Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. Laguun kasvab ajapikku kinni ning sinna võivad tekkida soolalademed, sest vesi aurab ära. Pilt 3. Pankrannik Sitsiilia idarannikul asub pankrannik. Rannik on käänuline, enne rannikut läheb meri sügavamaks. Pankranniku sein on järsk. Pankrannik on kulutusrannik, mis on tekkinud lainetuse kulutava tegevuse tulemusena. Selline rannikutüüp esineb avamerele suunatud rannaosas. Pilt 4. Kuurortpiirkond Nice on kuurortpiirkond Lõuna-Prantsusmaal. Asub lahesopis ning vesi on kandnud setted rannikule. Ranniku läheduses on sügavus väike ning avamere poole liikudes sügavus kasvab. Rannikukindlused puuduvad, sest lainetus on väike ning meri on madal. Pilt 5. Sadamapiirkond Denia on sadam Kagu-Hispaanias. Sadamaehitistest asuvad seal muul ja mitmed kaid. Setted kuhjuvad ümber sadama muulide. Arvatavasti pole sadamal settimise ohtu, kuna muulid kaitsevad sette kogunemise eest sadamasse.
See on soodne reis, kõik on odavam kui eestis . Elanikke 2.4 miljonit inimest . Seal ka peale mägede sügavad ja suured koopad .Ja üks väga kõrge juga. See oli vanal ajal Eestlaste lemmik puhkepaik. Ööbida võib seal linnades hotellides, kuid ka laenutus majad . Inimesed kes elavad seal annavad oma majad Ööbimiseks . Ise elavad näiteks suvilas . Inimesed on seal sõbralikud ja on turistide vastu head. Nad on nendega juba harjunud. Krimm on tuntud Kuurortpiirkond. Tuntumad kuurortlinnad on Jalta, Simferopol, Alupka, Aluzta, Sevastopol ja Sudak. Eestist Sõites Krimmi poolsaarele Pead läbima 3 riiki mis on Läti, Leedu ja Valgevene . Teepikkus on 2074 km . Umbes 26h sõitu . Lennates saab 3-4 Tunniga. Seal on selliseid vaatamisväärsusi nagu see loss mis on ehitatud mäe nõlvale. ja sellised looduslikud
aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektarist toituvad endeemsed nestelindlased. Väljaveoks kasvatatakse ananassi ja suhkrurooga, oma tarbeks riisi, troopilisi puuvilju ja köögivilja. Kauni looduse ja tervisliku kliimaga Havai on tähtis turismi- ja kuurortpiirkond (eriti Oahu) ning laeva- ja lennuliinide sõlmpunkt. Huvitavat Havai põliselanikud olid polüneeslased. Eurooplastest jõudsid esimestena Havaile 1527.a. hispaania meresõitjad. Teistkordselt avastas Havai J. Cook 1773- ndal aastal. 1810 aastal ühendas Kamehameha 1. (u.1737-1819) väikeriigid üheks kuningriigiks. USA vahelesegamisel kukutati 1893.a. kuninganna ning riik muudeti USA-st sõltuvaks vabariigiks. Hisaania-Ameerika
Koostöövaldkondadeks on maakonna ühtlane ja tasukaalukas areng, koolitused, kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn ... 2015:19). KESKKOND Narva-Jõesuu on kuurortpiirkond, kus puhatakse sesoonselt Meresuu SPA-s ning nauditakse üldiselt kohalikku keskkonda (Linn ... 2015:5). Läbi erinevate tegevuste panustatakse maakorrashoiule. Tagades loodussõbralik keskkond ning edendades keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. Kõige juures ei unustada arendada puhke- ja haljastustegevusi, tagades linna rohealade heaolu. (Linn ... 2015:45- 46) KULTUUR Kohalikku ellu toob eripära Valge Saal, Narva-Jõesuu Koduloomuuseum, kohalik
Tohutu lääne ajalooline pärand toob kõige rohkem turiste Veneetsiasse ja Rooma. Kuid ka väiksed linnad nagu Siena, Pisa ja Naples on populaarsed. 1996 aastal tõi turismindus riigile sisse ligi 28US$ billionit , tänapäeval on need rahasummad arvatavasti veel suuremad. Populaarne koht turistide seas on ka Garda järve ( Itaalia suurim järv, nagu eelpool juba mainitud ) kallastel. Seal on kaunis maastik ning soodne kliima, just sellepärast ongi see tuntud turismi- ja kuurortpiirkond ( eriti just Garda järve mägine läänekallas ). Talved on seal pehmed ning suvel pole seal tänu tuultele tapvalt kuum. Tuuled on teinud Garda järvest ka purjetajate paradiisi. Kui Garda järv pole mitte alati olnud turistide seas populaarne, turismindus sai seal algus ealles 20.sajandil, kui sinna rajati järveäärsed teed. Itaalias on välja kujunenud ka väga tugev jaemüügi süsteem. Hulgilaod on muutunud seal üha populaarsemaks, seda eriti Itaalia põhjaregioonis.
annaabi.ee 
