arenemises, et ajaga kaasas käia ja püsima jääda. Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda. Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab demokraatlikute valimiste kaudu ka demokraatia vastavas riigis lõpetada. Kui valimistel tuleb
sellega näilise iseseisvuse, mis tal sõja puhkemisest alates oli olnud. Saksa okupatsioon tõi Taani juutidele kaasa Saksamaa riiklikust poliitikast lähtuva nõude alluda ettekirjutustele. Taani juudi kogukond oli enne Teist maailmasõda sealsesse ühiskonda hästi integreeritud ning Taani valitsus tõrjus võimalust mööda korraldusi juutide otseseks hävitamiseks. Vastuseks okupantide rangele nõudele, et sealsed juudid kannaksid kollast kuusnurgaga käesidet, panid paljud mõjukad taanlased eesotsas kuningaga ka iseendile kollased varrukasidemed peale. Protesti ja solidaarsuse märgiks. 1943. aasta septembri lõpul andis Saksa valitsus käsu deporteerida Taani juudid. Samal ajal algasid ka esimesed arreteerimised. Selles olukorras alustasid Taani rahvuslased juutide salajast toimetamist Rootsi kui neutraalsesse riiki. Taani politsei keeldus osalemast arreteerimistes
annaabi.ee 
