Arengulõhede tasandamise probleem Üha enam ja enam on hakatud maailmas teadvustama endale arengulõhede probleemi. Peamiselt puudutab see arengumaid, kus mahajäämus võrreldes arenenud on riikidega on meeletult suur ja omavahel neid riike võrrelda ei annagi. Siinkohal võiks tuua ka näite: kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – põhivajaduste jaoks nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid - ehk umbes üks euro päevas. Kõige suuremaks probleemiks ja arengulõhe näitajaks on arengumaades valitsev toidukriis. Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga,
Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad). 2. Tarbija sisenes valgusteid müüvasse kauplusesse. Müügiks pakutavate valgustite juures puudusid hinnad. Tarbija küsis müüjalt ühe ja teise valgusti hinda, mida müüja igal korral pidi enda tööarvutist täpsustama. Huvipakkuvate toodete hinnad olid väga kõrged, ületades isegi tarbija kuusissetulekut, mistõttu tundis tarbija ennast väga halvasti, et ei saanud hinnataseme kohta teavet, ilma iga toote osas müüjat tülitamast. Vastava märkuse peale müüja ärritus ning ütles, et juhataja ei ole käskinud hindu iga lambi juurde välja panna ja kui ei sobi, ei pea ostma. Kas tarbijal on õigus nõuda, et iga konkreetse toote juures on väljas müügihind? Kellel on õigus? Lahendus: TKS § 7 lg 1 sätestab, et kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa
meelelahutusele ja mitmetele teistele tarbekaupadele ning teenustele, eriti suur on Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2005. aasta lõpu töötuse tase 4,5%, on Jaapani kohta kõrge. Võrreldes 2003 aastaga on see siiski protsendi võrra väiksem ja jääb alla teiste arenenud riikide omale. Keskmine jaapani leibkond omab 100 000 USD jagu sääste ja 3800 dollari suurust kuusissetulekut. 2004. ja 2005. aastal on Jaapani majanduses jätkunud mõõdukas, kuid kindel kasvutempo. Majanduskasv toetub eelkõige firmades toimunud kulukärbetele ja ekspordi kasvule ning soodsatele laenutingimustele kui ka kodumaise nõudluse suurenemisele. Tööstustoodangu väljalase on taastumas. 2005. aastal jätkas jaapani börsiindeks Nikkei hoogsas tõusutempos: dollaritesse ümberarvestatuna kasvas börsiindeks 2005. aasta jooksul ca 42,5 %, liikudes aasta lõpus viimase 5 aasta
2) adekvaatne – tasu peab olema piisavalt suur, et kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada; 3) motiveeriv – ergutustasud peavad suutma töötajaid paremini töötama innustama; 4) võrdne kõigile – töötajad peavad tunnetama, et nende tööd tasustatakse õiglaselt nii kaastöötajatega kui ka teistes firmades sama tööd tegevate inimestega võrreldes; 5) turvaline – töötajad tahavad kindlat kuusissetulekut, et muutused seisundis ei mõjuks seda ohustavalt; 6) efektiivne – organisatsioon peab suutma palgasüsteemi säästlikult juhtida ja omama finantse, mis võimaldaksid tagada palgasüsteemi toimimise pikaks ajaks. 23. Organisatsiooni sisekultuur. Iseloomustada selle olemust ja eripära. Organisatsioonikultuur on kogum hoiakutest, uskumustest, väärtustest ja normidest, mida organisatsiooniliikmed jagavad. Organisatsiooni sisekultuuri iseloomustavad näitajad:
Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2005. aasta lõpu töötuse tase 4,5%, on Jaapani kohta kõrge. Võrreldes 2003aastaga on see siiski protsendi võrra väiksem ja jääb alla teiste arenenud riikide omale. Keskmine jaapani leibkond omab 8 100 000 USD jagu sääste ja 3800 dollari suurust kuusissetulekut. ( 3 ) Paar viimast aastat on Jaapani majandus näidanud vaatamata jätkuvale deflatsioonile mõõdukat kasvutendentsi, kasvades 2003. aastal võrdlemisi rasketes tingimustes 2,2 %, jätkates 2004. aastal 2,7% ja 2005. aastal 2% kasvu. Tänu nn "halbade laenude" perioodist väljumisele, restruktureerimisele ja kasvufaasi tagasipöördumisele on firmade kasumid märkimisväärselt kasvanud. Märtsis 2004 lõppenud rahandusaastal teatasid börsifirmad läbi aegade rekordilisest kasumist. 2004
· Seaduslik tasu peab olema vastavuses riigi seadustega · Adekvaatne tasu peab olema piisavalt suur, et kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada · Motiveeriv ergutustasud peavad suutma töötajaid paremini töötama innustama · Võrdne kõigile töötajad peavad tunnetama, et nende tööd tasustatakse õiglaselt nii kaastöötajatega kui ka teistes firmades sama tööd tegevate inimestega võrreldes · Turvaline töötajad tahavad kindlat kuusissetulekut, et muutused seisundis ei mõjuks seda ohustavalt · Efektiivne organisatsioon peab suutma palgasüsteemi säästlikult juhtida ja omama finantse, mis võimaldaksid tagada palgasüsteemi toimimise pikaks ajaks. Muutus on ettevõtte või asutuse seisukohalt teisenemine, hõlmaku see siseehitust, tehnoloogiat, inimesi või midagi muud. Organisatsiooniline muudatus on planeeritud või planeerimata vastus mingile survele. Surve võib olla
seaduslik - tasu peab olema vastavuses riigi seadustega; adekvaatne - tasu peab olema piisavalt suur, et kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada; motiveeriv - ergutustasud peavad suutma töötajaid paremini töötama innustama; võrdne kõigile - töötajad peavad tunnetama, et nende tööd tasustatakse õiglaselt nii kaastöötajatega kui ka teistes ettevõtetes sama tööd tegevate inimestega võrreldes; turvaline - töötajad tahavad kindlat kuusissetulekut, et muutused seisundis ei mõjuks seda ohustavalt; efektiivne - organisatsioon peab suutma palgasüsteemi säästlikult juhtida ja omada finantse, mis võimaldaksid tagada palgasüsteemi toimimise pikaks ajaks. 5. EESTVEDAMINE 38 5.1. Eestvedamise olemus Eestvedamine on tegevuste ja käitumise kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi
1) seaduslik - tasu peab olema vastavuses riigi seadustega; 2) adekvaatne - tasu peab olema piisavalt suur, et kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada; 3) motiveeriv - ergutustasud peavad suutma töötajaid paremini töötama innustama; 4) võrdne kõigile - töötajad peavad tunnetama, et nende tööd tasustatakse õiglaselt nii võrreldes kaastöötajatega kui ka teistes firmades sama tööd tegevate inimestega; 5) turvaline - töötajad tahaksid omada kindlat kuusissetulekut, s.t et muu-tused firma kasumis ning individuaalsetes töötulemustes ja tervislikus seisundis ei mõjuks seda ohustavalt; 6) efektiivne - organisatsioon peab suutma töötasusüsteemi säästlikult juh-tida ja omama finantsressursse, mis võimaldaksid tagada töötasusüsteemi käigushoidmise pikaks ajaks. Strateegilisi nõudeid töötasusüsteemile on kujutatud joonisel 4.18. Nagu näha, ei ole neid eesmärke alati korraga võimalik saavutada: adek-vaatsuse saavutamiseks tuleb töötasusid
annaabi.ee 
