikele. Õpetati seitset vabat kunsti. Triivium (grammatika, loogika ja retoorika) ning kvadriivium (aritmeetika, astronoomia, muusika ja geomeetria). Kõrgeimat haridust pakkus toomkool või ülikool. Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul.
õppima õpilasi ja määrata õpetama õpetajaid. Ülikoolidel oli lubatud luua oma sisekorra eeskirjad ja ka teised erinevad määrused. Üliõpilastel ei tohtinud olla relvi. Nad ei tohtinud kanda ilmalikke riietusi ja tavaliselt ei tohtinud üliõpilane olla abielus. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Õppida sai tavaliselt seitset vabat kunsti. Vabade kunstide õppekavva kuulus 2 taset. Alamaste oli triivium ja kõrgem aste kvadriivium. Triviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika ja kvadriiviumi alla aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. Vabade kunstide õppija oli artist ja nad moodustasid üliõpilastest tunduva enamuse. Vabasid kunste võis õppima hakata juba 14. või 15. aastaselt. Bakalaureusekraadi sai üliõpilane siis, kui ta oli läbinud triiviumi katsed ja magistri siis kui oli läbinud kvadriiviumi katsed. Alles peale seda
Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) EUROOPA ÜLIKOOLIDE RAJAMINE
Autorluse küsimus oli kahtlane, näiteks ,,Rolandi laulu" autorit pole täpselt teada. Ülikoolide ja koolihariduse levimine aitas kirjanduse levikule suuresti kaasa. Karl Suur rajas 9. sajandil õukonna juurde kooli, kuhu kutsus inglise õpetlasi. Neil oli suurem õppimise traditsioon, kuna ladina keelest arenenud keeltega maades oli keel niikuinii elementaarne. Germaani keelt kasutavates maades oli õppimine rohkem arenenud. Õppekavades olid triivium (retoorika, grammatika ja dialektika) ja kvadriivium (muusika, astronoomia, geomeetria, aritmeetrika). Ka näiteks geoloogia fakulteedis oli skolastika väga oluline. Keskaja vältel oli kirjandus ladinakeelne. Pühakute elulood (hagiograafia) olid algul ladinakeelsed, samuti levis ladinakeelne e goliardiline luule (vagandid). Romaniseerunud aladel levis romaanikeelne kirjandus, mis vastandus ladina keelele. Romaan oli alati värsis, proosas ei kirjutatud tookord eriti midagi. Tavaliselt oli tegu assonantsriimiga viimase silbi
Materiaalsete väärtuste vahendajaiks said kaupmehed ning vaimsete väärtuste vahendajaiks sofistid ehk tarkuseõpetajad, astusid traditsioonide vastu (Protagoras, Gorgias, Hippias). Retoorikaõpetuse eesmärgiks oli demokraatia laiendamine, mille eelduseks omakorda oli polis, kus kõigile kodanikele kehtisid samad seadused ja normid, eriti kuna iInimese missiooniks peeti seaduste loomuse teostamist. Mõtte vormi arendas dialektika (tähendas ka loogikat), keelevormi grammatika. Lisaks kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Platoni arvates on sofistika teadmiste jagamine raha eest, teadlike petlike järelduste tegemine; haridus ja tõde on vähetähtis sest võib olla ka vale, traditsioonid olulised ainult seni kuni neid usutakse, seadused ja normid taandati kokkulepeteks, haridus on muutunud sissevaatavaks millel pole ühiskonna jaoks tähendust. Sofistide enda jaoks oli tegemist väliste teadmistega, Sokrates aga leidis et
loomulikele keeltele. Olulisim keelefilosoofide teema keskajal. •Keskaeg – kõige üldisemalt vahemik Rooma impeeriumi langusest kuni renessansini, st umbes 500 AD – 1500 AD •Keskaega on peetud pimedaks ja barbaarseks ajaks, see on siiski ilmselt liialdus. •Ladina keel ja kristlik maailmapilt. (kõik õpetlased oskasid ladina keelt) •7 vaba teadust –triivium: grammatika, dialektika (loogika), retoorika –kvadriivium: muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia •Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. •Säilinud ladina grammatikatest (on ka värsivormis grammatikaid!) paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. •Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi).
järgida reegleid. See võimaldas neile äraelamise oma tööst. Neid, kes eirasid reegleid, said karistada. Enamasti karistus rahatrahv. Selle tulemusena suruti maha nende individuaalsus. Ei saanud omapäraselt nikerdada või ehitada, õmmelda jne. · Vabad kunstid. Keskaegne hariduskompleks. 7 vaba kunsti. Keskaegne haridussüsteem, mis koosnes kahest osast: triivium (grammatika ehk ladina keel, dialektika (piiblitõlgendus) ja retoorika) ja kvadriivium (aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia). Vabad kunstid tähendasid mingite teadmiste omamist kvadiiriumi läbinule omistati magistrikraad. Triiviumi läbinu sai bakalaureusekraadi. · Kirikute tellimustööde tegijad vs maalijad (2. Nikaia konsiilium 787) arutati ka kunstiga seotut. Suhtumine ikoonidesse. Ikoonide kummardajad ja need, kes arvasid, et ikoone ei ole vaja kummardada, sest see kisub alla erilisust. Nemad olid ikonoblastid
tööstusettevõtted, käsitöölise ametis ühendati meisterlikud oskused kunstilise väljendusega. Pilet nr. 18 Ülikoolid Ajalooliselt vastandusid vabad kunstid tegevatele-loovatele kunstidele (artes mechanicae,vanakreeka keeles poietik techn) või nö teenindavatele-praktilistele kunstidele, millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium(quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika,süllogistika) ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi(baccalaureus artium 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusidaritmeetika (arvutamine), muusika (harmoonia, muusikateooria), geomeetria (eukleidiline
elavad Maa vastasküljel, peaksid käima pea alaspidi ja puud kasvaksid nii, et nende juured oleksid ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist
elavad Maa vastasküljel, peaksid käima pea alaspidi ja puud kasvaksid nii, et nende juured oleksid ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist
elavad Maa vastasküljel, peaksid käima pea alaspidi ja puud kasvaksid nii, et nende juured oleksid ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks „vabaks kunstiks“. Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid „kunste“ õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. Keskajal levinud skolastiline teadus toetus ainult autoriteetidele. Argumentatsioon ei toetunud kogemustele, vaid formaalloogikale, mida vaidlustes ja uurimustöödes kasutati
annaabi.ee 
