Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks. 27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga.
ligikaudu 10 000 põtra, 2005. aga juba ligikaudu 12 000), hetkel (2015-16) on arvukus pisut tõusnud. Kuidas põder metsa (puid) kahjustab? Noortel mändidel (ca 5-15 a.) puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Seoses ulatuslike põdrakahjustustega noortes männikultuurides 1970-80. a. kultiveeriti sel perioodil männikuid väga väikeses mahus, pearõhk pöörati kuusekultuuride rajamisele. Siit ka üks olulisi põhjuseid, miks männikute pindala on viimase poolsajandi jooksul vähenenud. Ehkki põtrade peamiseks toiduks on siiski lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast (5-25 a) hukkuvad
aastal loendati ametlikel andmetel 6600 põtra. Hetkel on põtrade arvukus taas tõusuteel, 2001 aastal loendati Eestis ligikaudu 10 000 põtra, 2002 aga juba ligikaudu 12 000. Kuidas põder metsa (puid) kahjustab? Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Seoses ulatuslike põdrakahjustustega noortes männikultuurides 1970-80. a. kultiveeriti männikuid väga väikeses mahus, pearõhk pöörati kuusekultuuride rajamisele. Ehkki põtrade peamiseks toiduks on siiski lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Kuusikud on koorimisohtlikud kuni korba moodustumiseni (50-60. aastani).
Alates üheksakümnendatest hakati põtru intensiivsemalt küttima ja selle tulemusena on põdra arvukus vähenes ning 1997. aastal loendati 6600 põtra. Hetkel on põtrade arvukus taas tõusuteel ja 2001 aastal loendati Eestis ligikaudu 10 000 põtra. Kuidas põder metsa (puid) kahjustab? Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed ning seoses ulatuslike põdrakahjustustega noortes männikultuurides kultiveeriti männikuid väga väikeses mahus, pearõhk pöörati kuusekultuuride rajamisele. Noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad vanemaid haabu. Haabu ja mõningaid lehtpuid kooritakse kuni korba tekkimiseni.
annaabi.ee 
