liivasemate hulka. Ilmselt olid Kreeta põliselanikud minoslased siiski jagamise juures, sest saare lääneosa on õnnistatud kaunite liivarandadega. Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal. Teenindus mandri-Kreekast erinev Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda ning mille mitmekesisus rahuldab kõige erinevamaid maitseid. Kato Galatas, Agia Marina, Platanias, Gerani, Maleme ja Kolymbari esmapilgul ei jõua nende linnaosade nimetusi meeldegi jätta. Ja pole vajagi. Haniast täiesti piisab. Kreeklased on ka ise öelnud, et nad on natuke skisofreeniline rahvas. Äärmine aktiivsusepuhang võib vahelduda totaalse logelemisega, nutuhoog hüsteerilise naeruga jne
ühiselt otsustada, kas kuurordipärandit soovitakse säilitada ja alles seejärel saab arutada, kuidas seda teha. Hetkeolukord Pärnu teenindusettevõtetes jätab soovida. Turistid tunnetavad Pärnu nn peata olekut madala teenindustaseme ja nõrga külalislahkuse näol. Palju on ka kuurordiküsimuse lahendamatuse pärast tekkinud rahvamasside suuna- matusest tingitud probleeme, näiteks parkimis- ja toitlustuskohtade puudus, või üldsuuna otsustamatuse tõttu vähenenud üritused ja kuurordiga seotud tegevused, mis võiks Eesti pereturisti Pärnusse tuua. 2010. aasta suvel proovitud supeltänava elus- tamisüritus ,,Augustiunetus" oli esimene katse Pärnus kuurordiüritusi taastada. Kuurordi sihipärane arendamine ja töö külastuskoormuse suunamisel-hajutamisel aitab kindlasti kaasa positiivse maine ja kuurordi kuvandi loomisele, kuid päris ilma kuuror- dimaksuta ei ole võimalik ülerahvastatust murda. Rahaliste vahendite kasutamine tuleb
sajandist) ja ühe ajalooliselt väärtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mõjutas kõige rohkem supelasutuste rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele kuurordikülalistele armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks. Kuurordipiirkonnale omaselt ehitati siia mitmeid suvemõisaid, supelasutusi, restorane ja villasid. Kuurordiarhitektuur, mis on puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid üksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi näha. Alles lisainformatsiooni olemasolu võimaldab teatud äratundmist. Koos 20. sajandi saabumisega said mööda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja elanikkonna kasv tõid kaasa Härjapea jõe ja Tallinna lahe sellise reostatuse, et linna sanitaarteenistus soovitas supelranna viia üle Piritale. Identiteedimuutus tõi 1910. 1920. aastatel kaasa ka uut tüüpi hoonestuse hakati ehitama suuremaid üürielamuid, mille