Gooti kunst
moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Ruum
väga avar, õhuline ja vaba. Kõikide detalilide suundumus ülespoole rõhutatud vertikaalsus.
Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega.
Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad
kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad,
rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse
ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest,
ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil,
eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms.
GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL
Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis
klooster a. 1144.
Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks"
annaabi.ee 
