EESTI JÕED
Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50
taksonit).
Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim,
särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas.
Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-,
haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid.
Suurtaimestik
124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid.
Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja
vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku
kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte.
Sammaldest vesisammalt.
Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat.
Liigirikkus ja hulk on varieeruv.
Jõgede toitumine
1/3 aastasest äravoolust - iga toiteallikas
Põhjavesi
Põuasel suvel ning külmal ja pikal talvel
Vihmavesi
Lumesulamisvesi
Kasutatud allikad
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_toitumine
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_h%C3%BCdrobioloogili
sed_t%C3%BC%C3%BCbid_ja_elustik
http://entsyklopeedia