"kuuvarjutustest" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Kalendri" kohta pärineb 1731. aastast. Töenäoliselt hakkas esimene eestikeelne kalendrisari ilmuma juba 1720. aastatel. Võrdlusena olgu märgitud, et esimene soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003). Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja ­loojangu aegu, andmeid päikese- ja kuuvarjutustest, astroloogilisi soovitusi selle kohta, millal külvata, istutada või puid raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid. Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist ümberkirjutatud jutte. Kindel koht maarahva kalendris oli päevapoliitilistel ja ajaloo- alastel kirjutistel. Kõrvuti tähtsamate kodu- ja väismaa sündmustega teavitati lugejaid