Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Nimelt tegutseb ta varjatult tihedates risuhunniktes, võsastikes või läbipääsmatutes kuusetihnikutes. Punarinna levila hõlmab Euroopa ja selle lähedusse jäävad Aasia ning Aafrika alad. Rändlinnuna saabub ta pesapaikdele juba varakult. Punarind on tõeline erak, sest juba rändelt saabub ta üksinda. Isaslind hõivab oma territooriumi ja kaitseb seda väga agressiivselt, isegi nii, et algul ei lase ka saabuvaid emaslinde ligidale. Üldiselt on ta väga ettevaatlik lind, kes tegutseb enamasti maapinnal või madalal põõsastes. Peamiselt elab punarind
Pesitsemine Pesa on üsna kohev ja rohmakas korvike, tehtud kuivadest kõrtest; paikneb pinnaselohus. Pesa sisekiht on pehmem ja peenem. Kurnas on tavaliselt 3...5 muna, see on täis aprilli lõpus või mai algul. Suve jooksul veel ka teine kurn, mil esimene pesakond on juba lennuvõimeline. 10Käblik Troglodytes troglodytes pidevalt saba püsti. Eelistab paiku, kus kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus või jookseb maapinnal rohttaimede vahel. Laulab lagedamal paigal, kännutüükal, haohunnikul või kuuseoksal liikudes, aga laulu lõppedes peitub koheselt taas tihnikusse. Väga ettevaatlik ja kartlik lind, hädaohu korral tõstab kõva kädinat. Hoiab saba püsti. Lend on lühike ja maapinna lähedal. Ränne Areaali põhjaosas liigub talvel lõuna poole, lõuna- ja keskosas on paikne